Esileht Pereelu ja suhted Ei oska/suuda mehe last omaks võtta

Näitan 16 postitust - vahemik 121 kuni 136 (kokku 136 )

Teema: Ei oska/suuda mehe last omaks võtta

Postitas:
Kägu

Kärgpere sobib altruistlikule kannatliku loomuga inimesele, kes on valmis teisi teenima ja enda arvelt panustama, muidu tuleb sellest palju kisa ja vähe villa.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kärgpere sobib altruistlikule kannatliku loomuga inimesele, kes on valmis teisi teenima ja enda arvelt panustama, muidu tuleb sellest palju kisa ja vähe villa.

Või siis inimesele, kes võtab teisi ka kui inimesi, mitte ei lasku mõttetutesse draamadesse. Laps on laps, on tõesti raske temasse inimlikult suhtuda?

+6
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

No seda võib veel uskuda, et ise veel lastetu naine ei oska mehe last omaks võtta. Kui pole eelnevalt lastega väga kokku puutunud, ei tea ehk tõesti, kuidas suhelda. Kuid seda juttu, et ei suuda, on  juba raskem uskuda. Harilikult inimene on siiski võimeline üritama, eriti kui teine lapsevanem on kohe juures, et nõu küsida, kuidas antud lapsega suhelda tuleks, et perena klapp tekiks, mitte ei lepi kohe tõsiasjaga, et ongi võimatu.

+2
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kärgpere sobib altruistlikule kannatliku loomuga inimesele, kes on valmis teisi teenima ja enda arvelt panustama, muidu tuleb sellest palju kisa ja vähe villa.

Või siis inimesele, kes võtab teisi ka kui inimesi, mitte ei lasku mõttetutesse draamadesse. Laps on laps, on tõesti raske temasse inimlikult suhtuda?

Inimlikult suhtumine ja peretunne on kardinaalselt erinevad.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

No seda võib veel uskuda, et ise veel lastetu naine ei oska mehe last omaks võtta. Kui pole eelnevalt lastega väga kokku puutunud, ei tea ehk tõesti, kuidas suhelda. Kuid seda juttu, et ei suuda, on juba raskem uskuda. Harilikult inimene on siiski võimeline üritama, eriti kui teine lapsevanem on kohe juures, et nõu küsida, kuidas antud lapsega suhelda tuleks, et perena klapp tekiks, mitte ei lepi kohe tõsiasjaga, et ongi võimatu.

Oleneb kui suur on laps. Lapsed on väga osavad kiusajad, nad oskavad väga hästi oma bioloogilist vanemat võõra vastu üles keerata kuni nad lahku lähevad. Tavaliselt lapsed kasutavad selleks lõputut jonnimist, ei meeldi see, ei ole rahul tollega. Täiesti tavaline kui võõral inimel ei teki klappi teise lapsega. Pooltel vanematel ei teki oma lapsega hea klappi, venitatakse kuidagi teismeeani välja ja siis laps kaob maailma minema.

Suur osa lapsi vihkab oma vanemaid elu lõpuni.

+5
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kurb, aga tõsi.

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Siin on osa rahvast tunduvad naiivsetena (ei tea, kas nad ise on ka reaalselt kärgpere liikmed?). Keegi arvas, et lapse söömise kohalt (juhul kui laps on eriti pirtsakas või sööb vaid räpstoitu) on meespoole (ehk lapse isa) kohustus tutvustada lapsele tervisliku toitumise põhimõtteid. Reaalsuses öeldakse sageli uuele naisele, et lapse toitumine on bioloogiliste vanemate otsustada ja lastakse vanas rööpas edasi. Mul nt kogemus, kus veeretatakse süü lapse ema peale, et tema lubab igasugust jama süüa ning lapse isa ei saa nüüd hakata mingeid karme reegleid kehtestama (kuna siis ilmselt laps keelduks isa juurde minemast, kui seal on “kuri ja tige” onu ees ootamas). Uuel naisel ei jää siis muud üle, kui et leppida olukorraga (keegi ilmselt esialgu pirtsaka lapse pärast ei hakka lahku minema), aga olukorda ka nautida ei saa. Analoogseid teemasid on siin perekoolis olnud küll ja küll, lapse käitumise “kiiks” võib seisneda ka milleski muus, kuid põhimõte on sama.

Tänapäeval on nii, et kärgpere uus naine/mees on taandatud kõigega leppima pidavaks tädikeseks/onukeseks, kellel pole oma kodus toimuva üle eriti sõnaõigust. Pole vaeva väärt minu arust.

+6
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ei oska/suuda mehe last omaks võtta

Mis asi on omaks võtmine? Naerata, ole sõbralik ja viska vahest mõni hea nali. Sellest ju täiesti piisab. Mida sa veel teha sooviksid?

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mis asi on omaks võtmine? Naerata, ole sõbralik ja viska vahest mõni hea nali. Sellest ju täiesti piisab. Mida sa veel teha sooviksid?

Kui on tavakäitumisega laps, siis polegi ju probleem nii hull, aga kui mingi käitumishäirega ja ülbe, siis on tõesti raske temaga hea olla.

The bigger picture: songs about being or feeling fat — Song Bar

+3
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mis asi on omaks võtmine? Naerata, ole sõbralik ja viska vahest mõni hea nali. Sellest ju täiesti piisab. Mida sa veel teha sooviksid?

