Lugu on selline, et laps läheb 1. septembril 1. klassi. Sissekirjutus on Tallinnas ning elukohast samal kaugusel (paarisaja meetrise vahega) on kaks kooli. Isa eelistab ühte kooli, mina teist. Elame lahus ning lapse isal on uus naine, kellega on koos oldud alla aasta ning suur faktor tema jaoks kooli valimisel oli see, et tema uue naise laps saaks minna samasse kooli, kuhu meie lapski. Kommentaarid kärgeprenduse kohta on siinkohal liigsed, tean isegi. Minu eelistatud kooli teine laps avalduse alusel ilmselt ei saa, kuna on tõenäoline, et enamus, kellel see on elukohajärgne kool sinna oma lapse ka paneb ning klassid täituvad nii. Tema argumendiks oli veel suurem huviringide valik (mis tegelikult ei ole isegi tõsi, koolides on huviringe sama palju). Minu jaoks oleks otsustav ühe kooli märgatavalt kõrgem tase ning minu silmis lapse jaoks sobivamad huviringid. Tean, et see ongi lihtsalt meie erinev nägemus sellest, mis lapsele parem on. Nüüd on lugu aga selline, et isa jõudis ekoolis avalduse oma soovitud kooli juba ära teha minuga arutamata. Mina seda avaldust enam muuta ei saa ja just see on minu meelest ebaõiglane, et jah, meil oli lahkarvamus, aga tema võttis endale õiguse teha see otsus minu selja taga. Kas mul on sinna üldse midagi veel parata või määrataksegi nüüd laps sinna kooli, kuhu isa soovis? Minu valitud kool on küll lähemal elukohale, aga tõesti vaid 200m ning tean, et avalduse alusel määrataks laps üsna kindlalt siiski isa soovitud kooli.
Teema: Ei saa kokkuleppele lapsele kooli valimisel
Kumma vanema juurde on määratud lapse elukoht, see vanem saab otsustada ka lapse kooli koha kohta. Huviringid samuti. Tean tutvusringkonnast sarnast juhtumit. Ema otsus jäi peale. Nendel oli tegu katsetega koolidega kuhu laps sisse sai mõlema vanema erinevatesse soovitud kooli. Raske saab teil olema kui kokkuleppele ei jõua ja teine vanem teeb nimme ristivastupidi teisele vanemale.
Teil ilmselt tegu kahe erineva piirkonnakooliga, seal pole teil eriti midagi kaasa rääkida, otsuse teeb haridusamet. Esita oma avaldus paberkandjal.
Mida laps ise arvab? Meil on ka sügisel kooli minev laps ja ma küll kuulan tema arvamust, ja see on täiesti sisukas kusjuures. Ma saan aru Su meelehärmist, lapse isa on paras mölakas muidugi, et avalduse ära tegi. Tähtis on, et kool sobiks lapsele, mõlemad vanemad peaksid sellest lähtuma. No ja siis muidugi tuleb see müütiline sirkliga tädi, kellest siin palju räägitakse 🙂
Mis koolidest üldse käib jutt?
Eelkõnelejatega nõus. Lõpliku otsuse teeb vanem, kelle juures laps elab. Ja väga oluliseks pean ka lapse arvamust. Muidugi kui lähedal asuv kool on ülerahavastatud ja teine kool 200 m kaugemal, siis pole raske arvata, mida haridusamet määrab. Muutmise kohta soovitan pöörduda haridusametisse ja olukorda selgitada.
Lilleküla ja Kristiine vahel valite v?
Juriidiliselt ei mängi mingit rolli see, kelle juures laps elab. Kui on ühine hooldusõigus, siis mõlemal vanemal on otsustusõigusest. Kui vanemad kokkuleppele ei saa, siis avaldus kohtule ainuotsustusõiguse taotlemiseks kooli valimisel.
Ma saan aru, et isa soovib, et need lapsed omavahel suhtleksid ja sõbrad oleks? Kuidas lapsed omavahel üldse klapivad? Ausalt öeldes ma pigem väldiks sellist pealesunnitud sõprust ja ei paneks oma last ühte kooli/klassi ka sõbranna lapsega lihtsalt sel põhjusel, et lapsed üheealised on. Ja lapsele mõeldes, siis oleks talle vast parem kui ta igapäev ei peaks nägema last kellega tema isa tema asemel koos elab.
Ilmselt kõige mõistlikum oleks haridusametisse kohale minna, arvatavasti on nad varemgi selliseid vanemaid näinud, kes omavahel kokkuleppele ei saa.
