Teema: Ei saa last jagatud

Kas naisel on siis võimalik lapsega kodune olla, et ta teda lasteaeda panna ei taha?

No mina ei poolda lapse 50:50 jagamist, seega ma ei saa kuidagi mehe poolt olla. Samas osakonaga lasteaeda võiks 3a minna.
Arvan, et mõistlik oleks siiski lapsele määrata 1 kodu(emaga?), teine vanem regulaarselt kohtuma, sh. ka ööbimised teise vanema juures pluss näiteks kompromissina lasteaed 1-2 päeva ndl. Loomulikult on ka naine süüdi, kui ta üldse praegu isale last ei näita, see on väga-väga vale ja isana ma pöörduksin lastekaitsesse sellega.

Ma ei tahaks ise ka elada kuidagi nii, et nädal siin ja nädal seal. Jube väntsutamine. Lapsele sellist asja kindlasti ei sooviks.

Ja kui ema on selline, kes on suure osa ajast kodus, kellel on tugivõrgustik, kes last hoiavad, siis ma ka kolmeaastast lasteaeda ei topiks. Lasteaeda võib panna ka näiteks viieaastase lapse. Lasteaeda võib last ka üldse mitte panna, laps võib käia eelkoolis, huviringides, kus teiste omavanustega suhelda saab enne kooli.

Teemaalgatajal soovitan end võõra lapse kasvatamisesse mitte toppida. See on ema ja isa omavaheline asi, kirjelduse järgi tundub, et emal on lapse hooldamiseks süsteemid paigas, muret tasuks võõra lapse pärast tunda ainult sel juhul kui talle kuidagi liiga tehakse, näljas hoitakse vms.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mindi lahku.
Mees tahab ideaalis, et laps elaks nädala emaga, teise isaga. Elatakse ühes linnas. Mees tahab panna lapse lasteaeda, laps 3. aastane.
Naine ei taha sellest midagi teada. Rikub pidevalt kehtivat suhtluskorda, tuues erinevaid ettekäändeid. Laps oleks pidanud isaga olema oktoobris 8 päeva, kuid tegelikult isa lapsega ei kohtunud.
Nüüd teatas mees naisele, et lõpetab elatise maksmise kuni saab paika normaalne suhtluskord. Naine räuskab ja ähvardab.
Kas ainus võimalus olukorda lahendada on kohus? Siiani on kohtust eemale hoitud. Kes otsustab näiteks lasteaia küsimuse, seda ju kohus paika ei pane?[/tsitaat]

1. nädal ühe, nädal teise vanema juures on lapse jaoks halb variant. mees võiks lapse päriselt endale nõutada või siis leppida asjaoluga, et laps lasteaias ei käi.
2. Miks tahab isa lapse lasteaeda panna? Kas põhjuseks on raha (kuni laps ei käi lasteaias, ei saa ema tööl käia) või midagi muud? Kui põhjuseks on asjaolu, et isal oleks siis oma nädalat mugavam läbi viia – tema ilmselt ei saa lapsega nädal aega kodus istuda – siis peab see isa uuesti mõtlema, kas antud loos on olulisem tema mugavus või lapse heaolu.
3. räuskamine ja ähvardamine on väga subjektiivsed olukorra kirjeldused, eriti, kuna mees ise käitub sama halvasti, nimelt:
4. mees ähvardab elatist mitte maksta. Miks isa tahab oma lapsele halba? Miks isa tahab oma lapse nälga ja vaesusesse mõista? Miks isa ei saa aru, et elatis on mõeldud LAPSELE? Miks ta tahab lapse kaudu emale kätte maksta?
5. kohtumiste kord määratagu just nimelt kindlaks kohtus, kus inimesed käsitlevad seda asja kainelt ja erapooletult ja otsus on kohustuslik mõlemale poolele. Aga elatise maksmata jätmisega ähvardamine EI PANE kohtunikke isa pooldama. Vastupidi.

Lisaks tuleb arvestada, et kui isa jättis ema maha ja tegi seda teise naise pärast, siis on ema emotsioonid enam kui mõistatavad – tema on praegu kannatanu. On loogiline, et ta ei taha oma last selle inimese juurde lasta, kelle pärast ta mehest ilma jäi – see sarnaneb kahtlasel kombel ka lapsest ilma jäämisega sama inimese pärast. See on mõistetav ja te peate olema kannatlikud, ning aitama emal sellest raskest olukorrast välja tulla, mitte tema üle võimutsema ja võidutsema ja tagaselja õigust nõudma.

