Lapsele annan tund enne magama minekut pikatoimelist melatoniini.
Kindlasti on ka mees depressioonis.
Hommik hakkas pahasti. Mees hakkas kohe ründama kui tahtsin arutada temaga meie omavahelist suhet ja tänast kinnominekut.
Kõiges olen mina süüdi.
Ma valetasin teile, ma nutan nüüd täiesti avalikult.
Ma ei osanud ennast kaitsta. Teil on õigus, ma pean igal juhul lapsega ära minema.
Mõlemal variandil, kui mina arvan et tema käitub valesti ja kui tema ütles et kõiges tema probleemides olen mina süüdi.
Nii kurb on olla.
Mees ei hakanud ründama. Sina hakkasid. Ja sina süüdistasid meest.
Onju?
Jah loomulikult. Ära muretse tema pärast, ma pakin, lähen ära. Mees võidab igas mõttes.
Kommentaar eemaldatud.
Vabandust, raske on sõnades ennast väljendada. Kui sulle tundus et mina nähvasin, siis mulle tundub näiteks et sina oled sõjakas.
Kas just nihkes, aga segaduses olen küll. Eks tülidel on ikka rohkem kui üks osaleja. Ma mehe eest ei oska rääkida, aga minu jaoks on eemal olla ja asju läbi mõelda vajalik. Kui jäämegi üksteist süüdistama siis pole meil koos enam midagi teha.
Ennast ma ei haletse. Lapsest on kahju, kohe füüsiliselt süda valutab.
Tegelikult on üks võluvahend veel, mis ei mõju kohe, aga pikemal kasutamisel võib aidata. Ja see on liikumine, füüsiline tegevus.
Käia lapsega iga päev pikalt jalutamas. Panna ta lisaks mõnda trenni. Kui trenni kardad panna, siis paluda arstil suunata füsioteraapiasse (kui seda pole tehtud). Hommikul teha hommikuvõimlemist, õhtul metsajooksu. See ei lahenda kohe kõiki teie probleeme aga see aja jooksul muudab olukorda paremaks.
Jah, me käimegi hästi palju igal pool. Õues mänguväljakutel ja keskustes mängutubades. Lapsele meeldib väga teiste laste seltskond. Käime kontserditel ja teatris, muuseumites. Füsioteraapia oli tal lasteaias. Koolis on kehalise kasvatuse tunnid. Sel aastal proovime kas ta jõuab peale tunde osaleda kooli tantsu ja lauluringis. Eelmisel aastal ei jõudnud, koolist koju jõudes sõi kõhu täis ja magas paar tundi. Ööunest talle piisab, ta ärkab hommikul ise, ma ei pea äratama.
Mõni päev on raske, pean vägisi sundima ennast välja minema lapsega. Kui välja ära saan, on parem. Praegu olemegi õues veel, laps mängib teistega, on rõõmus. Minul on pingelangus, väsimus ja peas segadus.