No loen siit neid kurbi suhte lugusid, kus mees ei mõista, ei toeta, naine ei tunne enam midagi jne jne.Ma nüüd siis küsiks-miks te siis elate nendega koos? Kui suhe on koormaks,mitte rõõmuks, siis miks enda õnne nimel ei tehta vajalikke otsuseid? Elame ju ikkagi ainult korra ja igaühe õnn sõltub 100% iseendast. Niisiis,õnnetud- miks te lasete endal olla õnnetud?
Esileht › Pereelu ja suhted › ei saa aru
Teema: ei saa aru
1. Haridust pole.
2. Raha pole.
3. Tööd pole.
4. Iseseisva elu oskusi pole.
.
Ja reeglina olevat mees ju veel ka supper isa.
ma mõtlesin kusjuures sama teema teha. Ma ei saa aru mis mõte siis üldse kooselul on. Vb see et rahaliselt ei saada üksi hakkama, kardetakse üksi jääda, laste pärast.
Samas ma arvan samuti et igaüks on ise oma õnne sepp ja mina ei soovinud olla õnnetu ja lahutasin oma mehest jäädes ilma paljudest sõpradest, majanduslikust kindlusest jne…
aga elu läks edasi ja nüüd on mul kõik olemas ning lisaks olen õnnelikus suhtes kus mul on kõik mida hing ihaldab 🙂
Üksiolek hirmutab ka siis, kui on haridus ja töö.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Üksiolek hirmutab ka siis, kui on haridus ja töö.[/tsitaat]
vot see oleneb ikka inimesest, mind pole kunagi üksiolek hirmutanud….ma naudin üksiolemist, ise otsustamist jne.
Kooselu ei tule vist tavaliselt väga äkiliselt. Vähemalt mul ei tulnud. \”Käisime\” pikalt, siis käisime ööbimisega üksteisel külas, kolisime kokku üürikasse, siis abiellusime, saime lapse, ostsime kodu jne. Kui peaks lahku minema (hetkel pole plaanis, mees mõistab ja toetab), siis üleminek oleks järsk. Elumuutused on hirmutavad paljudele. Saan väga hästi aru, miks ei suudeta seda lõplikku sammu astuda.
olen ka ise elus teinud vägagi kardinaalseid kannapöördeid ja ei kahetse, kuigi tean, kui raske see tegelt on. Kui ikka ei istu olukord, siis teen sellest vehkat- suhted,elikorraldus jne. Mulle pole küll vaja aastaid kellegagi koos olla, et siis kunagi endale vastu rinda taguda- vot elain tölliga 20-30 aastat koos, olles tegelikult õnnetu- vot nüüd olen kangelane, tehke järgi!!!
[small]Kurgike kirjutas:[/small]
[tsitaat]ma mõtlesin kusjuures sama teema teha. Ma ei saa aru mis mõte siis üldse kooselul on. Vb see et rahaliselt ei saada üksi hakkama, kardetakse üksi jääda, laste pärast.
Samas ma arvan samuti et igaüks on ise oma õnne sepp ja mina ei soovinud olla õnnetu ja lahutasin oma mehest jäädes ilma paljudest sõpradest, majanduslikust kindlusest jne…
aga elu läks edasi ja nüüd on mul kõik olemas ning lisaks olen õnnelikus suhtes kus mul on kõik mida hing ihaldab :)[/tsitaat]
ja kord hakkab see jälle otsast pihta selle suhtega
vaata, et sa siis ennast ei piina !!!
Inimese sisemised hirmud on takistuseks isiklikule õnnele, palju öeldakse, et niiöelda laste pärast koos, mis on kõige lollim vabandus üldse, sest lapsed tajuvad vanematevahelisi ebakõlasid palju tugevamalt, kui asjaosalised ise.
See jätab märgi ja siis käitutakse sama tuimalt ka ise täiskasvanuna.
Paljud täiskasvanud ei teagi mida tähendab armastus, kõigepealt enda vastu ja siis, kui SINUL on kõik korras..on ka sinu elu korras, sest kõik algab inimesest endast.
Aga vahel on mõõnad ajutised ja järgmisel päeval mees hakkab mõistma. Suhe ei toimi iseenesest. Kui kõik esimeste raskuste puhul minema putkavad, hollivuudi armastust otsima, siis meil jäävadki ainult katkised pered järgi.
Ma pigem olen üksi, kui mingi mölakaga, ausalt!
Mul on kodus 2 aastane laps, keda olen üksi kasvatanud. Mehe saatsin pikalt, kui rasedusest teada sain.
Närvirakud ei taastu! Seega olen üksi ja pühendan end täielikult oma lapsele!
Viimasest suhtest sain korraliku õppetunni ja peale seda olen mõelnud, et pigem üksi, kui et kannatada mingit jobu, kes ei viitsi ei tööl käia, ei õppida, sõbrad ja alkohol esikohal ning on vanemate perse küljes kinni (loe: midagi ei suuda ise või minuga koos otsustada, vaid arutatakse ainult koos vanematega kõike)!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kurgike kirjutas:[/small]
ja kord hakkab see jälle otsast pihta selle suhtega
vaata, et sa siis ennast ei piina !!![/tsitaat]
ma ei arva et uues suhtes pole muresid. aga kui mõlemad armastavad siis peaks asjadele lahendused leidma.
Minu jaoks peamine põhjus on see, et ma pole suutnud materiaalses mõttes iseseisvuda. Kaks pisikest last on ka (3 ja 4) ja nende pärast on tõesti raske lahku minna.
Esileht › Pereelu ja suhted › ei saa aru
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.