Tuletan veel meelde, et kui sina oled isa uus naine, siis lapse poole ajast sinu juures elamine seab sulle endale ka lisakohustusi, isegi, kui teil õnnestuks väikelaps isa kapriiside rahuldamiseks lasteaeda suruda – õhtuti ju on laps kodus. Seega peaksid sina ise pigem sellest variandist olema huvitatud, et ema on lapse põhikohaga hooldaja.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mindi lahku.
Mees tahab ideaalis, et laps elaks nädala emaga, teise isaga. Elatakse ühes linnas. Mees tahab panna lapse lasteaeda, laps 3. aastane.
Naine ei taha sellest midagi teada. Rikub pidevalt kehtivat suhtluskorda, tuues erinevaid ettekäändeid. Laps oleks pidanud isaga olema oktoobris 8 päeva, kuid tegelikult isa lapsega ei kohtunud.
Nüüd teatas mees naisele, et lõpetab elatise maksmise kuni saab paika normaalne suhtluskord. Naine räuskab ja ähvardab.
Kas ainus võimalus olukorda lahendada on kohus? Siiani on kohtust eemale hoitud. Kes otsustab näiteks lasteaia küsimuse, seda ju kohus paika ei pane?[/tsitaat]
Appi, on aga mees.Valib endale naise, kellega elada ei oska. Ja siis karistab oma last selle valiku eest. Kas laps peab lõpetama söömise kui mees ja naine ei suuda omavahel suhelda ??????

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kogu loo raskuskeskmes on küsimus, kuidas last kasvatada. Vaidlusalusteks küsimusteks on olnud kõikvõimalikud valdkonnad – magamine, toitumine, üldine lapse areng, suhtlemine eakaaslastega jne. Ema on väga kinni enda põhimõtetes. Isa võtab vabamalt, aga põhireeglid on paigas. Ema on tõesti süsteemne, aga seetõttu ka pinges ja lapsega suhtlemine tihtilugu närviline.
Elatise maksmine pole isale probleemkohaks. Praegune isapoolne mittemaksmine peaks olema sunnivahendiks kokkuleppe sõlmimiseks.

Mind huvitab rohkem küsimus, kas kohus saab üldse siia loosse lahenduse tuua? Või on nii, et kes ikka kakelda tahavad ja on harjunud seda tegema, jätkavad endisel moel? [/tsitaat]Praegune isapoolne elatise mitte maksmine on sulaselge MANIPULATSIOON. Nõus eelnevatega, et kolmandad isikud ei peaks ennast pressima sinna ja avaldama oma arvamust seal kus neil asja pole. Tehke endale oma isiklikud lapsed ja kasvatage neid oma tõekspidmiste järgi nagu soovite.
Ma ei näe, et kõne all oleva lapse elu oleks hädaohus, et sinna kolmandad isikud sekkuma peaks.

Miks isa tahab last pool aega enda juurde?- sest siis ei pea elatist maksma.

Miks isa tahab last lasteaeda suruda?- sest sellel nädalal, kui laps peaks isaga olema, tahab isa ta hoopis pikaks päevaks lasteaeda saata. Eriti rumal on see mõte arvestades seda, et lapsel on ema ja lähedased, kellega ta saaks kodus olla.

Kõrvaltvaatajana võiks küll öelda, et pigem püüab isa läbi suruda lapsele kahjulikku elukorraldust. Samas olen ma nõus, et ema peaks võimaldama lapse ja isa kohtumisi. Samas kui isa nõue on, et laps peab tema juures elades lasteaeda minema, siis saan ma emast väga hästi aru.

Mina ei oska öelda, kumb vanem selles loos parem, kas ema või isa, aga lapse seisukohast on selline nädal-siin-teine-seal elamine (psüühiliselt) kurnav.
Sa ise, teemaalgataja, täiskasvanud naisena tahaksid sellist elu elada? Täitsa ausalt?
Mina sellist väntsutamist küll ei poolda.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Miks te nii absoluutselt kindlad olete, et isa tahab last 50% ajast enda juurde, et elatise maksmisest hoiduda? Kas te tõesti ei kujuta ette isa, kes tahab lihtsalt lapsega koos olla(ja näiteks töölt ära tulla tõesti ei saa), ja tahab ka õhtuti last tuttu panna, unejuttu rääkida jne?

Mis kuradi mehi Te tunnete, et arvate, et mehed tahavad oma lapsi poole ajast kasvatada vaid elatise vältimise tõttu?

Paljudel rikastel kasvavad ka lapsed nii, mis siis, et isal poleks mingi probleem 500 eurot ka maksta elatiseks, tihti makstaksegi, missiis, et laps pool aega isaga.

Jube valus lugeda, mida isadest arvatakse. Okei, arvake paljudest. Aga kohe nii ühe puuga ja kindlalt kõikide isade kohta lajatada, et tahab 50% last kasvatada= viilib elatisest. Mis te arvate, et isad ei armasta oma lapsi või?

Vastik, eriti viimane, konkreetselt \”tean-kõike\” stiilis postitus.[/tsitaat]Mina näiteks olen üsna paljusid suhtluskorda ja lapse elukohta puudutavaid kohtulahendeid lugenud ning ka nendest võis üsna üheselt välja lugeda mis on meeste peamine eesmärk sellistel puhkudel olnud.
Käesoleva teemaalgatuse puhul süttib aga sarnane tuluke motiivi osas põlema eelkõige seetõttu, et justnimelt elatisega see mees ju manipuleerida üritabki nagu \”uus\” siin väidab.

