Esileht Pereelu ja suhted Ei oskagi kust otsast oma lugu rääkima hakata

Näitan 2 postitust - vahemik 121 kuni 122 (kokku 122 )

Teema: Ei oskagi kust otsast oma lugu rääkima hakata

Postitas:
Kägu

Kuidas see teema selline trollimagnet küll on? Modedel käed-jalad tööd täis, et siit kõntsa rookida aga ikka paar trolli üritavad parvleda. 🙄

Kommentaar eemaldatud.
2.1. Kasutajal on kohustus käituda teiste suhtes viisakalt, lugupidavalt ning sõbralikult.
Perekooli Moderaator

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu teema läheb segaseks jah, mõnede kägude abiga, kes soovivad kommenteerida, aga süveneda ei viitsi. Pole vist mõtet jätkata.
Selgitan mõned arusaamatused ja las siis jääb…
Vanemad käivad omal soovil, et kuidagigi meid aidata. See pole nii et kui lähen sinna, siis viskan jalad seinale. Tualettide koristus (kraanikausid, wc potid, seinad, peeglid), seda teen ikka ise. Näpujäljed läikega mööblit, triikimine jne jne teen ikka ise. Esimene käik on kohe toidupoodi, sest külmkapp on alati täiesti tühi. Et nüüd valesti aru ei saada, ei vanemad ei pea külmkappi täitma, see oli lihtsalt järgmine punkt mida teen. Vanematel on ainult nende pension. Ei, ma ei küsi mingil juhul nende käest raha, nagu keegi pakkus.
Kes ei tea, siis Tähtvere pargis on pikniku pidamiseks kohad.
Keegi kirjutas veel mehe õhtusest lapsehoidmisest. Täiesti arusaamatu kust see veel tuli. Ei, mees ei tegele peale tööd lapse hoidmisega. Sööb, puhkab, niidab muru jms. Meie last spetsiaalset hoidma ei peagi. Lihtsalt temaga koos midagi teha on normaalne, nagu iga teise lapse puhulgi. Kurb ju kui laps õhtu või päev otsa üksi peaks mängima, mängukaaslasi läheduses pole. Jah, mitte ainult mängima, kõikidesse tegemistesse kaasama. Näiteks, võtame koos masinast pesu väja raputame sirgeks paneme kokku, viime kuivama.
Laps paneb enda järel asjad kokku, see on elementaarne igal pool, ka mängukohtades, külas. (See “mind tundev” isik väitis et midagi ei tee). Koristame koos kui miskit katki läheb/ teeb.
Tegelikult olen 99,9% kindel et ei tunne sellest teemast mind keegi. Me kumbki mehega ei laiuta oma eluga ega räägi teineteist avalikult taga. Lapse kohta teavad arstid, keda me regulaarselt külastame. (Teadjakägu! Jälle mööda). Kõik mida reh.plaan pakub, kõike teeme. Logopeed, tegevusteraapia, mingil ajal füsioteraapia (seni kui vaja oli), hobuteraapiat proovisime. Peale lasteaia ja kooli omadele lisaks siis veel. Ahjaa, igal nv ujumas. Seda nüüd reh.plaan ette ei näe ja mingit soodustust pole. Nalja tegi kaebamine. Sellest ma tegelikult ei saanud aru. Kirjutasin et kõik ametnikud ümberringi on väga abivalmid ja vastutulelikud, pole midagi kaevata ja mina pole selline inimene ka.
Kui on puudujääke, käin ja võitlen välja kõik mis on riigi poolt ette nähtud, ei hakka halama ja kaeblema. Tean selliseid lapsevanemaid küll.
Lapse epilepsia vorm on selline: kuni 5 minutit ülekeha krambihoog ja peale seda 5-7 tundi teadvuseta olek. See tähendab et magab peale hoogu, selle vahega et keha on täiesti vedel. Seega olen terve see aeg kõrval. Keeran küljelt küljele, sätin tekki, st jälgin et tal poleks külm ega kuum et kui ta käsi peaks tegema tahtmatu liigutuse, siis tekk ei läheks pealt või vastupidi üle pea.
Siin on nüüd lõpuks ka põhjus miks ma mitte kuskile tööle ei saa minna. Mitte keegi ei taha sellist inimest tööle kes äkitselt võib teatada et krambihoog on täna lapsel ja ma ei tule. Või jooksen keset tööpäeva minema…Vahepeal olid hood iga paari nädala tagant.
Moonutasin siin ainult kahte asja, lapse vanust nihutasin ja kui kirjutasin et aastaid pole hooge olnud. Epileptik jääb epileptikuks kogu eluks. Kõik hood on minuga koos olles olnud, kokku ligi 20. Kuna ma ei satu paanikasse ja tegutsen kiirelt (sätin vajadusel õigesse asendisse panen rektaallahuse ja lihtsalt ootan hoo lõppu), siis on see hästi et hood on meil koos üle elatud. Keegi teine perest pole lapse hoogusid näinud. Mees korra sattus lõunale tulema hoo lõpus kui lapse käeke üksi veel lehvitas. Jah, see oli jube vaatepilt, teadvuseta, silmad pärani ja käsi justkui lehvitamas. Mees läks närvi ja hakkas mind sõimama, ei heida talle ette, tema viis valu ja kurbust välja elada.
Ongi kõik. Veelkord suur suur tänu heade kommentaaride eest!❤ Ma ei tea kas ma olin need välja teeninud, aga see oli nagu soe kallistus teie poolt!
Soovin kõike kaunist ja palju tervist teile, teie lastele! Palju ilusaid hetki, soovide täitumist ja hästi palju armastust! 💓💓💓

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 20 korda. Täpsemalt
Näitan 2 postitust - vahemik 121 kuni 122 (kokku 122 )


Esileht Pereelu ja suhted Ei oskagi kust otsast oma lugu rääkima hakata

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.