Esileht Tööelu, raha ja seadused. ei sobi justkui ükski eriala, erialavalik (juba keskeas)

Näitan 21 postitust - vahemik 1 kuni 21 (kokku 21 )

Teema: ei sobi justkui ükski eriala, erialavalik (juba keskeas)

Postitas:
Kägu

Ma tahaks teiste arvamusi, mõtteid, kuidas olete leidnud endale sobiva eriala ja töö (vähem suhtlejad, peaaegu introverdid)?

Ma olin koolis tubli, vaid ühte ainet oskasin ülihästi, läksin ka seda õppima. Kahjuks ülikoolis sain aru, et selle erialaga on valikud üsna väikesed. Ja ajaga on see eriala ka väga palju edasi arenenud, väga palju peaks kogu aeg juurde õppima, muidu jääb ajast maha.

Nüüd, keskkeas, tunnen, et olengi maha jäänud. Ma ei taibanud üle 15 a võtta ühtegi täiendkoolitust, kõik uus, mille omandasin, oli vajadusest tulnud ja kõik läbi googeldamise. Kolleege mul pole, töötan üksi, mis teeb eriti selle töö ja eriala mulle raskeks – koguaeg on tunne, et ma ei tea kõike, mida oleks vaja.

Nüüd mõtlesin, et tulevik tundub tume. Mis saab, kui ma 50+ vanuses peaksin uut töökohta otsima, siis samal erialal ma ei ole ju enam eriti konkurentsivõimeline. Kogemus minu erialal maksab väga vähe, kui ei oska uusi arvutiprogramme, metoodikaid. Kui ei haara kõike lennult. Ma ei ole väga aeglane, kuid ilmselt kindlasti mitte kõige parem.

Olen üle 2 aasta mõelnud, mis eriala või amet mulle sobiks. Lühidalt, minu meelest ei sobi mulle mitte midagi. Võib olla ainult mingi tükitöö/lillede istutamine 10000 kaupa (ehk siis ideaalis kuhugi, kus ei peaks üldse suhtlema ja kus oleks töö üsnagi ühesugune, kiiresti õpitav).

Aga palk peaks olema kindlasti üle keskmise 🙁 sest kohustused, laenud ju.

Aga sellist tööd ju ei ole olemas.

 

Rääkige oma kogemusi – kuidas olete leidnud oma eriala noorena või keskealisena. Mis on olnud otsustamise aluseks? Mis on valiku tegemist mõjutanud? Eriti tahaks kuulda nende kogemusi, kes pole väga aktiivsed, pole eriti suhtlejad.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kõigepealt räägi, mis aine see oli, mis koolis hästi läks, ja mis eriala õppisid. Kas sul on mingisuguseid hobisid? Mis elu üldse elad, kas teed aiatöid, kas oled usin ja armastad koristada vmt? Mis temperamenditüüp sul on, kas oled pigem kiire või aeglane, kas oled kannatlik või vihastud kergesti, kas oled stressialdis või töötad just pinge all paremini? Lõppude lõpuks teevad introverdid erinevaid asju ju.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui enda arendamisega ei viitsi tegeleda, siis on peaaegu igal pool jama. Mis valdkonnaga tegu on?

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lähtusin korraga oma tugevatest külgedest, sellest, mis mulle huvi pakub ja mis mul kõige paremini välja tuleb. See juhatas mu inimestega töötamiseni. Kõik muud linnukesed ala sobivusel olid olemas, aga üks *piisikene* takistav faktor mängis veel rolli: ma ei ole mitte ainult introvert, vaid mul on ka sotsiaalfoobia. Sealt omakorda ärevushäire. Kuna töö mulle niivõrd palju annab ja saan teha seda, mida armastan, siis loomulikult on minu jaoks iga eneseületus ennast väärt. See ongi põhiline, mis loeb. Raha ei ole mu motivaator. Kui ikkagi valdkond või töö ei istu, siis ma seda teha ei taha, maksu selle eest, palju tahes. Vaimne heaolu on mulle kõige tähtsam, sest see on paraku see osa, mis on palju tasakaalust väljas olnud.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul ei olegi nö oma eriala. Samas püüan pidevalt juurde õppida ja edasi liikuda.

 

Mis praeguse töö juures su lemmik asjad on? Mida väärtustad?

Kas tööandjalt ei saa koolitusi jm paluda, et oleksid jooksvalt asjadega kursis, või oled ise enda tööandja?

