Kirjutan siia oma loo. Olen seda meelt, et kui kahe inimese vahel on kõik korras, siis kolmandale sinna ruumi ei ole.
Kohtusime ja tutvusime juhuslikult. Mõlemad suhtes. Siiski armusime, armastame üksteist.
Juu siis oli mõlemal oma suhtes midagi, mis lasi kolmandal sinna vahele tulla.
Otsustasime, et lõpetame oma praegused suhted ja anname meile võimaluse.
Kõik olekski pidanud nii minema, aga algas tema naise poolt meeletu manipuleerimine. Lapsega on vaja psühholoogi juurde minna, lapsel on ärevushäired, mida kõike veel.
Ja ta otsustas jääda ja naine jäi uuesti rasedaks. Võttis ühepoolselt vastu otsuse. Kuigi see peaks olema kahepoolne otsus.
Ja suhtes olles arutatakse ju sellised asjad omavahel läbi ja naine peaks ütlema ausalt, et ei kasuta ühtegi rasedusest hoidumise vahendit.
Ja ta jäigi, aga kas keegi on õnnelik.
Seega, igal medalil on kaks poolt.
Ei ole uhke selle üle, aga mõistus ja süda ei taha mul kohe mitte koostööd teha.
Klassika, läbi lapse manipuleerimine. Ja omavoline rasedus, taas klassika. Mehe kinnihoidmiseks, mitte soovist last saada. Mees ei jäänud armastusest, vaid kohusetundest ja abitust olukorrast. Tean nelja sellisel alatul moel sigitatud last (ühegi vanemad ei ela tänaseks koos, kõikide paaride puhul oli tegu väga lühiajalise ajapikendusega) ja viiendat, kes ei sündinud (mees ütles konkreetse “ei” ja naine tegi aborti, soov oli saada kätte mees, mitte saada laps).
Kärgperendus ei ole unistuste elu, usu mind. Aga ammugi ei ole unistuste elu sel mehel selle naisega. Mõni ütleks, et ühed mustad mõlemad? Et mees pettis ja naine rasestus omavoliliselt, nüüd on justkui viik? Last niimoodi saada, kohutav. Teise inimese elu ära rikkuda ja tegelikult rikkuda ka selle lapse elu. Armastuseta sündinud.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt 14.01 21:18; 15.01 14:33; 15.01 21:24; 16.01 12:06; 16.01 13:03; 16.01 13:48; 17.01 21:13; 18.01 12:30; 18.01 23:54; 19.01 13:46; 19.01 15:40; 20.01 13:19; 21.01 01:56;