Teemalagataja olen.
Päris kaua jamasime tema unega, isegi 1.5-aastaselt jäi üle tunni voodis magama. Enne lasteaeda magas veel 2 und päevas (enne septembrit siis), aga kuidagi loksus paika, et magas lasteaia alguseses ühe korra päevas. Hetkel 2-aasta vanusena annab kodus unevajadus paha tuju ja jonnimisega märku, lasteaias ei ole probleemi. Ärkab tihti kell 5 ja enam magama ei jää, kuigi võiks.
8-kuu vanuselt leppis alles vankris magamisega, kuigi see võis ka kaua aega võtta, aga vähemalt jäi. Ei aidanud meil autosõidud, kandelinad/kotid, ei midagi.
Mõni siin kirjutas, et 4-kuu vanuselt on muutused unega, aga tegelikult unega jagelesime juba natukene peale sündi, kus ta võis vabalt 10 tunni jooksul paar mega lühikest und teha. Õudne aeg oli, aga üle elasime. Läheb kergemaks, ausõna läheb.
Tagasi vaadatuna sellele ajale võib-olla muudaks paar asja – ei oleks ühes toas “vangis,” vaid oleks elutoas kas kussutades teda, hoides diivanil süles vms ja pühendaks rohkem aega ka esimesele lapsele. Aga no need on mõtted, aega niikuinii tagasi keerata ei saa.
Kolmas laps on väga hea magaja võrreldes kahe esimese lapsega. Ta võib vabalt süles olles magada kisa ja kära keskel, vankeris magab kaua, päris imikuna jäi ka kandekotis magama.