Esileht Pereelu ja suhted Ei taha sugulasi külla

Näitan 14 postitust - vahemik 31 kuni 44 (kokku 44 )

Teema: Ei taha sugulasi külla

Postitas:
Kägu

Mul jättis sõbranna, jah, sõbranna, kunagi oma kaheaastase järelt kaka koristamata minu laste voodist. Laps magas seal lõunaund, ja pärast emme võttis lihtsalt lapse ja läks. Ma ei tea, kuidas. Ta pidi ju nägema, et lapsel s.tt mööda jalgu alla voolab. See on mu kõige räigem mälestus teiste inimeste lastest. Kui nad läinud olid, siis rookisin laste voodi ja seinad puhtaks, ja meil pole iial sellest juttu olnud. Läbi käime tänapäevani, lapsed juba suured, aga siiani vahel tuleb meelde. Ma ei ole kunagi seda meenutanud, usun, et ta isegi ehk mõtles vahel hiljem, sest see oli ikka nii räige. Aga seekord oli siis nii.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Huhh, tean, mida tunned. Mul olid sellised naabrid, kelle lapsed olid püsimatud lärmakad, rüblikud. 2-3 aastaselt saaks sellest isegi aru, kuid need lapsed olid 6 ja üle. Igapäevane tants ja trall, hüppamine, jooksmine ja muidugi kisa taevani kuna kui karjus üks, siis karjusid kõik ja lõpuks vanemad ka. Huhhhhh, siis kergitasid kulme kui paluti naabritega arvestada, lapsi korrale kutsuda. Sain neist lahti kuna kolisid ära. See aeg oli täielik närvide söömine.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui ei jaksa lapsi korrale kutsuda, siis ei mõtle vanematele vabandusi välja, vaid ütled, kuidas asi on.

Kui mul on räpakad lapsed külas olnud, siis olen nad pärast koristama pannud. Vanemad kibelevad juba minema, aga ma olen konkreetne, lapsed peavad enda järelt sittamise ise ära koristama. Järgmine kord on lapsed juba korralikumad ja vaatavad ette.

Üks lastest kunagi pühkis käsi valgetesse kardinatesse. Pidi kardinad alla võtma ja käsitsi puhtaks pesema.

Mõnel lapsed vanemad koristavad nende järelt ja neil puudub vähimgi arusaam korra hoidmisest.

Tubli. Midagi pole teha, kui oma ema kodus ei kasvata, tulebki paika panna. Sinu kodu, sinu reeglid.
Mul on mehe lapsega tegemist olnud. Enda järel jättis asju vedelema, midagi ütlesin, siis krillitas silmi vastu. Soris sahtlites, märkuse peale tuli “aga ma ju ainult vaatan”. Hüppas meie abieluvoodis, selle peale sai mees ka päris kurjaks. Enda järelt hommikul voodit ära teha ei tahtnud, enda jutu järgi ei osanudki, sest “magan emme kaisus”. Ütlesin, et mis sa oma kodus teed, ei puutu meisse, aga meil külas olles on sellised reeglid, et olgu tehtud. Ja tegi. Võib-olla kitub kodus oma emale, et meil nõutakse korda, aga tõesti, meie kodus on meie reeglid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas te skate öelda, miks üks teema saab niisuguseid vastuseid ja sama teema teisel ajal teistsuguseid?
ma tegin mõni aasta tagasi samasuguse teema. vastused minu teemale olid aga üldse mitte mõistvad, vaid hukkamõistvad. nii et peaks ma sellise suhtumisega arvestama, et vanana ei tule mind ükski laps neist vaatama ja ma võin elada surmani oma puhtas elamises.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

#3062283:

Tubli. Midagi pole teha, kui oma ema kodus ei kasvata, tulebki paika panna. Sinu kodu, sinu reeglid.
Mul on mehe lapsega tegemist olnud. Enda järel jättis asju vedelema, midagi ütlesin, siis krillitas silmi vastu. Soris sahtlites, märkuse peale tuli “aga ma ju ainult vaatan”. Hüppas meie abieluvoodis, selle peale sai mees ka päris kurjaks. Enda järelt hommikul voodit ära teha ei tahtnud, enda jutu järgi ei osanudki, sest “magan emme kaisus”. Ütlesin, et mis sa oma kodus teed, ei puutu meisse, aga meil külas olles on sellised reeglid, et olgu tehtud. Ja tegi. Võib-olla kitub kodus oma emale, et meil nõutakse korda, aga tõesti, meie kodus on meie reeglid.

