Poeg läheb 7. klassi ja ma pole siiani aru saanud mingist paaniliselt kooliasjade muretsemisest. Enne 1. klassi anti nimekiri – pliiatsid, paberid, värvid jms. Need siis ostsime. Osa oli muidugi olemas, sest laps ju lõikab, kleebib, maalib kodus ka. Mingeid septsiaalseid riided ei muretsenud – argipäeva-, pidu- ja spordiriided on ju lapsel niigi olemas. Needki olid kõik kaltsukast või sõpradelt/tuttavatelt/töökaaslastelt/naabritelt saadud. Koolikoti ostsime ja oligi kõik.
Kott on nüüd 7. klassis sama mis esimeses, pinal ka. Vihikuid jms ostame, kui vastav tund on toimunud, siis teab, mida konkreetne õpetaja soovib. Ma ei saa küll aru, et kooli algus endaga mingeid erilisi kulutusi kaasa toob. Pigem oli lasteaias kallim käia – lasteaiamaks ju. See sisaldas õppevahendite ja kohatasu, ega koolitarvete peale ka rohkem raha ei kulu. Süüa saab koolis tasuta, aias pidi maksma.
No ei mõista ohkimist, et kooli algus on kulukas!
Teema: Ei mõista kooliasjade muretsemise hüsteeriat
Arvan sama. Poiss läheb kutsekas esimesele kursusele. Ostis 2 spiraalköites ruudulist kausta kus erinevate värvidega ained eraldatavad. Arvas, et esialgu aitab. Ühte üldained, teise erialaained. Uued püksid ostis ka. Ongi koolikulud.
Usun, et pisemate laste emad muretsevad natuke üle ka. Endal läheb pisem järgmine aasta kooli, ei kavatse paanikaosaakonda tekitada, aga mine sa tea;) Mäletan, et 9a tagasi kui esimene laps kooli läks ei onud vist keegi kuulnudki mingitest ime seljakottidest. Läksime lihtsalt poodi ja poiss ise valis milline kott meeldis. No vist üle 100 krooni maksis natuke. Selg ja sangad olid polsterdatud. Oli väga uhke koolipoiss ja raskuse või ebamugavuse üle ei kurtnud.
Igal juhul palju koolirõõmu selle aasta pisikestele koolijütsidele ja vanematele tugevat närvi!
minul on see aasta küll natuke hüsteeria.
hüsteeria vallandas eelmise aasta muretus. ja laste muretus. kell 10 õhtul ütlevad, et vaja midagi homseks. ma ei saa ju last igasse tundi saata asjadeta. paar korda saatsin, et oleks nagu õppetunniks, aga õpetaja kirjutas märkuse, et \”puuduvad vahendid\” või \”muretsege lapsele vahendid\”. nii ebameeldiv on kui kirjutatakse et muretsege vahendud. see on nagu oste minule suunatud märkus. pole ju mõtet vaidlustama ka minna, et tegelikult on see minu kasvatus ja ma annan lapsele õppetundi.
kõige hullem jama oli sõnade vihikuga ja noodivihikuga. selle aja peale, kui neid vaja oli, siis polnudki seda esimesest poest enam saada.
nii et see aasta ma seda jama enam ei taha ja muresteme (lohakale) lapsele kõik juba ette valmis. et poleks õhtul avastamist, upsi, vihikut pole.
aga kunstitarbed, mis kooli vaja on küll kallid.
nt see kes läheb mul 8klassi, sellele on vaja vaid vihikuid osta. aga 2klassi lapsele kulub ikka palju rohkem raha.
samas 8klassi tüdruk tahab ka olla kena. elu on üldse nagu ebaõiglane :P. tüdrukud tahavad sättida ja olla ka koolis kenad selles eas. ei taha enam teiste kasutatud asju või neil pole päris suva, mis seljas. aga poisid-need käivad nii koolis, õues, teatris, klassiõhtul ikka samade riietega ja tunnevad end väga mugavalt.
ja tee siis 8klassi tüdrukule selgeks, et peaks olema suva, mis seljas. ta ütleb et nii arvad sina, aga tema tahab käia kenade riietega.
ja need vihikupaberid, need on ka nii kallid ja kaaned ka. eelmineaasta panime tapeedi. aga kui kõigil asjadel on ümber tapeet, siis annab see ikka kotti raskust juurde. seega ma leian et paberid, mis müüakse on kegremad, aga jälle kallimad. kõvade kaantega vihikud on jälle kallimad. ostad odavama, pead paberi ümber panema et vihik oleks kõvem ja säiliks paremini. jälle kulu.
tossud peavad olema krõpsuga. paelad tulevad lahti. ei ole seda muret lapsele lisaks vaja.
ja muud eripärad. nt väikesel on hea kummiga teksad, et saaks peale võimlemist kiiresti asjad selga. mõni püksinööp on nii raskesti kinni pandav.