Noh, võtaks selle teema kokku:
Lapse vanemad mingu kohtusse elatise ja suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Isa endale ainuhooldusõigust naguinii ei saa, kuid külastuskorra saab kokku leppida küll. Vastavalt sellele saab siis elatise summa määrata.
Teemaalgataja hoidku ennast sellest teemast kaugemale. Sa võid küll nüüd uus naine olla, aga lapse üle otsustavad 2 isikut: tema vanemad ja sina seda ei ole.
Lõpeta sellises toonis teemade kirjutamine, on arusaadav, et tahad lapse ema halba valgusesse seada.

Ma ei saa aru, miks seda teema-algatajat niiväga miinustatakse. Arvatavasti on siin palju naisi, kelle eksil on uus naine, keda ei sallita, aga siinne teema-algataja ei ole ju see inimene.
Miks ei võiks isa oma lapsega suuremat kontakti soovida?
Kui ikka kaks lapsevanemat ei jõua omavahel kokkuleppele või naine kokkuleppeid saboteerib, siis peaks kohtusse pöörduma. Sellega võib see mees oma eksnaist ähvardada, aga mitte elatise maksmata jätmisega.
Olen ise lahutatud ema ja minu lapsed elavad osaliselt oma bioloogilise isa juures, mitte küll 50% ajast, aga siiski üsna palju, ca 35%. Meil on pool aastat ette kuupäevad paigas, kus lapsed on. Lapsed teavad ise ka neid kuupäevi ja neile antud elukorraldus meeldib. Mõlemas kodus on neil head elamistingimused ja need asuvad lähestikku ka muidugi. Kummalgi vanematest pole uusi lapsi ega elukaaslaseid.
Minu arust on väga tähtis, et lastel säiliks normaalne suhtlus oma isaga, vastasel juhul tunnevad nad, et nad ei ole ühe vanema poolt soovitud ja see on kindlasti lapse arengule halvem kui see, et iga teine nädalavahetus veedetakse isa majas ja ei olda 100% ajast ühes kohas.
Ka minule on see laste aeg isaga positiivne, sest saan ise oma patareisid laadida, vaheldust ja vabadust käia kohtades, kus lastega ei käi.
Seega kui on ema, kes ei soovi, et ta lapsel on isaga kontakt, siis paraku tekib pähe mõte, miks ta seda ei soovi. Võibolla näeb ta seal mingit ohtu? Võibolla on isa alkohoolne või vägivaldne olnud lapse nähes? Mingi põhjus peab sellel emal ju olema. Muidugi on ka selliseid emasid, kes puhtalt kiusu või kättemaksu pärast ei taha mehe ja laste kontakti, sellisel juhul ei jää mehel muud üle kui kohtusse pöörduda.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Miks arvad, et isa ainuhooldusõigust ei saa?[/tsitaat]

Olen vastaval alal töötav inimene ja senisest teabest ei selgu mitte midagi, mis paneks kohut isale ainuhooldusõigust andma. Vähe sellest – lapse isa manipuleerib (või tahab seda teha )elatise mittemaksmisega.
Lapse emale tuleb kasuks ka eelnimetatud tugivõrgustik ja kodus töötamise võimalus. Laps on tegelikult veel väga väike ka.
Kohus ei anna isale ainuhooldusõigust. Leia mulle mõni kohtulahend kus seda on sellistel asjaoludel tehtud ja siis räägime edasi. Sa ainult ei leia mitte ühtegi.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Olen vastaval alal töötav inimene ja senisest teabest ei selgu mitte midagi, mis paneks kohut isale ainuhooldusõigust andma. Vähe sellest – lapse isa manipuleerib (või tahab seda teha )elatise mittemaksmisega.
Lapse emale tuleb kasuks ka eelnimetatud tugivõrgustik ja kodus töötamise võimalus. Laps on tegelikult veel väga väike ka.
Kohus ei anna isale ainuhooldusõigust. Leia mulle mõni kohtulahend kus seda on sellistel asjaoludel tehtud ja siis räägime edasi. Sa ainult ei leia mitte ühtegi.[/tsitaat]

Sa räägid, nagu see, et isa saab hooldusõiguse, peaks olema midagi \”ekstra\”. Et vaikimisi läheb emale. Miks see nii on?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Miks arvad, et isa ainuhooldusõigust ei saa?[/tsitaat]Miks arvad, et peaks saama? Ainuhoolduse saamiseks peavad ikka väga mõjuvad põhjused olema. Lapse ema peaks olema sel juhul paadialune, narkomaan v padujoodik, kes lapse korduvalt hooleta ja nälga on jätnud. Siis võiks see isa unistada ehk ainuhooldusõigusest. Mis puudutab elukoha määramist, siis enamasti arvestatakse sellistes vaidlustes kummagi vanema senist pühendumist lapse kasvatamisse, hingelist seotust lapsega, lapse vanust ja vastavalt sellele ka lapse soovi. Ei paista sellest loost ka seda võimalust, et lapse elukoht isa juurde määratakse.