Lastelt tuleb loomulikult korda nõuda, aga kuidagi ebameeldiv on lugeda naise nr 2 “sinu kodu, meie kodu” juttu, kui teemaks mehe laps eelmisest suhtest. Seda enam, et voodis hüppav ja emme kaisus magav laps on tõenäoliselt veel üsna väike. Kõlad kui kuri võõrasema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ütlesin, et mis sa oma kodus teed, ei puutu meisse, aga meil külas olles on sellised reeglid, et olgu tehtud.

See ongi ju ainus võimalus sellist olukorda lahendada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

#3062283:

Tubli. Midagi pole teha, kui oma ema kodus ei kasvata, tulebki paika panna. Sinu kodu, sinu reeglid.

Mul on mehe lapsega tegemist olnud. Enda järel jättis asju vedelema, midagi ütlesin, siis krillitas silmi vastu. Soris sahtlites, märkuse peale tuli “aga ma ju ainult vaatan”. Hüppas meie abieluvoodis, selle peale sai mees ka päris kurjaks. Enda järelt hommikul voodit ära teha ei tahtnud, enda jutu järgi ei osanudki, sest “magan emme kaisus”. Ütlesin, et mis sa oma kodus teed, ei puutu meisse, aga meil külas olles on sellised reeglid, et olgu tehtud. Ja tegi. Võib-olla kitub kodus oma emale, et meil nõutakse korda, aga tõesti, meie kodus on meie reeglid.

Lastelt tuleb loomulikult korda nõuda, aga kuidagi ebameeldiv on lugeda naise nr 2 “sinu kodu, meie kodu” juttu, kui teemaks mehe laps eelmisest suhtest. Seda enam, et voodis hüppav ja emme kaisus magav laps on tõenäoliselt veel üsna väike. Kõlad kui kuri võõrasema.

7,5 aastat oli sel hetkel sellel lapsel vanust.
Jah, ma arvan ka, et voodis hüppavad vast 3-aastased, mitte enam nii vanad.
Ei ole vahet, kas mehe laps eelmisest suhtest või mõne sõbranna laps. Igas kodus on omad reeglid. Meie juures kindlasti voodis ei hüpata ega sahtlites sorita.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Miks peab üldse sugulasi külla kutsuma? Või üldse külalisi?

Please wait...
Postitas:
Kägu

#3062283:

Tubli. Midagi pole teha, kui oma ema kodus ei kasvata, tulebki paika panna. Sinu kodu, sinu reeglid.

Mul on mehe lapsega tegemist olnud. Enda järel jättis asju vedelema, midagi ütlesin, siis krillitas silmi vastu. Soris sahtlites, märkuse peale tuli “aga ma ju ainult vaatan”. Hüppas meie abieluvoodis, selle peale sai mees ka päris kurjaks. Enda järelt hommikul voodit ära teha ei tahtnud, enda jutu järgi ei osanudki, sest “magan emme kaisus”. Ütlesin, et mis sa oma kodus teed, ei puutu meisse, aga meil külas olles on sellised reeglid, et olgu tehtud. Ja tegi. Võib-olla kitub kodus oma emale, et meil nõutakse korda, aga tõesti, meie kodus on meie reeglid.

Lastelt tuleb loomulikult korda nõuda, aga kuidagi ebameeldiv on lugeda naise nr 2 “sinu kodu, meie kodu” juttu, kui teemaks mehe laps eelmisest suhtest. Seda enam, et voodis hüppav ja emme kaisus magav laps on tõenäoliselt veel üsna väike. Kõlad kui kuri võõrasema.

7,5 aastat oli sel hetkel sellel lapsel vanust.

Jah, ma arvan ka, et voodis hüppavad vast 3-aastased, mitte enam nii vanad.