No mul 2 koolilast, tüdrukud.
1. 8.klass. Ostsime kaltsukast 2 paari teksaseid, läks 10¤. Kõik muu on nagu olemas, vähemalt pole öeldud, et riideid või jalanõusi oleks vaja. Sai ka mõned vihikud, pliiatsid, ninni-nänni läks vist veel 10¤.
2. 1. klass. Appi, suvega on kasvanud, nimekiri on kohutav, osad asjad saab õe käest laenata (no mida nad sirkliga 1. klassis teevad). Korralik koolikott, sest laps on väike, lahja ja nõrguke. Summat ei julge kokku lüüa. Õppima hakkab köögis laua taga. Pole raha, pole ruumi.
Kahjuks on poisid ka praegu hulga edevamaks läinud. Minu oma saabus koju 50 euriste pükstega. No ise teab eks, enda tööl käidud raha eest ostis. Teised ei olevat kõlvanud.
Õnneks meil kantakse need kallid riided ka ilusti ära, ei jää kappi vedelema ja tihti uusi pole vaja. Samas ei tahaks ma ka koolivormi, seegi on päris kallis. Eriti rüblikust poisile kelle koolitee läbi kraavide ja kelgumägesid täis metsatuka tuleb. Paratamatult jääb õuesoleku aeg kohe peale kooli, sest hiljem lapsed laiali trennides ja kodudes, mis üksteisest kaugel. Kes siis veel kokku tuleb. Nii, et natuke kahju keelata ka.
Tüdrukuga kes ikka ja jälle uusi nõuab küll hakkama ei saaks. Sellist kommet ei tohi pisemale harjutada. Hetkel eelkooliealisena käib küll rõõmuga sugulase väikseks jäänud riietega.
eks ta nii tikub olema jah, et esimestes klassides on nimekiri üüratu ja raha kulu ikka päris korralik. Edaspidi piirdub asi suuresti portsu vihikute-kaustikute ja peotäie pliiatsitega.
riided- neid muidugi ka, aga kui pole just kindlat koolivormi, siis läheb neid ju nii ehk nii. mis puutub sellesse \”tahab uut ja ilusat\”, siis eks siin sõltu palju ka kodusest suhtumisest. mul ei ole ses osas küll mingeid erilisi ütlemisi olnud, ei poisi, ei tüdrukutega.
Ilmselt on su poiss leplikum, mis on väga hea. Mu poiss soovis IV klassis uut ja popimat koolikotti, kuigi vana oli veel terve. Esimene koolikott sai ostetud just algklassilapse kasvu ja koormust arvestatud. Teismelisel uued soovid.Nüüd teised moed ja teised tuuled.
sama nagu teemaalgatajal. ka 7.klass.
riided vaatasime üle. koolivormi pluusid kestavad. juurde tuleb muretseda vaid ühed tossud kehalisse, sest eelmised lagunesid suviste rattasõitudega ära.
kirjutusvahendid varutud.
vihikud ostame jooksvalt alles siis, kui aineõpetajad on oma nõuded esitanud.
koolikott tuleb aga täiesti uus, kuna eelmisel aastal ostetud kott esitas mõningaid kahtlasi kulumismärke, siis pöördusin vastava järelpärimisega tootja poole (garantiiaeg) ja nad otsustasid, et kuna on tegu praakpartiiiga, siis vahetatakse see uue vastu välja.
Ma ka ei mõista seda hüsteeriat. Mul on mitu last. Vanemad on juba suured, noorim läheb I klassi.
Mitte iialgi ei ole ma enne kooli reaalset algust kooliasju käinud kokku ostmas.