GAG vs Kalamaja põhikool?
Aga miks isa nii kindel on, et tema uue naise laps määratakse üldse samasse kooli? Seaduse järgi pole ju lapsed õde ja vend ega ka poolõde, poolvend mitte.
GAG vs Kalamaja põhikool?
Aga miks isa nii kindel on, et tema uue naise laps määratakse üldse samasse kooli? Seaduse järgi pole ju lapsed õde ja vend ega ka poolõde, poolvend mitte.
Välja arvatud juhul, kui isa selle uue naise lapse lapsendab. Selleks peab muidugi bioloogiline/ametlik isa nõus olema või surnud või oma isaõigustest loobunud.
Kui ongi Kalamaja Põhikool ja GAG, siis KP lapsevanemana võin lohutada, et su lapsel veab kui saab Kalamaja Põhikooli. See on armas kodune kool, kord on majas ja õppimine au sees. Muidugi on GAG samuti väga hea kool. Inetu muidugi, et mees sinu arvamusest üle sõitis. Kuid sina olid vist samaks valmis… Pakuksin mehele kompromissi, näiteks et kui tema sõna jäi peale koolivalikus, siis sinu sõna huviringide osas. Muigan, et soovitatakse küsida koolivalikul 6a lapse arvamust – mille põhjal peaks laps oskama seda valikut langetada, v.a. hoone välimus ja soov olla vanemale meele järele.
Inetu muidugi, et mees sinu arvamusest üle sõitis. Kuid sina olid vist samaks valmis… Pakuksin mehele kompromissi
Inetu? Kompromissi pakkuma? Nalja teete? Ma oleks sellisest käitumisest nii löödud, et kaebaks mehe kohtusse sellise jama peale. Minu lapse koolivaliku argumendiks ei saa olla eksmehe uue naise lapse koolisoov! Täiesti jabur.
Olgugi, et mõlemad koolid võivad võrdväärselt head olla, siis ühel juhul oleks võimalus õppida matemaatika või prantsuse keele süvaõppe klassis. Oleneb lapsest muidugi, kas ta tahaks ja oleks neist ainetest huvitatud.
Kui ma oleksin teemaalgataja asemel, siis pöörduksin otse haridusametisse ja ajaksin asjad korda. Ja nõuaksin kohtu kaudu lapse ainuotsustusõigust kooli ja huviringide osas. Mulle tundub, et lapse isa ilmselgelt lapse hea haridus ei huvita, tema mõtles tuleviku peale logistikiselt, et hea mõlemad lapsed korraga peale võtta vms.
Kui ongi Kalamaja Põhikool ja GAG, siis KP lapsevanemana võin lohutada, et su lapsel veab kui saab Kalamaja Põhikooli. See on armas kodune kool, kord on majas ja õppimine au sees. Muidugi on GAG samuti väga hea kool. Inetu muidugi, et mees sinu arvamusest üle sõitis. Kuid sina olid vist samaks valmis… Pakuksin mehele kompromissi, näiteks et kui tema sõna jäi peale koolivalikus, siis sinu sõna huviringide osas. Muigan, et soovitatakse küsida koolivalikul 6a lapse arvamust – mille põhjal peaks laps oskama seda valikut langetada, v.a. hoone välimus ja soov olla vanemale meele järele.
Olles oma lapse Kalamajast ära võtnud ei oleks ma mingil juhul nõus oma lapse sinna määramisega, kui oleks vähegi mingi muu variant ka võimalik. Mina teemaalgataja asemel teeks väga suure skandaali. Kui vaja algataks kasvõi ainuhoolduse protsessi (kasvõi selleks, et isa mõistaks, et sedasi käituta). Kui lapse isa on valmis oma lapse viletsamasse kooli panema kuna tema “alla aasta elukaaslase” laps läheb sinna siis pole otsus päris õigetel alustel tehtud ju. Pole isegi kindel kauaks ta selle naisega kokku jääb aga oma lapse elu rikub ära. Isa või asi.
Viimased käod, teemaalgataja pole ju koole maininud. Lihtsalt üks eelnev kägu pakkus need koolid välja. Ei maksa lambist nüüd koole maha tegema hakata.
Ei ole tõeati GAG vs Kalamaja, aga ütleme, et umbes sarnane olukord küll.
Sellele, kes oletas, et olin ka ise valmis samamoodi tema selja taga otsustama, siis ei, aga ausalt-praegu mõtlen, et ehk oleks pidanud. Täiesti lootusetu tunne.