Ei ole vahet, kas mehe laps eelmisest suhtest või mõne sõbranna laps. Igas kodus on omad reeglid. Meie juures kindlasti voodis ei hüpata ega sahtlites sorita.

mina pean ka tunnistama, et kuidagi õudne oli sinu teksti lugeda. sry, teades, kui väikeja habras on tegelikult 7,5-aastane laps. laps niigi elab ilmselt üle vanemate lahkuminekut ja nüüd, nätaki, tuleb mingi suvaline naine, kellesse ta võibolla sügaval sisimas suhtub väga valuliselt, teda kasvatama. sisuliselt ei saa laps end tunda koduselt omaenda isa juures, sest koguaeg peab käima selg sirgu ja normikohaselt käituma. ma saan aru, kui last õpetab/keelab/käsutab tema isa, aga see, et ta peab kuulama mingeid isa uusi naisi, see tundub kuidagi eriti valus lugemine, eriti kui ma üritan end lapse kingadesse panna. sisuliselt on lapsel ainult üks kodu, teises kohas peab ta koguaeg end nagu muuseumis tundma. oma kodus tahaks just sussid nurka visata ja mistahes asendis olla, mitte õppida käima mööda “lubatud tsoone”. ma olen ka lapsena oma vanemate sahtlites sorinud, lihtsalt nii põnev oli, see ei tähendanud midagi halba või et ma seda külas teeksin. aga praegu teeb isa uus naine väga selgelt lapsele selgeks, et see ei ole tema kodu, kus end mugavalt tunda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

#3062283:

Tubli. Midagi pole teha, kui oma ema kodus ei kasvata, tulebki paika panna. Sinu kodu, sinu reeglid.

Mul on mehe lapsega tegemist olnud. Enda järel jättis asju vedelema, midagi ütlesin, siis krillitas silmi vastu. Soris sahtlites, märkuse peale tuli “aga ma ju ainult vaatan”. Hüppas meie abieluvoodis, selle peale sai mees ka päris kurjaks. Enda järelt hommikul voodit ära teha ei tahtnud, enda jutu järgi ei osanudki, sest “magan emme kaisus”. Ütlesin, et mis sa oma kodus teed, ei puutu meisse, aga meil külas olles on sellised reeglid, et olgu tehtud. Ja tegi. Võib-olla kitub kodus oma emale, et meil nõutakse korda, aga tõesti, meie kodus on meie reeglid.

Lastelt tuleb loomulikult korda nõuda, aga kuidagi ebameeldiv on lugeda naise nr 2 “sinu kodu, meie kodu” juttu, kui teemaks mehe laps eelmisest suhtest. Seda enam, et voodis hüppav ja emme kaisus magav laps on tõenäoliselt veel üsna väike. Kõlad kui kuri võõrasema.

7,5 aastat oli sel hetkel sellel lapsel vanust.

Jah, ma arvan ka, et voodis hüppavad vast 3-aastased, mitte enam nii vanad.

Ei ole vahet, kas mehe laps eelmisest suhtest või mõne sõbranna laps. Igas kodus on omad reeglid. Meie juures kindlasti voodis ei hüpata ega sahtlites sorita.

mina pean ka tunnistama, et kuidagi õudne oli sinu teksti lugeda. sry, teades, kui väikeja habras on tegelikult 7,5-aastane laps. laps niigi elab ilmselt üle vanemate lahkuminekut ja nüüd, nätaki, tuleb mingi suvaline naine, kellesse ta võibolla sügaval sisimas suhtub väga valuliselt, teda kasvatama. sisuliselt ei saa laps end tunda koduselt omaenda isa juures, sest koguaeg peab käima selg sirgu ja normikohaselt käituma. ma saan aru, kui last õpetab/keelab/käsutab tema isa, aga see, et ta peab kuulama mingeid isa uusi naisi, see tundub kuidagi eriti valus lugemine, eriti kui ma üritan end lapse kingadesse panna. sisuliselt on lapsel ainult üks kodu, teises kohas peab ta koguaeg end nagu muuseumis tundma. oma kodus tahaks just sussid nurka visata ja mistahes asendis olla, mitte õppida käima mööda “lubatud tsoone”. ma olen ka lapsena oma vanemate sahtlites sorinud, lihtsalt nii põnev oli, see ei tähendanud midagi halba või et ma seda külas teeksin. aga praegu teeb isa uus naine väga selgelt lapsele selgeks, et see ei ole tema kodu, kus end mugavalt tunda.