Nädala aja pärast läheb laps I klassi ja tänase päeva seisuga on ostetud ainult ranits. Kõik muu ostan jooksvalt.
Miks ei ole mõtet poolest suvest asju kokku ostma hakata? Sellepärast, et see, mida reaalselt vaja läheb selgub tegelikult alles siis, kui kool on peale hakanud. Kohe esimesel päeval pole reeglina midagi sellist veel vaja, mille ostmist peaks \”pikemalt ja põhjalikumalt\” läbi mõtlema.
Mitme lapse emana võin kinnitada, et üldjuhul selgub alles kooli esimestel päevadel, millise joonega või ruuduga vihikuid ja pliiatseid täpselt vaja läheb. Ja mitu neid ostma peab. Igaks juhuks ei ole vajalik osta ette ära asju. Paljud neist osutuvad hiljem ebavajalikuks ja jäävad seisma.
Ka kooli kodulehel loetletu ei pruugi olla täiesti korrektne olla.
No need, mida kindlasti vaja läheb on ranits, pinal, dressid, sisejalanõud. Ülejäänu selgub hiljem. Ei usu mina, et mõni asi on selline, mille puhul peab nii pikalt ja põhjalikult läbi mõtlema, et muidu läheb kiireks.
Võtke rahulikult, ausalt!
Meil on hetkel veel 3 last, noorim läheb nüüd esimesse klassi.
Mulle just meeldib temaga kooliasju ostmas käia 🙂
Kõik see sagin ja õhin, uute asjade lõhn, nii mõnus!
Kui ma ise laps olin, käisime koolilaadal ja ma tundsin end hirmus tähtsana.
Maj.oleme hästi kindlustatud, seega eelarvesse kooliminek auku ei löö.
Kõigile kolmele ostsime küll kõik uued riided ja jalatsid, koolitarbed vastavalt vajadusele.
Ainult kirjutuslaua sai pesamuna vanemalt vennalt päranduseks, muidu on temal kõik asjad uued.
Minu lapse klassile saatis õpetaja juba nimekirja mida ja kui palju vaja läheb. Vaatasin kodus varud üle ning ostsin puuduolevad asjad juurde – nüüd seega muretu.
Samuti on muretsetud juba mõned uued koolivormi riided ning uus koolikott ja vahetusjalatsid. Viimased ostsin juba kevadel kui nägin hea hinnaga häid jalatseid.
Vaid dress on veel puudu.
Ostan pigem vähem, aga kvaliteetsemaid asju.
Mingit hüsteeriat ei ole, sest mulle meeldib varakult valmis olla, et ei peaks viimasel hetkel poodi tormama ja ostma kiiruga midagi suvalist.
Mul oli eelkooli üle algul paanika, kuid läksin lapsele Stockmanni dressipükse ostma ja mõtlesin sealt kooliasjade kohta nõu küsida (kolmnurk pliiatsid ja muud uued asjad). Sealne müüja vaatas mu nimekirja ja rääkis kogemusest mis on head, tõstis kõik asjad letile valmis. Põhimõtteliselt 10 minutiga oli lapse kogu varustus olemas. Ma valmistusin 2-3 nädalaseks ralliks:))
Nüüd kavatsen sama koolimineva lapsega teha, ei hakka tormama mööda erinevaid poode, sest arvan, et mööda erinevaid poode käia on kulukam kui natuke mõne asja eest juurde maksta.
Oskate näite tuua, kes kus hüsteerias on?
KAs see kui internetis kogemusi vahetatakse, on hüsteeria?
Mulle ka meeldib kooliks koos lapsega valmistuda. Ei ole jätnud asju viimasele minutile vaid juba suvealgul hakkasin ringi vaatama – huupi ei ostnud, sest kevadel pidas klassijuhataja vanematele koosoleku ja andis kõikide asjade nimekirja, mida vaja läheb. Kõik asjad on ostetud kvaliteetsed, kuid mõne asja oleme topelt ostnud. Samas kuna endal erialane töö selline, et saan ise ka kasutada sirklit, värvilisi pliiatseid, harilikke ja kustukaid, siis midagi üle ka nagu pole.
Ostes hüsteeriat ei tundnud, õhin ja elevus oli aga küll. Summat kokku ka ei arvutanud. Eks need, kellel võimalusi vähem, saavad soodsamalt läbi (tähendab peavad saama).