 

Väga paljud tööd mu meeleat nõuavad vähe suhtlemist. Küsimus ka see, milline suhtlus sulle ei sobi, st kas klientidega või kolleegidega? Või mõlemad vlistatud?

 

Mõtle see lahti ja kirjuta jaa sellest mis oskused praegu olemas on, sellest saaks edasi liikuda.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma läbisin tarkvaraarendaja ümberõppe koolituse. Mõtlesin, et hea eriala, kus kellegagi suhtlema ei pea, istud ja nokitsed üksi. No tegelikult ikka peab küll suhtlema. Olenevalt töökohast, mõnes rohkem, mõnes vähem. Kuidas ma valisin selle eriala? Mulle on mõistatuste lahendamine alati huvi pakkunud. Selline mõnus nokitsemine ja kiire tagasiside, kui midagi tööle saab. Ja ei pea eriti mingeid dokumente ja tekste genereerima. Palk on ka okei. Aga no huvi peab olema, kui ikka ei viitsi koodi kirjutada ja tunde googeldada, siis see töö ei sobi.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ka intravert ja suhtlen inimestega tööalasrlt  peamiselt kirja teel. Töötan kodukontoris.

Sellesse valdkonda kus praegu töötan,  liikusin kui olin 44.

See vist oli keskiga?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

<p style=”text-align: center;”>Minul on üsna sarnane olukord ja mure, nii et kahjuks ei oska head nõu anda. Ülikool jäi kunagi ammu pooleli, kuna läksin tööle. Töötasin turismialal ca 20 aastat. Kogu aeg samas firmas ja viimased 10 aastat oli ametikoht selline, kus väga suhtlema ei pidanud, sain kontoritööd vaikselt nokitseda. Koroona tõttu aga kaotasin oma töö ning nüüd olen aasta jagu töötanud hoopis teisel erialal. Kahjuks tunnen, et see teema pole päris minu jaoks. Üritan pingsalt mõelda, et mida edasi teha, milline töö või eriala võiks mulle meeldida. Kahjuks pole abi saanud ka karjäärinõustajalt. Pean enda probleemiks just seda, et olen hästi kinnine ja väga suhelda ei taha. Tänapäeval on edukad need, kes on hästi head suhtlejad või kes on mingil erialal väga andekad. Minul kahjuks pole kumbagi eelist.</p>

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Praegu on hea aeg hakata ringi vaatama ja miks mitte panna plaan paika magistriõppesse minekuks? Olles ise käinud Tartu Ülikooli Avatud Ülikoolis magistriõppes, võin kinnitada, et seal olid koos erinevas vanuses ja erineva taustaga inimesed. Saad uusi teadmisi, kohtad uusi inimesi ja avad enda jaoks erinevaid uksi. Seega hakka vaikselt ringi vaatama ja ära keskendu väga kitsale erialale vaid pigem mingi üldpädevuse arendamisele (tehnoloogia/strateegia/ettevõtlus jne).

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Seega hakka vaikselt ringi vaatama ja ära keskendu väga kitsale erialale vaid pigem mingi üldpädevuse arendamisele (tehnoloogia/strateegia/ettevõtlus jne).

Mina olen palju selliseid üldisi erialasid õppinud ja minu arust on see miinus. Tahaks olla parem hea spetsialist mingil alal. Keskeas ei anna magistrikraad mingil umbluu alal mitte midagi juurde. Nagu need avatud ülikooli erialad tavaliselt on.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

TA – äkki oleks mõistlik pöörduda karjäärinõustaja poole? Seal saab ausalt kõik ära rääkida ja head nõu, kuidas edasi tegutseda. Võimalik ka tasuta nõustamist saada läbi töötukassa, aga mina isiklikult just sealt eriti abi ei saanud, kuna nende põhifookus on just inimesed, kes pole viimased 10-15a täiendõpet saanud. Kuna ma ise pidevalt täiendan end, siis konsultant nagu ei osanudki midagi välja pakkuda. Aga proff konsultandilt sain abi küll.

Olen ise ka viimased aastad mõelnud, kuhu ja kuidas edasi liikuda, et olla konkurentsivõimeline tööturul. Seega mure täiesti mõistetav. Aga selleks et edasi liikuda ja aru saada, mis sobib, peab midagi ikka proovima teha ka.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ikka karjäärinõustajaga rääkima. Tema ei ütle, mida pead tegema, ta aitab sul enesel enda seest vastused leida 🙂

Nõustamine ei ole nõu andmine.

