Siin ilmneb, kuidas inimene võib inimesele hunt olla. Näitad nõrkust välja ja hüäänid kargavad kõrri.
Nõrga inimkonnaga tugevat riiki ei ehita. Peaks nagu arusaadav olema.
Sparta laskis kõik väetid ja vigased kuristikku heita – vaata vaid, kui tugev ja õitsev oli Rooma riik!
Mina kedagi kurustikku ei heida, aga saamatuid ja virisejaid ei austa ka.
Vabandan!
Lõhnab lisaks depressioonile ka läbipõlemise järgi. Mõtle hoolega läbi, kas Sul oleks võimalik läbi ajada, kui saad 70% oma eelneva kalendriaasta keskmisest töötasust (<span style=”color: #555555; font-family: ‘Open Sans’, Arial, ‘Helvetica Neue’, Helvetica, sans-serif; font-size: 14px;”>Hüvitis võrdub töövõimetuslehe algusele eelnenud kalendriaastal inimese eest arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega.) </span>
Kui on tõsine läbipõlemine, siis saab haiguslehe kuni 182 päevaks (kogemus olemas). Läbipõlemise puhul paarist nädalast kindlasti ei piisa, pole mõtet augu põhjast 5% üles roninuna veel sügavamale auku kukkuda, et siis uuesti ronima hakata. Selleks, et 182 päeva haiguslehte saada, pead olema igati aus ja mitte pisendama oma sümptomeid nt “ah küll ma saan hakkama”. Psühhiaater peab olema ka mõistlik ja pühendunud.
Põlesid ilmselt läbi stressiga. Rusikareegel on, et niikaua kui ennast põletad/lased põletada, niikaua kulub ka taastumiseks. Kasuta kõiki lõõgastusvõimalusi ja tehnikaid mis sul on – pikad jalutuskäigud looduses, veeprotseduurid, hobid, trennid. Leia aega enda premeerimiseks ja räägi lähedastega ausalt.
Ise käisin kangusest ja eneseuhkusest kiusatavana tööl 6a, kiusamine toimus vahelduva eduga. Olin jube uhke, et jõin end täis või nutsin tühjaks ja rügasin edasi, sest 3 last, lemmikloomad ja 2 majapidamist oli piinlik ainult mehe õlule jätta. Sain mis tahtsin, tervis ütles üles ja nüüd juba 3a taastun. Esimesed kuud peale töölt lahkumist ei suutnud voodist välja saada. Esimese aasta vaevlesin depressioonis ja sain tõsised tervisehäired. Teise aasta lõpus õppisin elu kolmanda ameti ja nüüdseks teen poole kohaga tööd ettevõtjana, kodukontoris. Sissetulekud on väikemad, aga ka kulud on kahanenud. Rohkem tööst ja tööle sõitmisest jäänud vaba aega võrdub rohkema vaba ajaga, mida pühendada endale ja perele, nii ei anna vähenenud palgatulu oluliselt tunda.
Nõrga inimkonnaga tugevat riiki ei ehita. Peaks nagu arusaadav olema. Sparta laskis kõik väetid ja vigased kuristikku heita – vaata vaid, kui tugev ja õitsev oli Rooma riik!
Tavaliselt see suhtumine lõpeb kohe, kui endal abi vaja on. Ja see võib juhtuda üleöö.
Nõrga inimkonnaga tugevat riiki ei ehita. Peaks nagu arusaadav olema. Sparta laskis kõik väetid ja vigased kuristikku heita – vaata vaid, kui tugev ja õitsev oli Rooma riik! Mina kedagi kurustikku ei heida, aga saamatuid ja virisejaid ei austa ka. Vabandan!
Ja kui tugev ja õitsev see Rooma riik siis nüüd on, et teda siin eeskujuks tuua?
Kas need, kes siin niimoodi nahutavad, on ise inimesed, keda mõnitamine innustab? Sest mina ei ole kohanud ühtegi inimest, kes nahutamisest indu juurde saab, pigem ikka vastupidi, kaob igasugune soov abi otsida.