Kes teemaalgataja konnasilmale astus? Või ajab harja punaseks, et keegi saab oma lapsele rohkem lubada või on keelatud koos lapsega koolimineku üle rõõmustada. Täpsusta palun. Mul, kanapeal, jäi arusaamatuks
Mina olen ka viimae postitajaga täitsa ühel nõul.Lapsele tuleb ikka lubada valmistuda kooliks ja osta uued riided ja asjad!Ma absoluutselt ei saa aru kuidas osad emad panevad lapsele kooli värvist ära ja pulstunud dressipluusid.On poes ka odavaid ja ilusaid riideid.
Algklassilapsele läheb kindlasti rohkem raha ja on ka vaja rohkem asju muretseda – kunstitarbed, mitmed erinevad mapid ja kaaned jne.
Põhikoolis käiv laps ostis paar joonelist ja ruudulist kaustikut ja väikese päeviku, ongi kõik.
Seda ma muidugi ette ei kujuta, et 7. klassis veel kannatab 1. klassi koolikotiga käia, aga mine tea, äkki ongi selliseid kotte olemas (spordipoest mõni hästi kvaliteetne?)
Mina olen ilmselt liialt nõukaaegse asjadepuuduse laps, kuna ma tunnen ennast lihtsalt turvalisemalt, kui kodus on pigem mõni vihik rohkem olemas ja neid asju ei jää \”jooksvalt soetamiseks\”. Sugulaste laste pealt on piisavalt nähtud neid kell 22-23 teatamisi, et sinna tundi on toda vaja… soetan pigem ette. Teine teema on see, kuna soetada. Hetkel ma küll ei osta midagi, ootan pigem ära allahindluste perioodi ehk massihüsteeria lõpu. Lapsele sai pliiatseid ja värve jm. ette ostetud nt. juunis, koti-pinali sai augustis kingituseks ning isiklikult ei ole augustis mitte ühtegi kulutust teinud.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]minul on see aasta küll natuke hüsteeria.
hüsteeria vallandas eelmise aasta muretus. ja laste muretus. kell 10 õhtul ütlevad, et vaja midagi homseks. ma ei saa ju last igasse tundi saata asjadeta. paar korda saatsin, et oleks nagu õppetunniks, aga õpetaja kirjutas märkuse, et \”puuduvad vahendid\” või \”muretsege lapsele vahendid\”. nii ebameeldiv on kui kirjutatakse et muretsege vahendud. see on nagu oste minule suunatud märkus. pole ju mõtet vaidlustama ka minna, et tegelikult on see minu kasvatus ja ma annan lapsele õppetundi.
kõige hullem jama oli sõnade vihikuga ja noodivihikuga. selle aja peale, kui neid vaja oli, siis polnudki seda esimesest poest enam saada.
nii et see aasta ma seda jama enam ei taha ja muresteme (lohakale) lapsele kõik juba ette valmis. et poleks õhtul avastamist, upsi, vihikut pole.
aga kunstitarbed, mis kooli vaja on küll kallid.
nt see kes läheb mul 8klassi, sellele on vaja vaid vihikuid osta. aga 2klassi lapsele kulub ikka palju rohkem raha.
samas 8klassi tüdruk tahab ka olla kena. elu on üldse nagu ebaõiglane :P. tüdrukud tahavad sättida ja olla ka koolis kenad selles eas. ei taha enam teiste kasutatud asju või neil pole päris suva, mis seljas. aga poisid-need käivad nii koolis, õues, teatris, klassiõhtul ikka samade riietega ja tunnevad end väga mugavalt.
ja tee siis 8klassi tüdrukule selgeks, et peaks olema suva, mis seljas. ta ütleb et nii arvad sina, aga tema tahab käia kenade riietega.
ja need vihikupaberid, need on ka nii kallid ja kaaned ka. eelmineaasta panime tapeedi. aga kui kõigil asjadel on ümber tapeet, siis annab see ikka kotti raskust juurde. seega ma leian et paberid, mis müüakse on kegremad, aga jälle kallimad. kõvade kaantega vihikud on jälle kallimad. ostad odavama, pead paberi ümber panema et vihik oleks kõvem ja säiliks paremini. jälle kulu.
tossud peavad olema krõpsuga. paelad tulevad lahti. ei ole seda muret lapsele lisaks vaja.