Tööturukoolitused on üks teema, karjääri planeerimine hoopis teine.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma tahaks teiste arvamusi, mõtteid, kuidas olete leidnud endale sobiva eriala ja töö (vähem suhtlejad, peaaegu introverdid)?

Ma olin koolis tubli, vaid ühte ainet oskasin ülihästi, läksin ka seda õppima. Kahjuks ülikoolis sain aru, et selle erialaga on valikud üsna väikesed. Ja ajaga on see eriala ka väga palju edasi arenenud, väga palju peaks kogu aeg juurde õppima, muidu jääb ajast maha.

Nüüd, keskkeas, tunnen, et olengi maha jäänud. Ma ei taibanud üle 15 a võtta ühtegi täiendkoolitust, kõik uus, mille omandasin, oli vajadusest tulnud ja kõik läbi googeldamise. Kolleege mul pole, töötan üksi, mis teeb eriti selle töö ja eriala mulle raskeks – koguaeg on tunne, et ma ei tea kõike, mida oleks vaja.

Nüüd mõtlesin, et tulevik tundub tume. Mis saab, kui ma 50+ vanuses peaksin uut töökohta otsima, siis samal erialal ma ei ole ju enam eriti konkurentsivõimeline. Kogemus minu erialal maksab väga vähe, kui ei oska uusi arvutiprogramme, metoodikaid. Kui ei haara kõike lennult. Ma ei ole väga aeglane, kuid ilmselt kindlasti mitte kõige parem.

Olen üle 2 aasta mõelnud, mis eriala või amet mulle sobiks. Lühidalt, minu meelest ei sobi mulle mitte midagi. Võib olla ainult mingi tükitöö/lillede istutamine 10000 kaupa (ehk siis ideaalis kuhugi, kus ei peaks üldse suhtlema ja kus oleks töö üsnagi ühesugune, kiiresti õpitav).

Aga palk peaks olema kindlasti üle keskmise 🙁 sest kohustused, laenud ju.

Aga sellist tööd ju ei ole olemas.

Rääkige oma kogemusi – kuidas olete leidnud oma eriala noorena või keskealisena. Mis on olnud otsustamise aluseks? Mis on valiku tegemist mõjutanud? Eriti tahaks kuulda nende kogemusi, kes pole väga aktiivsed, pole eriti suhtlejad.

sa vajad pigem psühhiaatrit

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kahjuks pole abi saanud ka karjäärinõustajalt. Pean enda probleemiks just seda, et olen hästi kinnine ja väga suhelda ei taha. Tänapäeval on edukad need, kes on hästi head suhtlejad

Kas ei taha suhelda või lihtsalt kardad suhelda? Või hoopis ei oska? Mis sind takistab rääkimast asjadest, millest sa tead ja mida tunned? Tööalaselt mõistagi.
Tööalases suhtluses võidki olla kinnine isiklikus plaanis – see ei puutu asjasse.
Oluline on töö sisu, õpi selgeks, mis sind huvitab. Kui oled arukas spetsialist, suhtledki just selle eriala teemades, sinu muu “kinnisus” ei huvita kedagi.
Ei tea, miks suhtlemist vajava töö puhul arvatakse, et eeldatakse oma eraelu laiali laotamist.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kahjuks pole abi saanud ka karjäärinõustajalt. Pean enda probleemiks just seda, et olen hästi kinnine ja väga suhelda ei taha. Tänapäeval on edukad need, kes on hästi head suhtlejad

Kas ei taha suhelda või lihtsalt kardad suhelda? Või hoopis ei oska? Mis sind takistab rääkimast asjadest, millest sa tead ja mida tunned? Tööalaselt mõistagi.

Tööalases suhtluses võidki olla kinnine isiklikus plaanis – see ei puutu asjasse.

Oluline on töö sisu, õpi selgeks, mis sind huvitab. Kui oled arukas spetsialist, suhtledki just selle eriala teemades, sinu muu “kinnisus” ei huvita kedagi.

Ei tea, miks suhtlemist vajava töö puhul arvatakse, et eeldatakse oma eraelu laiali laotamist.

Introverdi puhul pole ju küsimus selles, et ei tahaks eraelust rääkida. Introverti väsitab inimkontakt kui selline, vahet pole, mis teemal. Mind väsitab väga ka sajaprotsendiliselt tööalane suhtlus, kus sõnagi töövälist juttu ei räägita, samuti väsitab mind suhtlemine mu heade sõpradega (ma armastan neid, päriselt, aga koosolemine kurnab, ma lihtsalt võtan end kokku ja kannatan ära ja taastun pärast tükk aega).

