Miks ma selle teema üldse teen, ei tea isegi. Ju tahan südamelt ära ja, et vähegi kergem hakkaks. Sain järjekordse eitava vastuse tööle kandideerimisel. Seekord ei pääsenud kolmandasse vooru. Miks see pettumus seekord on nii suur, et täna lihtsalt pillin, et ju siis lõi nüüd lõpuks kaane pealt ja väga tahtsin seda tööd. Olen tööd juba kaua otsinud, aga pole tööle saanud. Ka omapoolseid põhjuseid on olnud muidugi, kui vestlusel on selgunud üllatusi, mis töökuulutuses kirjas ei olnud. Nii kõrini on juba vastusest, et palju kandidaate on või oli. Oleme töötukassa konsultandiga cv-d korrastanud, olen vahepeal ka koolitustel käinud, iga päev lappan töökuulutusi ja kandideerin juba ka üsna suvaliselt ja paljudesse kohtadesse, aga ei midagi. Konsultant ütleb, et mu cv-l ei ole mitte midagi viga ja ma ise pole ka välimuselt kuidagi teisiti ega ka lohakas, aga ikkagi pean ka järgmisel kuul töötukassale tööotsimispäevikut täitma. Mitte miski ka ei viidanud viimasel kandideerimisel sellele, et ma ei pruugi valituks osutuda, kõik tundus hästi ja sai natuke naljagi omavahel tehtud.
Lihtsalt nii lootusetu ja masendav on, et reaalselt ongi tunne, et ma ei saagi enam kunagi tööle ja täna käisid korraks ka päris mustas mõtted peast läbi, et kaoks ka kuskile metsa parem ja saaks koormast vähemalt lahti. Ma ei tea põhjuseidki, et miks eitavaid vastuseid lõpuks saan ja ma ei oska nii ka midagi enda juures edaspidi korrigeerida.
Tuli jube kaebelugu nüüd, aga nutan edasi, kuigi ei saa seda ka korralikult teha, sest kilpnäärmehaiguse tõttu nuttes kõris poob. Perest hoian täna eemale, et nad ei näeks mind nutmas ja ma ei suuda seda ka lõpetada.
Teema: Ei saagi tööle ????
Nii kahju sinust! Aga usu, küll saad tööle! Mul oli kunagi eraeluliselt sama tunne, et mis mul viga on, oeln ilus, normaalne inimene ja ainult täiesti sobimatute meeste otsa satun või suhted lihtsalt mingil põhjusel ei hakka edenema.Aga juba paar nädalat peale suurt meeleheidet tuli mu ellu see õige inimene. Küll tuleb sinu ellu ka sulle sobiv töökoht.
Mis tööd sa otsid ja kus elad? Ma ka usun, et töökohtadest meil puudust pole, pigem on tööandjad hädas korraliku ja kohusetundliku töötaja leidmisega. Usu, saad kindlasti tööle, lihtsalt see valik on selline natuke juhuslik.
Mis tööd sa otsid?
Tead, mul sama asi. Aprillis koondati. Alguses väga ei muretsenud, kuna staaž pikk ja TKH saaksin terve aasta, samas ei taha liiga kaua töötu ka olla. Juulist alates hakkasin aktiivsemalt otsima ja kandideerima. Ja need eitavad vastused on tõesti väga ümmargused. TK konsultant tahab alati tagasisidet analüüsida ja aidata mul “vigadest õppida”, aga minu arust vigasid polegi, vähemalt tööandjad mulle neid ei ütle.
Hiljuti oli konkurss kus ma 300st inimesest viimase 3 hulka jõudsin ja tööandja ausalt ütles, et enam pole vahet, kõik saaksid tööga sama hästi hakkama. Et ta siis sisetunde järgi valib. Ja kahjuks mitte mind. Mul hakkab vaikselt kompleks tekkima, et kõik mu oskused ja kogemused ei loegi, sest palgatakse mingi tähtede seisu või näo järgi vms. Ma pole isegi eriti vana ega kole ega halb suhtleja, nii et ma ei kujuta ette mida nendesse kategooriatesse kuuluvad inimesed teevad (kes ometigi võivad oma tööd ju väga hästi osata, aga vot, sellest “missivõistluse iseloomuvoorust” kunagi edasi ei saa). Mul nüüd kukub varsti see 20 nädala piir ka, kus TK-l on põhimõtteliselt õigus mind suunata töödele, mis mu hariduse/kogemusega ei seostu, nii et hakkan ka natuke kartma juba. Mul pole mitte kunagi selliseid raskusi olnud sobiva töökoha leidmisega.