ja muud eripärad. nt väikesel on hea kummiga teksad, et saaks peale võimlemist kiiresti asjad selga. mõni püksinööp on nii raskesti kinni pandav. [/tsitaat]
No see on nüüd küll üle võlli, et tütarlaps ei peaks hoolima, mis tal seljas on (ja kuidas on see ebaõiglane, et poistel on, ehkki seda väidet ma ei pea ka õigeks, ka poisid sätivad ennast alates teatud vanusest), või miks peaks paelte sidumine lapsele täiendav stress olema, pluss jutt kummiga teksastest, kusjuures püksinööpe laps kinni eisaa jne.. mulle tundub, et siin on nüüd küll kasvatuses mingi möödapanek. Kooliskäiv laps peaks juba neid asju oskama-suutma küll ja kui ei, siis peaks temaga hoolega harjutama, et ta nt teises klassis suudaks normaalselt pealu siduda ja saaks oma nööbid kinni. See töö oleks pidanud tegelikult kodul juba tehtud olema. Kohe üliveider oli lugeda sellist juttu.
no minu kogemus on et kunagi ei tea, kas paelad püsivad kinni. oli ekskursioonil paeltega tossudega, nike tossud, võiks nagu olla head paelad ka, aga koguaeg olid lahti tulnud.
teiseks see püksinööbi värk. häid pükse on harva saada ja selliseid millel nööp läheb ilusti kinni ja lukk käiks lihtsalt ja kummardudes ei hakkaks pepu paistma. kummiga teksadega seda asja pole olnud. seega on minu valik lapsele igatahe kummiga teksad.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
või miks peaks paelte sidumine lapsele täiendav stress olema, pluss jutt kummiga teksastest, kusjuures püksinööpe laps kinni eisaa jne.. mulle tundub, et siin on nüüd küll kasvatuses mingi möödapanek. Kooliskäiv laps peaks juba neid asju oskama-suutma küll ja kui ei, siis peaks temaga hoolega harjutama, et ta nt teises klassis suudaks normaalselt pealu siduda ja saaks oma nööbid kinni. See töö oleks pidanud tegelikult kodul juba tehtud olema. Kohe üliveider oli lugeda sellist juttu.[/tsitaat]
palju õnne, et sul on osavad ja usinad lapsed. aga ära ole kuri kui mõned lapsed on teistsugused.
minu laps saab ka väga hästi riided selga ja saapad jalga, aga tal käib see väga aeglaselt, sest ta lihtsalt jääb tihti (mitte alati) oma mõtetesse ja unustab riietumise. paraku oli meil sellega juba 1. klassis probleeme, sest teised lapsed märkasid seda ja muidugi hakkasid narrima (võimlemise riietusruum on selleks ju ideaalne koht, kuhu täiskasvanud enamasti ei tule). kas sina tahaksid seda oma lapsele? ja minu laps lähebki teises klassis võimlemise tundi ikkagi krõpsudega jalatsitega, sest kui vähegi võimalik ma püüan tema riietumisprotsessi võimalikult lühikeseks viia, sest ega ma ei saa riietusruumi kontrollima minna, et ta unistamise asemel riidesse paneks, ja teiste laste õeluse eest kaitsma minna.
ja loodan, et need pole sinu lapsed, kes teisi sellepärast narrivad, et neil krõpsudega jalatsid või pingutuskummiga püksid on.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Algklassilapsele läheb kindlasti rohkem raha ja on ka vaja rohkem asju muretseda – kunstitarbed, mitmed erinevad mapid ja kaaned jne.
Põhikoolis käiv laps ostis paar joonelist ja ruudulist kaustikut ja väikese päeviku, ongi kõik.