Siis 21KK vs Kadrioru Saksa
või Südalinna.
Nüüd oled targem jälle, tead, milleks inimene võimeline on. Edaspidi võta arvesse.
Aga praeguses olukorras tee ometi midagi, ei saa olla nii, et sul pole õigust kaasa rääkida oma lapse kooli valimisel.
Pane paberile kõik variandid, mida teha annab ja hakka tegutsema. Jõudu!
Mina olen sinu poolt ja üldse emade poolt, kes hoolivad oma lapsest ja haridusest.
Siis 21KK vs Kadrioru Saksa
need koolid ei ole teineteisest 200m kaugusel. KSG algkooli osa asub Kivimurru tänaval, 21. koolist ikka üsna kaugel.
See ju ikka päris oluline argument, kui ise tahaks kooli valida lapse huvidest lähtuvalt, isa valib aga oma praeguseks väga lühiajalise elukaaslase lapsega arvestades. Võimalik tõesti ju, et pole sel suhtel pikka pidu. Ma käiks ise haridusametis kohapeal, nende kirjadega on nagu on.
Põhimõtteliselt ei paneks sinna kooli, kuhu eksmehe uue naise eelmisest suhtest laps õppima läheb.
Tekitab kõikidele asjatuid pingeid.
Paneksin lapse kodulähedasse kooli.
Elame lapse isaga lähestikku ning laps pool aega minuga, pool temaga, otsustusõigus on mõlemal seega. Selle teise lapsega on minu lapse suhted head, aga ma kindlasti ei usu, et ma peaksin selle pärast, et nad koos koolis käia saaks oma lapse nö halvemasse kooli panema kui on võimalus paremaks. Lihtsalt kogu see olukord tundub nii ebaõiglane. Aga kirjutasin ka haridusametisse, et äkki oleks võimalik seda taotlust mitte arvesse võtta ja neil koolikoht lihtsalt ise määrata.
Kuna laps elab pool aega isa juures ja pool aega sinu juures, teemaalgataja, siis kumb kool on mõlemale kodule lähemal? Ning kuna sinu laps ja mehe naise laps elavad ju suure osa ajast koos, siis kas see ongi nii halb mõte, et nad hakkaks ühes koolis käima?
See, et mees avalduse omavoliliselt ära saatis, on muidugi väga ebaõiglane. See peaks olema ühine otsus ning ka laps peaks saama otsustada.
Põhimõtteliselt ei paneks sinna kooli, kuhu eksmehe uue naise eelmisest suhtest laps õppima läheb.
Tekitab kõikidele asjatuid pingeid.
Paneksin lapse kodulähedasse kooli.
Aga see eksmehe uue naise laps ja teemaalgataja laps elavad ju nagunii koos. Mis pingeid ühine kool veel juurde lisaks?
Eelkool küll enamasti ei määra, kus koolis laps käima hakkab. Aga omaenda lapse vaimse tervise huvides mina ei hakkaks juuksekarva lõhki ajama ega tekitaks tühjast tülisid lapse kahe pere vahel. Meil tõepoolest on Eestis koolid niivõrd võrdse tasemega, et see ei tasu ära. Mina ise käisin eliitkoolis, olin küll võimekas aga mitte piisavalt, et kusagil olümpiaadidel käia sest eliitkooli õpilased on kõik üsna võrdselt võimekad ja kooli esindama jõuavad ainult geeniused. Mina üldse olümpiaadiülesandeid kätte ei saanudki. Minu enda lapsed on umbes sama vaimse võimekusega kui mina. Nad on käinud nii väikeses maakoolis kui ka tavakoolis linnas ja pidevalt koolitavad õpetajad neid lisaks ja lapsed esindavad kooli nii olümpiaadidel kui spordivõistlustel. Mõneti seega lubab tavakool neil võimeid tunduvalt paremini realiseerida ja arendada. Mis huviringidesse puutub, siis tundub, et tegu on üsna võrdsete huviringivõimalustega koolidega. Need huviringid, mis reaalselt elukutsevalikuid mõjutama kunagi hakkavad on kas niigi enamasti koolist eraldi (muusikakool, mõned spordialad mida on vaja varakult alustada) või siis omavad suuremat tähtsust alles vanemas eas, kui pole enam probleem bussiga huviringi sõita. Seega mina leian, et kuigi see tundub subjektiivselt nii ülioluline, et kohe esimeses klassis oleks “õige” huviring siis tegelikkuses lapse huvid muutuvad aja jooksul ja mis huvid tal tulevikus saavad olema on etteennustamatu. Väga spetsiifilisi huviringe on võimalik võtta ka teises koolis, eriti kui koolid on lähestikku. Isegi meie siin metsas elades saame suure tahtmise korral erinevate huviringide logistika välja mõeldud, lapsed osalevad erinevate koolide huviringides. Tallinnas ei tohiks huviringi kättesaadavus üldse probleemiks olla. Luba parem oma lapsele elu, kus vanemad ei tülitse. See tüli ja vaenamine mõjutab tema elu palju rohkem kui see, mitu huviringi koolil pakkuda on.