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Introverdi puhul pole ju küsimus selles, et ei tahaks eraelust rääkida. Introverti väsitab inimkontakt kui selline, vahet pole, mis teemal. Mind väsitab väga ka sajaprotsendiliselt tööalane suhtlus, kus sõnagi töövälist juttu ei räägita, samuti väsitab mind suhtlemine mu heade sõpradega (ma armastan neid, päriselt, aga koosolemine kurnab, ma lihtsalt võtan end kokku ja kannatan ära ja taastun pärast tükk aega).

Just. Ei mingit hirmu, võin 50+ inimese koosolekut juhtida mikrofone kasutamata, kõik kuulevad, kõva, selge ja julge hääl. Ja olek.
Kui ma töötasin inimestega, keskastme juhina, siis see pidev inimestega tegelemine e koosolekud, koolitamine, nende probleemid, töögraafikute koostamine (igal oma logistika, ajad, soovid jne) väsitas nii ära, et ma ei olnud enam võimeline suhtlema oma lähedaste ega sõpradega, pidin üksi laadima. Mis tekitas lõpuks hulga tööväliseid inimsuhteprobleeme. Nii et pidin töö- ja ametikohta vahetama, madalama palga peale.

Nüüd olen komplekteerija, brutopalk kõigub 900 – 1200 vahel; suhtlema ei pea, info jookseb skännerisse, töötasu on seotud mahuga palju jõuad ning vigade puudumisega. Mis mulle eriti meelib – saan tööajal kõrvaklappe kasutada ja podcaste, muusikat, kuuldemänge, audioraamatuid jne kuulata, nii läheb päev ruttu ja töö ei muutu vastikult rutiinseks ja aju tapvaks. Teadmisi ja haridust see amet ei nõua.

 

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nüüd olen komplekteerija, brutopalk kõigub 900 – 1200 vahel; suhtlema ei pea, info jookseb skännerisse, töötasu on seotud mahuga palju jõuad ning vigade puudumisega. Mis mulle eriti meelib – saan tööajal kõrvaklappe kasutada ja podcaste, muusikat, kuuldemänge, audioraamatuid jne kuulata, nii läheb päev ruttu ja töö ei muutu vastikult rutiinseks ja aju tapvaks. Teadmisi ja haridust see amet ei nõua.

Väga tore, kui sellise palgaga ära elad. Ju siis on mingi mees kõrval või midagi. Mina ei ela sellise palgaga mitte kuidagi ära. Siis ei saagi valida.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma läbisin tarkvaraarendaja ümberõppe koolituse.

üks mu sugulane tahtis hirmsasti sinna minna, aga “ei kvalifitseerinud”. tegu siis aastaid (ca 1990-2015) it-juhina töötanud 50+ automaatikainseneriga, kes juba mitu aastat töötu. Ümberõppele ei sobinud, sest omab kõrgharidust ja on varem töötanud it-alal.

tehnikuks ega elektrikuks ei võeta, sest “liiga kvalifitseeritud”, it-alale ei võeta sest “puudub erialane kõrgharidus” või “liiga vana”. programmeerida ei oska, aga tasuliste kursuste jaoks raha ei jätku, töötukassa ühe kursuse finantseeris, aga see on tööle saamiseks liiga vähe.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Väga tore, kui sellise palgaga ära elad. Ju siis on mingi mees kõrval või midagi. Mina ei ela sellise palgaga mitte kuidagi ära. Siis ei saagi valida.

Meest ei ole ammu enam. Aga jah, mul vanus selline, et ülalpeetavaid ei ole ning krooni ajal võetud eluaseme laen makstud. Noore inimese ja perena võib taoline sissetulek tõesti napp olla, aga vaadates Eesti mediaani – sellise ja isegi vähema palgaga toimetab pool elanikkonnast.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

it-alale ei võeta sest “puudub erialane kõrgharidus” või “liiga vana”. programmeerida ei oska

IT-alale ei võeta, sest programmeerida ei oska, mitte seepärast, et puudub erialane kõrgharidus või on liiga vana. Programmeerimist saab õppida ka omal käel ja netis on häid  tasuta ja tasulisi veebipõhiseid koolitusi igasuguste keelte, raamistike jms kohta.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Automaatikainsenerid, kes on pädevad, on ju vägagi otsitud tegelased…

0
0
Please wait...

Näitan 21 postitust - vahemik 1 kuni 21 (kokku 21 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. ei sobi justkui ükski eriala, erialavalik (juba keskeas)