Seda ma muidugi ette ei kujuta, et 7. klassis veel kannatab 1. klassi koolikotiga käia, aga mine tea, äkki ongi selliseid kotte olemas (spordipoest mõni hästi kvaliteetne?)[/tsitaat]
Huvitav, ka 7. klassis on kunstiõpetus ja sinna kulub vahendite ostmiseks ikka raha. Ma muidugi ei tea, äkki mõni laps ajab terve talve kaaslaste omadega läbi ja siis mammad siin räägivad, et käib kahe kaustikuga. Tüdrukutel on ka käsitöö, mis neelab omajagu raha.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Huvitav, ka 7. klassis on kunstiõpetus ja sinna kulub vahendite ostmiseks ikka raha. Ma muidugi ei tea, äkki mõni laps ajab terve talve kaaslaste omadega läbi ja siis mammad siin räägivad, et käib kahe kaustikuga. Tüdrukutel on ka käsitöö, mis neelab omajagu raha.[/tsitaat]läheb-läheb, aga enamus neist asjadest antakse ikka juba jooksvalt teada, eriti tööõpetuses ja reeglina antakse asjadest ikka mingi ajavaruga teada.
seda ma siiski ka päris harrastada ei saa, et iga vihiku-kaustiku pärast poodi tõttan, sest me lihtsalt elame maal ja kohaliku külapoe valik on nii nagu on ja reeglina ikka ka kallim, seega on otstarbekam mingi ports ette ära osta ja siis jooksvalt juurde varuda
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] Mingeid septsiaalseid riided ei muretsenud – argipäeva-, pidu- ja spordiriided on ju lapsel niigi olemas. [/tsitaat]Ka need olemasolevad riided tuleb üle vaadata. Eelmise aasta jalanõud on sageli suve jooksul väikeseks jäänud või katki kulunud. Püksisääred ja varrukad lühikeseks jäänud.
Kui selgub, et korraga vaja viigipükse, sise-ja välisjalanõusid, jooksutosse ja dresse, siis kulub päris palju aega ja raha.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Huvitav, ka 7. klassis on kunstiõpetus ja sinna kulub vahendite ostmiseks ikka raha. Ma muidugi ei tea, äkki mõni laps ajab terve talve kaaslaste omadega läbi ja siis mammad siin räägivad, et käib kahe kaustikuga. Tüdrukutel on ka käsitöö, mis neelab omajagu raha.[/tsitaat]
kõik sõltub koolist.
nt reaalis on alates 5.klassist KÕIK kunsti ja poiste tööõpetuse vahendid ja materjalid kooli poolt. ise pole vaja isegi joonistuspaberit osta.
5.klassis veel ei teadnud ja ostsime (sest algklassides pidi ise ostma).
edaspidi ei ole end sellega vaevanud
nii et vihje reaali 5.ndasse minejatele: ärge kunstitarbeid ostke!
Tüdruk, kolmas klass.
Põhiline on riided ja jalatsid. Kooli-särgid on meie lapsel küll pidulikumad (ja lihtsamad) kui need, millega kodus-külas käiakse. Pidulik vorm (tume seelik, mustad kingad) on ka väikeseks jäänud. Nii et midagi tuleb ikka osta.
Vihikuid ja kunstitarbeid saab tõesti igast poest.
Loomulikult on mulle laste kooli algus kulukas. Teadupärast lapsed kasvavad suvel. Varakult ei ole mõtet osta, sest ka augustis võib kasvuspurt toimuda ja nt juulis ostetud viigipüksid võivad 1. septembril lühikeseks osutuda.
Samuti kasutatakse suvel riietusena ainult lühikesi pükse ja T-särke.
Poisid lähevad: 3., 5. ja 8. klassi.
13-aastane viskas kolme suvekuuga 6 cm, 11-a jalg kasvas 3 kuuga nr 36-lt numbrile 38. Kahjuks puuduvad minu varudes just nr 38 jalatsid, kuna vanemal poisil jäi see number sujuvalt vahele. Suve saatis mööda, kandes minu plätusid ja võrktosse noorema vennaga vaheldumisi, kuna tõsiasi on see, et 9-a ja 11-a jalanumber on viimased 6 aastat permanentselt sama suur.
11-a viskas suvel ka kasvus. Olemasolevad püksid kõik kukekad.
Lisaks on keskmine poiss tüsedam, kui vanem, mistõttu ei sobi talle vanema poisi püksid ja ka paljud triiksärgid.
Seega pean nüüd käesoleva nädala jooksul ostma:
2 paari viigipükse
3 paari teksapükse
3 paari sisejalanõusid
2 paari tosse
vanematele poistele kokku 4 paari polosärke (kooli nõue)
Ja lisaks 2 paari jalkajalanõusid ja 1 karatekimono.
Triiksärgid on siiski juba ostetud.