PS. Ka minu ühe pere lapsed kaklevad sageli, sama sageli tegutsevad ka koos. Sama kool vähemalt tekitab neil mingeidki ühiseid jututeemasid. On ka tõsi, et on väga tülikas kui lapsed erinevates koolides käivad, iga lapsega käi erinevatel aktustel, esinemistel. Tihti satuvad veel kaks aktust samale ajale ja siis üks lastest on raudselt õnnetu, et miks just tema esinemist vaatama ei tuldud. Ma saan selles mõttes aru küll, miks isa pere tahab, et kaks last samas koolis käiksid.
Tegelikult ei oma erilist tähtsust kummas kooli laps käib, seega on tegemist puhtalt vanemate vahelise võimuvõitlusega, mis muidugi ühestki otsas kasuks ei tule.
Tean paari, kes poes ei suutnud kokkuleppida millist diivanit osta, mees ei olnud nõus naise valikuga ja naine mehe omaga – osteti diivan, mis siis kummalegi eriti ei meeldinud. Kas see on siis parem otsus?
PS. Ka minu ühe pere lapsed kaklevad sageli, sama sageli tegutsevad ka koos. Sama kool vähemalt tekitab neil mingeidki ühiseid jututeemasid. On ka tõsi, et on väga tülikas kui lapsed erinevates koolides käivad, iga lapsega käi erinevatel aktustel, esinemistel. Tihti satuvad veel kaks aktust samale ajale ja siis üks lastest on raudselt õnnetu, et miks just tema esinemist vaatama ei tuldud. Ma saan selles mõttes aru küll, miks isa pere tahab, et kaks last samas koolis käiksid.
Seda suhet on olnud aastake, ei pruugi kestma jääda. Kui see kärgpere laiali läheb, on just nõmedam, kui käiakse samas koolis. Mulle ei meeldiks. Pealegi on tol teisel lapsel eeldatavasti oma isa olemas, siis hakkab see suur uute ja vanade kaaslaste kärg koos kõigil aktustel figureerima ja pärast kõik rõõmsalt kohvikusse? Tänan ei, ütleks mina ja paneks oma teise kooli ja rahu majas.
PS. Ka minu ühe pere lapsed kaklevad sageli, sama sageli tegutsevad ka koos. Sama kool vähemalt tekitab neil mingeidki ühiseid jututeemasid. On ka tõsi, et on väga tülikas kui lapsed erinevates koolides käivad, iga lapsega käi erinevatel aktustel, esinemistel. Tihti satuvad veel kaks aktust samale ajale ja siis üks lastest on raudselt õnnetu, et miks just tema esinemist vaatama ei tuldud. Ma saan selles mõttes aru küll, miks isa pere tahab, et kaks last samas koolis käiksid.
Halloo, isal on ikka üks laps, teisel lapsel on loodetavasti oma isa, kes ta aktustel ja üritustel käib.
Laps käib seal koolis eeldatavasti vähemalt 9 aastat, kool tuleb valida ikka eelkõige lapsele mõeldes.
Ja pinged võivad vägagi tekkida. Ilmselt surutakse lapsed ka ühte klassi ning oodatakse neilt ka ühiseid sõpru, suunatakse samadesse huviringidesse jne.
Seda suhet on olnud aastake, ei pruugi kestma jääda. Kui see kärgpere laiali läheb, on just nõmedam, kui käiakse samas koolis. Mulle ei meeldiks. Pealegi on tol teisel lapsel eeldatavasti oma isa olemas, siis hakkab see suur uute ja vanade kaaslaste kärg koos kõigil aktustel figureerima ja pärast kõik rõõmsalt kohvikusse? Tänan ei, ütleks mina ja paneks oma teise kooli ja rahu majas.
+ 1 sellele kommentaarile.
