Mul on mees, kellega ka laps. Armastan teda väga ja hoolin temast. Tema ka.. vähemalt mõnigatel heatuju päevadel seda väidetakse. Seis on selline, et ta vaatab pigem arvutist pornot ja rahuldab end, kui minuga sama teha võiks:( Pakun talle vaheldusrikast seksi, kuid viimasel ajal on porno teda nn ära rikkunud. Mul on tunne, et ta ei taha mind enam. Ta ütleb, et ei taha päevast päeva ninapidi koos olla. kuigi me pole seda tihti. Ta teeb oma sõnadega mulle väga haiget. Käsib teine mees otsida kui ma midagi tahan ja mina peaksin harjuma, et tema mind iga päev ei taha. Jah, see on alandav, saan ju sellest isegi aru. Et mA EI TOHIKS nii lasta endaga käituda. Aga olen temast hetkel väga sõltuv materjaalselt ja tunded on tugevad tema vastu. Tema tunnetest ei oska enam midagi teada ega arvata..kuidas tuju nii on. Aga et mis siis edasi teha ikkagi… kas on veel mõtet üldse pingutada millegi nimel. Isegi seda ei saa aru, mille nimel siis…kui öeldakse näkku halvasti. Paljud nüüd väidavad, et tal on armuke. Ei ole. Seda tean kindlalt. Võibolla olengi liiga kontrolliv, aga lihtsalt elu õpetab silmad lahti hoidma. Temaga rääkimine ei aita, kuna väga solvuv tüüp. Siis läheb tihtipeale asi veelgi hullemaks. Aga kas ma peangi jääma elukaaslase nn halbu päevi välja kannatama, kuni tuleb jälle hea tuju päev, mil oleme koos väga õnnelikud.
Teema: ei oska enam edasi
mida rohkem sa \”pingutad\”, seda vähem ta sind tahab.
see mees ei armasta sind kui naist. sa ei ole talle atraktiivne. haletsusest vahel kepib sind. käid pinda, muutud hoopis vastikuks.
teha saad vaid nii palju, et ajad end parimasse võimalikku vormi. mees armastab silmadega. võibolla läheb õnneks, võibolla ka mitte. enivei ei tee hea väljanägemine sulle halba.
katsu oma elu elada, olgu selle sisuks siis kasvõi laps ja sõbrannad. võibolla tekib mehel veel mingi huvi, aga ma sinu asemel sellele ei panustaks.
vägisi armsaks ei saa.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]näen päris hea välja:) pigem on hävitaja pornotööstus. Arusaamatu ongi see, et hea tuju päevadel kiidetakse mind taevani tahetakse seda teist jne jne nagu ikka normaalne oleks. Segaduses mees ja nüüd ka naine…[/tsitaat]
ise oled sa oma vaheldusrikka seksi pakkumisega pornotööstusest sõltuv.
ja kuidas sa saad teada, et tal kedagi silmapiiril pole? jälitad, parukas peas ja suured mustad prillid ees?
ühinen eelpoolkõnelejaga – mida rohkem sa pingutad, seda rohkem sa teda eemale lükkad. palun leia aega ja loe läbi John Gray \”Kuidas saada, mida tahad ja hinnata seda, mis sul on\”. sõnaga – püüa ennast armastada, naine. praegu sa seda ei tee. praegu sa püüad meest muuta. aga tema ei muutu. muutuda saad sa vaid ise. siis võib tema ka muutuda ja ilmselt muutubki. aga see on pikk tee ja see on sinu tee, mitte tema oma.
Ta on sul pornosõltlane. See on väga raske sõltuvus, mis mõjutab aju kohati tugevamini kui tänavanarkootikumid. Ja sõltlastel ongi sellised tujud, siin pole midagi imestada.
Sina ei saa selle vastu midagi teha, sest sõltuvus muudab ajukeemiat, su mees on juba praegu keegi teine kui siis, kui kohtusite.
Kunagi aastate pärast tagasi vaadates kahetsed sa väga seda aega, mis sa praegu mööda lased, et oma elu elada. Vaatad tagasi, vangutad pead ja ütled: miks ma olin nii loll ja püüdsin \”narkari\” käest armastust kerjata, kui mul oleks olnud kõik võimalused iseenda jaoks õnnelik olla.
Sa oled ise ka praegu sõltuvuses, armastusesõltuvuses. Kerjad nagu hingeõnnistust asja, mis sulle õnne ei anna vaid muudab su elu haletsusväärseks. On ju nii! Sa ju tead tegelikult, et see mees sind õnnelikuks ei tee ja sulle hingerahu ei anna. Sa lihtsalt hoiad kramplikult kinni oma täiesti ebareaalsest *unistusest*, kuidas selle mehega kõik *võiks olla*, kui ta ainult…
Aga *tegelikult* ju ei ole nii, ja seda ei juhtugi mitte kunagi. Sinul on praegu võimalus valida, kas kaotad parimad aastad oma elust, kui sa oled veel noor ja terve ja suhteliselt muretu, või raiskad need kõik ära unistamisele kellestki, kes reaalselt ei eksisteeri. Sul ei ole hea mees, kellel on väike viga, sul on mõttetu mees, kes oskab sind vahel toita pealispindsete sõnade ja zhestidega, et tema koristus-kokkamis-kepimasin ikka töötaks – noh, nagu bensiini paneks muruniiduki paaki, eksole, muidu on oht et masin jääb seisma.
Tunnista endale reaalselt: sa sisenesid elubörsile, tegid oma parima arusaama järgi investeeringu, kuid see investeering läks hapuks. See ei ole enam väärt, et selle all oma kapitali hoida. (Sõltlane ei ole kunagi teiste pingutust väärt, ta saab ainult ise enda aidata). Mida varem sa seda endale tunnistad, seda varem suudad oma elukapitali välja tõmmata ja mujale panustada, kus see ka mingit kasu toob. Muidugi võid ka oma hapuksläinud investeeringu otsas nutta ja vaevelda ja lõputuseni uskuda, et need aktsiad ikka hakkavad lõpuks tootma – sest sa tahad seda uskuda, sest sa ei suuda endale oma kaotust tunnistada. Jah, lollid investorid teevad nii, ja istuvad põhjas koos miljoni nullväärtusega aktsiaga. Tark inimene tegutseb õigel ajal, ja õige aeg on siis, kui sa jõuad teadmisele või äratundmisele, et asi on hapuks läinud. Mõtle ise, kas tahad olla tark või loll.
Soovitan ennast kõigepealt emotsionaalselt distantseerida, st lõpetada igasugune lootmine sellele, et selle mehega asi kunagi paremaks läheb. Sa pead endale ütlema: nüüd ongi asjad nii, minu elu on praegu just selline, see mees on just täpselt selline nagu ma teda näen, ma pean lõpetama lootmise ja tema ilustamise ning tõele näkku vaatama. Kui sa oled emotsionaalsest sõltuvusest lahti saanud, siis tegelikult tuleb kõik ülejäänud kergelt, sa tead ise, mida ja kuidas tegema pead. Peaasi aga on julgelt oma senise investeeringu kaotust tunnistada ning teha otsus omaenda õnne nimel edasi liikuda, ise, ilma sellest mehest sõltumata.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