Leian, et on küll kulukas. Jah, neid riideid tuleks ka nagunii osta, kuid mõistlikuse printsiibist lähtudes (et vältida kooli alguseks asjade väikseks jäämist), ostan ma need vahetult enne kooli algust.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Talvel kasvavad ju lapsed ka? Kuidas kõik asjad just sügiseks väikseks jäävad? Ma küll ei kujuta ette, kuidas sellel suvel vaid T-särgi ja lühikeste pükstega hakkama sai. Miks te kõik uued riided ostate, kui raha napib?[/tsitaat]
Heh, mul miskipärast kasvavad lapsed enamasti suvel ;o)
Võib-olla seetõttu, et tegemist talvel sündinud lastega.
Kunagi juhtus, et vanema poisi jalg kasvas suvel nr-lt 37 nr-le 40. Siis küll tänasin õnne, et jalg talvel ei kasvanud. Talvejalanõud oleksid kulukad olnud ja suvel oli ka trennist paus. Ja kooliaasta sai läbi nii, et jalg rohkem ei kasvanud. Järgmisel suvel viskas jälle jalanr-i ja pikkuse suuremaks.
Ja tõepoolest, sel suvel nad pikki pükse jalga ei pannudki. Kui külmem oli, siis visati dressipluus ülesse otsa peale. Kuumaverelised vist. Aga lapsed vist ongi sellised. Nt kui mina olen talvel toas fliisiga, siis noorem poiss on alukate väel, kuna palav olevat muidu.
p.S. ma ei ole öelnud, et raha napib. Ütlesin, et on kulukas.
P.P.S. Sellistes suurustes (158, 164 ja 178)korralikke, kooliks kõlbulikke kasutatud riideid ei liigu. Tööriideid mõnikord olen tõesti kaltsukast saanud.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Talvel kasvavad ju lapsed ka? Kuidas kõik asjad just sügiseks väikseks jäävad? Ma küll ei kujuta ette, kuidas sellel suvel vaid T-särgi ja lühikeste pükstega hakkama sai. Miks te kõik uued riided ostate, kui raha napib?[/tsitaat]
Heh, mul miskipärast kasvavad lapsed enamasti suvel ;o)
Võib-olla seetõttu, et tegemist talvel sündinud lastega.
Kunagi juhtus, et vanema poisi jalg kasvas suvel nr-lt 37 nr-le 40. Siis küll tänasin õnne, et jalg talvel ei kasvanud. Talvejalanõud oleksid kulukad olnud ja suvel oli ka trennist paus. Ja kooliaasta sai läbi nii, et jalg rohkem ei kasvanud. Järgmisel suvel viskas jälle jalanr-i ja pikkuse suuremaks.
Ja tõepoolest, sel suvel nad pikki pükse jalga ei pannudki. Kui külmem oli, siis visati dressipluus ülesse otsa peale. Kuumaverelised vist. Aga lapsed vist ongi sellised. Nt kui mina olen talvel toas fliisiga, siis noorem poiss on alukate väel, kuna palav olevat muidu.
p.S. ma ei ole öelnud, et raha napib. Ütlesin, et on kulukas.
P.P.S. Sellistes suurustes (158, 164 ja 178)korralikke, kooliks kõlbulikke kasutatud riideid ei liigu. Tööriideid mõnikord olen tõesti kaltsukast saanud.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]No mul 2 koolilast, tüdrukud.
1. 8.klass. Ostsime kaltsukast 2 paari teksaseid, läks 10¤. Kõik muu on nagu olemas, vähemalt pole öeldud, et riideid või jalanõusi oleks vaja. Sai ka mõned vihikud, pliiatsid, ninni-nänni läks vist veel 10¤.
2. 1. klass. Appi, suvega on kasvanud, nimekiri on kohutav, osad asjad saab õe käest laenata (no mida nad sirkliga 1. klassis teevad). Korralik koolikott, sest laps on väike, lahja ja nõrguke. Summat ei julge kokku lüüa. Õppima hakkab köögis laua taga. Pole raha, pole ruumi.[/tsitaat]
Sirkliga joonestatakse ringe 🙂 Tegime seda isegi 1. klassis väga põnev oli. Kui kenasti hoida, saab ju aastaid kasutada seda. Vahet pole, mis aastal osta.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