Meil on kärgpere juba 10 aastat. Omast kogemusest ütlen, et mitte mingil juhul ei sooviks ma kärgpere lapsi samasse kooli või veel enam klassi panna.
1) Mehe aasta aega kestnud suhe võib sama kiirelt lõppeda. Ühine koolielu pärast suhte lõppu võib tekitada pingeid nii lastes kui vanemates.
2) Kui panna lapsed ühte kooli, siis kindlasti mitte samasse klassi. Vt. punkt 1.
3) Kui lapsi samasse klassi ei pane, siis ei ole mingeid logistilisi ega korralduslikke eeliseid. Tunnid lõppevad erinevatel aegadel. Lastevanemate koosolekud, klassiväliseid üritused jms on erinevad. Samal ajal toimuks ilmselt ainult jõulukontsert vms suurem üritus paar korda aastas.
4) Teemaalgataja asemel püüaks ma mehele selgitada, et on imeline, et ta leidis naise, keda armastada. Küll aga ei saa eeldada, et tema laps tunneb uue naise ja tema lapse vastu igavesti sama. Õdedeks ja vendadeks sünnitakse ja kasvatakse, mitte ei saada hetkel kui vanem uue kaaslase leiab. Kärgpere lapsed peavad üksteist viisakalt kohtlema, kuid ei pea kokku puutuma rohkem kui hädapärast vaja. Ei saa eeldada, et nad on sõbrad.
5) Kui lapsed klapivad on suurepärane. Paraku on igas klassis oma draamad (vähemalt teismelistel) ja nende koju kaasa toomine ei aita laste head suhet kuidagi hoida (pigem vastupidi).
Ehk siis minu arvamus on, et pigem erinevad koolid. Kui see ei õnnestu, siis KINDLASTI ERINEVAD KLASSID. Kui koolikoht määratakse sõgedalt armunud isa avalduse alusel, siis võidelgu see isa vähemalt nii palju, et lapsed saaksid erinevatesse klassidesse. Rõhu argumendile, et tavaperes ei käi ka õed ja vennad samas klassis (välja arvatud juhul kui tegemist on mitmikutega).
Mis vahet sellel on, et laps on pool aega isa ja pool aega ema juures? Ametnikud võtavad kooli määramisel aluseks selle aadressi, mis lapsele on rahvastikuregistris elukohaks määratud. Kui 200 m lähemal olev kool on ülerahvastatud, siis võidakse määrata sellest järgmisse. Ja muuta ei saa seda ei isa ega ema ja see, kumb avalduse tegi või mida sinna kirjutas ei mängi mingit rolli.
Mis vahet sellel on, et laps on pool aega isa ja pool aega ema juures? Ametnikud võtavad kooli määramisel aluseks selle aadressi, mis lapsele on rahvastikuregistris elukohaks määratud. Kui 200 m lähemal olev kool on ülerahvastatud, siis võidakse määrata sellest järgmisse. Ja muuta ei saa seda ei isa ega ema ja see, kumb avalduse tegi või mida sinna kirjutas ei mängi mingit rolli.
Kui on lähestikku 2 kooli, aga üks neist popp ja teine mitte ning kui sinna teise laekub vähe avaldusi, aga esimesse rohkem kui kooli lapsi mahub, siis on ju väga lihtne määrata teise kooli kõik need, kes sinna ise soovi avaldasid. Muidu ei peakski ju mingeid avaldusi esitama.
Kas lapsed hakkaksid mõlemad käima 1. klassis, võimalik, et samas klassis? Kui nii, siis räägi uuesti mehega, et see ei pruugi olla hea mõte ja võib just nende suhteid rikkuda. Umbes sama, et töö, äri, on varemgi sõprusuhteid lõhkunud. Et tasub sellele mõelda, et mis juhtub, kui ühest saab klassi pop, aga teisest hoopis nö heidik, see võib nendevahelisi suhteid mõjutada jne.
Mind väga häiris näiteks lapsena, et minu õde oli kooli popim tüdruk ja mina jälle olin selline, kergesti teistega konflikti sattuv. Mul olid nagu mingid süümekad õe ees koguaeg seetõttu ja samas ka kade meel, et tema on pop ja mina mitte. Võõraste popide laste suhtes ma nii ei tundnud. Lisaks muidugi häiris, kui konfliktidest kanti õele ette…no häirib, justkui minu elu oleks tema asi.
Seega teinekord on sõpradel parem eraldi koolides käia ja kui nagunii su laps pool aega veedab nende juures, siis ei ole ka probleemi, et ei saaks üldse suhelda vmt.