Minu tuttav kandideeris ka, valiti teine – aga paar nädalat hiljem ikkagi helistati temale ja kutsuti tööle- selgus, et esialgselt valitu osutus vaid jutupaunikuks. Seega ei pruugi osavad jutumehed katseaegagi läbida.
Ma kaaluks küll sind päris tõsiselt kontoritöö peale, aga meie ametlik töökeel on inglise keel ja see peaks kahjuks olema vähemalt kõrgem kesktase.
Näiteks peaks olema suuteline rääkima välismaalastest töötajatega maksuvaba tulu arvestamisest või Eesti pensionisüsteemist. Kui tunned, et see oleks sulle jõukohane, siis äkki jätad oma meili?
Kontor ise on Tallinnas.
Kui töökoht sulle väga meeldis, siis kirjuta neile, et nad hoiaksid su andmed alles, kuna sooviksid seal väga töötada. Muidu andmekaitseseaduse järgi peavad nad kandidaatide andmed pärast hävitama (olen tööl poole kõrvaga kuulnud).
Katseajal tihti selgub, et töötaja ikkagi ei sobi või ei sobi see koht uuele töötajale. Ja siis meenutatakse neid teisi lõppvooru pääsenud kandidaate ja eelistatakse mõnda neist uue kpnkursi korraldamisele. Nii et ole julge ja aktiivne 🙂
Ma olen kandideerinud juba 10 kuud.
Mul on erialane kõrgharidus ja väga pikk töökogemus, olen töötanud nii venekeelse kui inglisekeelse kollektiiviga (oma taset märgin keskmiseks mõlemas keeles, sest ma ei valda vabalt, kuigi siiani pole tööalaselt probleeme olnud) aga umbes 25 korral kandideerimisest on vestlusele kutsutud vaid kahel korral. Lihtsalt tuleb vastus, et valik langes teise kandidaadi kasuks ja ma ei saagi mitte kunagi teada, miks mind isegi vestlusele ei kutsuta.
Kusjuures kaks tööandjat, kuhu kandideerinud olen, on samale ametikohale sama töökuulutuse avaldanud 6 kuu jooksul. Ühte kohta kandideerisin uuesti (mul oli sarnases äris töötamise kogemust isegi 8 aastat) – ja ikkagi ei kutsuta vestlusele.
Need kaks korda, kui mind vestlusele on kutsutud, on siis, kui värbaja on personalifirma. Kui cv-sid vaatab läbi firma personalispetsialist, siis mul pole vist iial võimalustki.
Tegelikult ma nii väga tahaksin teada, miks ei kutsuta vestlusele.
Mis linnas elad ja mis su inglise keele tase on?
Asun Tallinnast 50 km kaugusel ja ka see on olnud mõnel tööandjal murekoht, et äkki ei jaksa sõita edasi-tagasi ja on otsustanud selle minu eest ära. Olen kunagi sõitnud ja jaksasin. Paljud sõidavad, kui ikka kodukohas tööd ei ole.
Selle otsustavad sinu eest ära need tööandjad, kes orjapalka maksavad. Kui nad näiteks teavad, et palk tuleb 600 bruto, siis tuleks ju 50km kauguselt iga päev tööle ainult lausidioot. Seda aga tööle ei tahaks.
Teine variant – tuleb meeleheitel inimene tööle ja lubab maad-ilmad kokku, kuidas transport pole probleem ja mees kütusefirmas tööl ja saab kütust pea tasuta. Tema ise tahab aga heategevust teha. Kolme nädala pärast hakkab pihta jutt, et äkki saaks ikka osa päevi kodus töötada või pikemaid päevi, et poleks vaja nii tihti käia, sest kulukaks läheb või ei jõua lapsele lasteaeda järele vmt.
Praegu otsitakse võimalikult vähe palka küsivaid, ehk olete liiga kvalifitseeritud?