Kui on tavakäitumisega laps, siis polegi ju probleem nii hull, aga kui mingi käitumishäirega ja ülbe, siis on tõesti raske temaga hea olla.

The bigger picture: songs about being or feeling fat — Song Bar

Proua Tähesära õppis ära nõmedate piltide panemise ja topib neid siis lollide mõttekildudega igale poole.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ei ole ma mingi Tähesära. Proovi uuesti kõva selgeltnägija.

0
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minul ei tekkinud mehe 9-aastase lapsega erilist klappi, aga see oli pigem mehe ja minu enda süü, kui lapse süü. Nimelt mees arvas, et kui laps on meiega, siis mina lõbustan teda ja tegelen temaga. Šokk oli mehele küll parajalt suur, kui teatasin, et mina teen süüa, pesen riideid, katan voodi, käitun kenasti, aga TEGELEMA temaga peab mees. Läksin päris närvi, kui mees vaatas telekat laupäev otsa ja laps igavles ja käis mul sabas. Lapse küsimustele muidgi vastasin kenasti jne, aga õhtul magamistoas tegin vaikse ent põhjaliku skandaali. Sinu laps sina vii ta kinno, parki, jalutama, teatrisse, kontserdile, muuseumi, kuhu iganes. Sina oled tema isa, SINA õpid temaga. Mitte ei ole nii, et sa mees vaikselt veeretad kõik selle minu kaela. Laps on tulnud oma isaga aega veetma, mitte köögitaburetil igavusest kõõluma ja vaatama, kuidas ma sülti keedan samal ajal kui isa teises toas telekast sporti vaatab.

Asi muutus. Mees oli muidugi mõned päevad tulivihane, aga kui järgmine lapse saabumise aeg lähenes, tõin talle paberi ja pliiatsi, et tehku ajakava, mis päeval mida kus ta lapsega teeb. Mida neist kahekesi ja kus soovib, et ma ka osaleksin. Igale poole ma mõistagi nagu kolmas ratas kaasa minna ei soovinud, sest minu asi ei ole isa ja lapse suhetesse ennast vahele kiiluda. Turtsus, ajakava ei teinud, aga kõik laabus. Käisid, õppisid koos, muutusid palju lähedasemaks. Ka minul hakkas lapsega lihtsam suhelda, kuna piltlikult öeldes ei kõndinud ta enam nagu vari mu küljes kinni ja ei rääkinud vahetpidamata minuga midagi, sest isa…isa vaatas telekat.

Kui laps sai 15, hakkasime teineteisele juba päris meeldima. Nüüd on ta 20+ ja me oleme sõbrannad, nagu päriselt. Lühidalt – survestada seda meeldimist vms pole vaja, esiteks. Teiseks – lapsega tegelemine on lapse isa töö.

Inimesed on nii erinevad.

Kui oleks vastupidi siis ma ei võtaks endale meest, kes ei suudaks lapsega käituda kui “omaga”. Kõrvalt seda nähtud. Mees oli vingus kui laps kuskile kaasa võeti või jälle laps nädal emaga oli. Mees ei olnud nõus korrakski st paar tundi 6! aastase lapsega kodus olema ilma vinguta. Otseloomulikult see püsima ei jäänud. Milline naine õhkaks selle peale, et milline mees, temaga tahaks peret või lapsi.

Otseloomulikult mees ei peagi 24/7 last lõbustama, aga kui tema jaoks oleks probleem lapsega nt koos joonistada, meisterdada, teda sülle võtta vmt (nt turjal kanda) siis ma ei näeks miskit tulevikku selles. Selline mees muutub mu silmis kohe ebaatraktiivseks. St ta ei pea olema “uus issi”, aga “võõras onu”, ka ei tohi olla.

Kui ma siin mõned aastad tagasi rääkisin, kuidas mu mees meie suhte alguses mu 1a ja 6a hoidis, väiksema mähkmeid vahetas ja muudmoodi kantseldas, kui ma tööl olin, siis mulle üritati siin selgeks teha, et olen pedofiili otsa sattunud…  Nüüd on 11 a möödas ja käivad selle 12a koos saunas ka, nagu enda isikliku 8aastasegagi. Väiksemat ühist kantseldan saunas veel enamasti mina, aga ilmselt varsti käib tema ka suurtega koos.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

kuni su territoriaalne osa sinust näeb seda last kui konkurenti selle mehe tähelepanule ja pühendumisele (alateadlikult ju tead, et kui sina ja laps uppumas oleks, päästaks ta lapse), ei saa neid tundeid kinni keerata.

aga sul on võimalik neid tundeid teadvustada ja nendega koos edasi elada. kui see olukord sulle aga ei sobi, peaksid ehk mingi vabama mehe leidma.

 

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Hästi öeldud

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tutvusin ka ühe naisega kellel laps. Aga no mõni kuu ja sai selgeks, et sellist kärgperenduse draamat ma enda ellu küll ei taha.

Pidevalt virisemine teemal millal eksmees rahad üle kannab. Küll teema millal eksmees lapse enda juurde võtab jne jne.

Parem leian lastetu naise kellega selles osas rahu majas…..

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

millal eksmees rahad

Rahad?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 16 postitust - vahemik 121 kuni 136 (kokku 136 )


Esileht Pereelu ja suhted Ei oska/suuda mehe last omaks võtta