Selline lugu siis, et paar aastat tagasi jõudis mu pereelu väga kriitilise piirini ja lahkuminek oli juba päevakorras. Lihtsalt venis asi, aga tõepoolest mingist abielust enam juttu ei olnud.
Sel perioodil leidis mees endale teise ja kolme kuu pärast kolis välja. Siis lahutasime ka ametlikult Mina sain sellest tõelise närvivapustuse ja sattusin haiglasse, kus mul diagnoositi sügav depressioon. Tõenäoliselt sellest ka meie pereelu pinged, et olin deprekas. Nutsin sageli, vingusin mehe kallal, seksida ei tahtnud, kisasin laste peale jne.
Nüüd olen juba 2 aastat rohtusid võtnud, \”katus\” korras ja nüüd tahan oma meest tagasi pere juurde, sest olen terveks saades aru saanud, et ikkagi armastan teda ning soovin temaga koos olla.
Paistab, et tema ka, sest on meiega väga aktiivselt suhtlema hakanud ja käib üsna tihti külas ka. Midagi rohkemat veel meie vahel olnud nüüd pole, aga tema uus elukaaslane süüdistab mind, et ma võtan tema mehe ära ja olen üldse üks hirmus lits, kes ei osanud peret koos hoida ja mida ma tema mehest tahan, otsigu ma endale oma mees!
Ma olen üsna nõutu nüüd. Minu arvates on mul täielik õigus mees koju tagasi saada, tema aga süüdistab mind endalt mehe ülelöömises.
Mida sellises olukorras teha?