Kusjuures kaks tööandjat, kuhu kandideerinud olen, on samale ametikohale sama töökuulutuse avaldanud 6 kuu jooksul. Ühte kohta kandideerisin uuesti (mul oli sarnases äris töötamise kogemust isegi 8 aastat) – ja ikkagi ei kutsuta vestlusele.
Jah, seda panen mina ka palju tähele. Otsitakse vist mingit ime-inimest ning selle asemel, et võtta nt 80% sobiv inimene ja ülejäänu selgeks õpetada, nad pigem jäävadki otsima ning näed sama kuulutust jälle uute seas, sest see lisati uuesti.
Kusjuures kaks tööandjat, kuhu kandideerinud olen, on samale ametikohale sama töökuulutuse avaldanud 6 kuu jooksul. Ühte kohta kandideerisin uuesti (mul oli sarnases äris töötamise kogemust isegi 8 aastat) – ja ikkagi ei kutsuta vestlusele.
Jah, seda panen mina ka palju tähele. Otsitakse vist mingit ime-inimest ning selle asemel, et võtta nt 80% sobiv inimene ja ülejänu selgeks õpetada, nad pigem jäävadki otsima ning näed sama kuulutust jälle uute seas, sest see lisati uuesti.
Jah, tõepoolest, olen sama märganud. Ise arvan, et sellistel juhtudel reaalset töötajat otseselt ei vajata. Miks aga siis kuulutada? Esiteks – äkki leitaksegi selline loll, kes kommiraha eest (mis sellistes kohtades tavaliselt palgaks) teebki ära kahe inimese töö, räägib puhtalt läti ja hiina keelt ning on nõus vajadusel õhtuti kontori ka ära koristama. Või siis otsib boss endale kuni 23-aastast armukest. Kui sina saadad tavapärase CV, kuhu julged panna kirja oma vanuse, nägemuse sobivast tööst ja ka õiglase palgasoovi, siis ilmselgelt polegi mõtet kohale kutsuda. Mis sest ajast ikka raista. Niikuinii sa pole see, keda otsitakse.
Teine variant – oleneb küll erialast – aga äkki õngitsetakse tasuta tööd. No näiteks olen korduvalt kandideerinud kohtadele, kus on vaja teha proovitöö. Pärast aga pole kippu ega kõppu. Kust ma tean, et nad seda minu proovitööd äriajamiseks ei kasuta? Ja kasutavadki, sest olen näiteks enda koostatud visioonist (tohutult populaarne kandideerimisülesanne juhtivamate kohtade puhul), leidnud hiljem mõtteid asutuse kodulehelt arengukavast. Tore muidugi, aga siis nii hea ilmselt ikkagi mitte, et vestlusele oleks kutsutud. Või no oletame, et tegelen tõlkimisega ja kujutage ette, kui kandideerib mitukümmend tõlki, kõigil lased teha proovitööd (kolmandik laekunud tõlgetest ikka on ju tasemel)…ja müüd need klientidele maha. Poole aasta pärast uuesti. Milline kokkuhoid! Naiivsed aga arvavad, et töötajaid otsitakse.
Sarnaselt käitutakse ka lihtsamate tööde puhul. Üks suur poekett otsib pidevalt infoleti teenindajat (kahte konkreetsesse poodi). Kandideerisin talve lõpus- kevadel kaks korda, sain eitava vastuse. Ma ei ole ala- ega ülekvalifitseeritud, töökogemus olemas sellel alal, räägin nõutavaid keeli, töökoht kodust 500 m kaugusel.
Ja just eile nägi jälle kuulutust. Alates veebruarist on see vist neil 5-6 kord kuulutada. Miks keegi, sh. mina, ei sobi, jääb arusaamatuks.
Või no oletame, et tegelen tõlkimisega ja kujutage ette, kui kandideerib mitukümmend tõlki, kõigil lased teha proovitööd (kolmandik laekunud tõlgetest ikka on ju tasemel)…ja müüd need klientidele maha. Poole aasta pärast uuesti. Milline kokkuhoid! Naiivsed aga arvavad, et töötajaid otsitakse.
See, et tõlkebürood neid proovitööjuppe päriselt kasutavad, küll karta ei maksa. Olen kahes tõlkebüroos täiskohaga tööl olnud, näinud neid kandideerimisi, proovitöid ja ka hinnanud. Kandideerivad suures osas inimesed tänavalt, kel pole õrna aimugi, mis nad teevad, kelle emakeeleoskus on juba nii kasin, et mõne puhul pole mõtet hakata vigu eraldi kommenteerimagi. Sõelale jääb väga vähe inimesi, kellele edaspidi võib hakata tööd pakkuma. Ja neistki tuleb pärast ikkagi osad välja praakida, sest mõni ei saa aru, mis on tähtaeg, mõne puhul saab kiiresti selgeks, et proovitöö tehti ilmselt kellegi targema abiga ära, aga reaalselt tööle hakates pole inimesel ei oskust ega kogemust, et keeruliste tehniliste tekstidega hakkama saada.
Proovitööde hindamiseks on eraldi tabelid, saab märkida veakategooriad ja raskusastme, nende järgi saab töö skoori. Et töö hindajal lihtsam oleks, on tekstid valitud kandideerijatele üsna samad, näiteks mõni kunagine nö päris töö, mille klient on saatnud.
Kellelgi pole aega, et hakata proovima, et anname kohe proovitööks mõne töö, mille saab jupitada, siis kliendile pärast saata. See oleks hullumeelsus, kujutad ette, mitut teadmata kvaliteediga tõlkijakandidaati, kes kõik tõlgivad teatud terminid erinevalt, teevad jaburaid keelevigu, mõni ei suuda elementaarsel tasemel komasidki panna või arvab, et nimesid Eesti keeles ei käänatagi, osad ei saa arugi, mida teha nt rakenduste nuppude vmt osadega. Mis kvaliteeti sealt oodata on? Ja kes julgeks sellist asja kliendile saata? Keegi peaks need jupid ju pärast ühtlustama, parandama, kontrollima, et töö on tehtud kliendi termineid, stiilijuhendit ja juhtnööre järgides jne. See oleks mõttetu ajaraiskamine. Klientide antud tähtajad on sellised, et ükski firma ei julgeks jätta päris tööd proovitööks tundmatutele tõlkijatele. Teine asi on, et tõlkebüroo köögipoole pealt on kõigil käed-jalad tööd täis, kui tulevad klientidelt failid, siis leitakse neile ruttu tõlkijad, tähtajad on lühikesed, kellelgi ei ole seal vahepeal aega hakata otsima ja vaatama, et äkki annaks selle töö hoopis mõnele vabakale proovitööks. Liiga suur risk. Proovitööks on niisama tekstijupid, millega firma jaoks midagi kaalul ei ole.
Neis firmades, kus ma töötanud olen, on proovitööd üsna lühikesed jupid, nt üks IT-tekst, üks meditsiin, üks juriidiline, kokku ei tule nende kolme projektiliini pealt lehekülgegi, aga kõigis on mingid elemendid, mille järgi saab aru, kas inimene üldse mõistab, mida ja kuidas teeb. Valitakse välja lootustandvamad kandideerijad, kui tuleb tulevikus mõni selline “ohutum” tõlge, mida julgetakse uutele pakkuda, siis pakutakse. Uute vabakutseliste tõlkijate töid hinnatakse veel hiljem ka, kvaliteediskooride järgi on projektijuhtidel lihtsam otsustada kellele ja missuguseid töid anda jne.
Proovitöödega tegeletakse, kui kellelgi on parajasti muudest töödest auk, st et mõni proovitöö võibki nädal aega ootel olla, kui on kiire muude asjadega (kliendi makstavate projektidega), siis ei raisata ressurssi sellele, et keegi tõlkebüroost hakkab sel hetkel proovitööd kontrollima, nendega ongi aega. Nii et kui kohe vastust ei tule, ei maksa ka imestada. Arvestades seda, et 20 proovitööst 1-2 on sellised, mille järgi inimene sobiks tõlkijaks, on kõigi nende tööde läbivaatamine, vigade märkimine jne, korralik hulk tööd mõne tõlkebüroo töötaja jaoks. Häid tõlkijaid on raske leida, aga neid inimesi, kes arvavad, et nad ju oskavad, on väga palju.
ülekvalifitseeritud ja enesekindel karismaga töötaja kukub alati välja väiksemas või mittelääneliku taustaga firmas. muidugi, kui ta kandideerib täiesti puhtalt, so ilma tutvuseta.
näen kõrvalt keskastmetöötajaid ja kontoritöö tegijaid. need, keda ettevõte soosib, keda ei koondata, need ripuvad töö küljes. Aina ületunnid ja jõhkralt, aina lisakohustused ka töövälisel ajal. Kodus käiakse ainult seitse tundi magamas ja särki vahetamas.
Üle pea firma teenimisele pühendunud töötajast saab keskastme ülemus, kes siis otsib sama malli järgi uut alluvat.
Sellistele “kodututele” makstakse enamvähem head palka, teiste arvelt, keda koondatakse.
Ei ole just eriti lõbus, kui puhtalt raha nimel neelad kõik oma arvamused alla ja töötad end ribadeks. Kellele sobib kellele mitte.
Noh, tööandjad käituvad juba ka nii, et määravad kohapeal vestlus+ konkursi ja ei ilmu kohale. Lisaks lubavad helistada ja sedagi ei viitsi meeles pidada. See, et tagasiside on eitav vastus on minu puhul juba rõõmus uudis kuna siiski olin vähemalt midagigi läbinud;) Muidu olen töötav tööotsija ja kahjuks, peaksin vist töötuks jääda, et tööd vahetada kuna töötu inimesed asuvad tööle 1-2päeva jooksul :(.
Intervjuukogemuste kohta (nii heade kui halbade) kohta soovitan jätta tööandjale arvustus kas glassdoor.com või firmast.ee lehel (või mõlemal).
Minu tuttav kandideeris ka, valiti teine – aga paar nädalat hiljem ikkagi helistati temale ja kutsuti tööle- selgus, et esialgselt valitu osutus vaid jutupaunikuks. Seega ei pruugi osavad jutumehed katseaegagi läbida.
Mul oli sama seis – valiti keegi teine, kuid ta siiski ei sobinud (oli ka “juttu rohkem kui tegu” variant olnud) ja 3 kuud peale keelduva vastuse saamist oli koht minu. Nii et vahel võib lool ka õnnelik lõpp olla (enne seda olin juba üle aasta tööd otsinud).
Olin ise ka Maist alates koondatud ning kuigi TKH oli korralik (maksti 50% 3 kuud ja 60% vaid 10 viimase päeva eest sest 5a staazist jäi 3 kuud puudu) siis alustasin tööotsinguid suhteliselt kohe kuna oli näha, et konkurents töötute kasvu näol järjest suureneb. Alguses sain 50% juhtudest ka vestlusele kus jäin 2 seks või vastati, et ülikvalifitseeritud (vbla siis ka palgasoovi poolest). Alates juuli teisest poolest hakkas järjest rohkem tulema vastuseid, et täname kandideerimise eest aga meil oli 130, 150, 200 kandidaati ja ei valitud järgmisesse vooru (personalivaldkond). Korrigeerisin oma CV-d, võtsin palgasoovi ära ja vähendasin varasemat kogemust ning sain mõnel konkursil ka 5ndasse e viimasse vooru ning öeldi ka et põhimõtteliselt sobiks küll kui saaks võtta 2 inimest, kuid “midagi jäi ikka puudu”. Kui September jõudis juba kätte tüütas see jooksutamine ja “kodutööde” hulk ära. Nägin ühte pakkumist kus palk oli vaid 40% varasemast e sama mis Töötukassa maksid, kuid töö oli kodu lähedal, pigem füüsiline ja värskes õhus viibimist võimaldav ning kollektiiv normaalne (varem oli siiski kohati stressirohke kontoritöö ja tervis seetõttu ka natukene kannatas), seega otsustasin et pigem varblane pihus kui tuvi katusel ja tegin täieliku karjäärimuutuse. Esimene palgapäev oli ära, hetkel veel ei kahetse, tuleb lihsalt pisut kokkuhoidlikumalt hakkama saada aga sama oleks ka TKH puhul ja see oleks ka ju varsti läbi saanud.
Julgustuseks tööotsijatele, tahtsin veel kirjutada, et teinekord võib ka juhtuda, et otsustatakse teise kandidaadi kasuks, aga tema ikka mingil põhjusel ei sobi, siis võidakse ikka ühendust võtta. Minul endal juhtus kunagi sarnane lugu, ei valitud sellele töökohale, mille kuulutus oli, aga veidi aja pärast helistati sealt firmast ja pakuti veidi teistsugust tööd, mis mulle see hetk ka sobis, ja saingi ootamatult tööle. Praegusel ajal muidugi on töö otsimine üsna pingeline, tööotsijaid on palju, mul endalgi mitu sõpra koroonakriisi tõttu töö kaotanud ja praegu uue koha otsinguil. Lihtne see ei ole, aga ühel tuttaval näiteks oli kasu töötukassa konsultandist, kuigi neid on palju ka kirutud, et pole neist abi, siis temale oskas konsultant hoopis teise vaatenurga pakkuda ja see veidi teistsugune töökoht lõpuks ka sobis ja praegu on see tuttav oma tööga väga rahul.
Ega muud üle jäägi kui tuleb minna ükskõik kuhu tööle, sest muidu kasvavad arved ülepea ja neid annab kinni maksta. Praegu on aeg, kus kõik seisab. See on nii tobe kui peab veel töötukassale tõestama miks sind tööle ei võetud kui ükski tööandja ei anna isegi mingit tagasisidet. Praegu on ülemaailmne kriis, aga töötukassa elab kusagil teises dimensioonis. Ma ise soovisin siis minna mingit uut eriala kiiresti õppima, saaks midagi paari kuuga selgeks. Karjäärinõustaja kõik kiitis suvel, oi mis valikud, valige ainult välja. Reaalsus on see, et koolitusi ei saa, ma pean ennast lolliks põhjendama miks ma seda eriala siis õppida tahan. Ometi riigipoolt on raha igale maksumaksjale eraldatud. Öelgu siis ausalt ära, praegu on töötukassal rahad otsas ja ümber õppida ei saa. Käib selline totaalne lollitamine.
Sarnaselt käitutakse ka lihtsamate tööde puhul. Üks suur poekett otsib pidevalt infoleti teenindajat (kahte konkreetsesse poodi). Kandideerisin talve lõpus- kevadel kaks korda, sain eitava vastuse. Ma ei ole ala- ega ülekvalifitseeritud, töökogemus olemas sellel alal, räägin nõutavaid keeli, töökoht kodust 500 m kaugusel.
Ja just eile nägi jälle kuulutust. Alates veebruarist on see vist neil 5-6 kord kuulutada. Miks keegi, sh. mina, ei sobi, jääb arusaamatuks.
Miks ei sobi, palka küsitakse rohkem kui seda maksta soovitakse. Seni kuni töötajat ei leita, teeb keegi topelt koormusega töö ära ilma palga lisata. Nii need asjad Eestis käivad.
Minu tuttav kandideeris ka, valiti teine – aga paar nädalat hiljem ikkagi helistati temale ja kutsuti tööle- selgus, et esialgselt valitu osutus vaid jutupaunikuks. Seega ei pruugi osavad jutumehed katseaegagi läbida.
Mul oli sama seis – valiti keegi teine, kuid ta siiski ei sobinud (oli ka “juttu rohkem kui tegu” variant olnud) ja 3 kuud peale keelduva vastuse saamist oli koht minu. Nii et vahel võib lool ka õnnelik lõpp olla (enne seda olin juba üle aasta tööd otsinud).
mul pole kahjuks nii vedanud
Kogu aeg jääb puudu see miski, kirjutavad tööotsijad.
Muidugi jääb!
Hetkel me muidugi ei ole mitu aastat kedagi juurde vajanud, meeskond töötab hästi.
Meie firma näiteks otsibki meeskonnamängijat, meil on vaja, et inimene suhestuks teistega, mitte ei oleks oma kapslis. Tahaks teisi aidata, oskaks olla tark ja õigel ajal vait, oleks nõus tegema vajadusel rohkem.
Sellist me otsime ja teema ei ole selles, et otsime orje või kasutaksime töötajaid ära: me otsime töökaid, tarku ja ennastsalgavaid.
NII.
Tuleb töötaja ja ta ei ütle sekretärile teregi. Tuleb töötaja ja räägib endast ülivõrdes, tuleb töötaja ja kirub eelmist tööandjat, tuleb töötaja ja põhjus eelmisest kohast lahkumisel oli see, et ta läks ära päevapealt, pani avalduse riidekappi.
Selliseid me ei soovi aga inimene ei saa aru, et põhjus on temas. Igaüks, kes ei saa tööle, minu soe soovitus, vaadake peeglisse ja analüüsige end.