Vastan, kuigi enam ei plaaninud.
Selle lapse elu on hetkel palju rahulikum kui siis kui ta isa veel nende juures elas. Tema ema plaan oli saada ainult laps (loe: kasutas meest lapse saamiseks ära). Mingi lähedus jms.- null. Naine nägi aastaid vaeva, et meest minema ajada. Mees ei läinud, lapse pärast. Kannatas ära. Pidev sõim ja lärm. Lõpuks läks. Nii et lapsel on oma kodus hetkel kindlasti rahulikum olustik kui aastate eest. Tal on ema ja isa, aga klassikalist mehe ja naise kooselu ta oma kodus näinud ei ole, seda lihtsalt ei olnud.
Mis puutub meie juures olles keelamisse, siis ei keela sugugi ainult mina. Lapse isa ütleb, et laps on kasvatamatu, tema ema on lasknud tal kõike teha. Isa loomulikult püüab anda eeskuju ja suunata, aga ei kuulata tedagi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Miks peab üldse sugulasi külla kutsuma? Või üldse külalisi?

Mul tekkis sama küsimus. Ma ei kutsugi sellist rahavast külla, kes mulle närvidele käivad. Ka selliseid täiskasvanuid, kellele ei kõlba nt minu pakutav söök-jook ja alati on mingi inin.

Please wait...
Postitas:
Kägu

#3062283:

Tubli. Midagi pole teha, kui oma ema kodus ei kasvata, tulebki paika panna. Sinu kodu, sinu reeglid.

Mul on mehe lapsega tegemist olnud. Enda järel jättis asju vedelema, midagi ütlesin, siis krillitas silmi vastu. Soris sahtlites, märkuse peale tuli “aga ma ju ainult vaatan”. Hüppas meie abieluvoodis, selle peale sai mees ka päris kurjaks. Enda järelt hommikul voodit ära teha ei tahtnud, enda jutu järgi ei osanudki, sest “magan emme kaisus”. Ütlesin, et mis sa oma kodus teed, ei puutu meisse, aga meil külas olles on sellised reeglid, et olgu tehtud. Ja tegi. Võib-olla kitub kodus oma emale, et meil nõutakse korda, aga tõesti, meie kodus on meie reeglid.

Lastelt tuleb loomulikult korda nõuda, aga kuidagi ebameeldiv on lugeda naise nr 2 “sinu kodu, meie kodu” juttu, kui teemaks mehe laps eelmisest suhtest. Seda enam, et voodis hüppav ja emme kaisus magav laps on tõenäoliselt veel üsna väike. Kõlad kui kuri võõrasema.

7,5 aastat oli sel hetkel sellel lapsel vanust.

Jah, ma arvan ka, et voodis hüppavad vast 3-aastased, mitte enam nii vanad.

Ei ole vahet, kas mehe laps eelmisest suhtest või mõne sõbranna laps. Igas kodus on omad reeglid. Meie juures kindlasti voodis ei hüpata ega sahtlites sorita.

mina pean ka tunnistama, et kuidagi õudne oli sinu teksti lugeda. sry, teades, kui väikeja habras on tegelikult 7,5-aastane laps. laps niigi elab ilmselt üle vanemate lahkuminekut ja nüüd, nätaki, tuleb mingi suvaline naine, kellesse ta võibolla sügaval sisimas suhtub väga valuliselt, teda kasvatama. sisuliselt ei saa laps end tunda koduselt omaenda isa juures, sest koguaeg peab käima selg sirgu ja normikohaselt käituma. ma saan aru, kui last õpetab/keelab/käsutab tema isa, aga see, et ta peab kuulama mingeid isa uusi naisi, see tundub kuidagi eriti valus lugemine, eriti kui ma üritan end lapse kingadesse panna. sisuliselt on lapsel ainult üks kodu, teises kohas peab ta koguaeg end nagu muuseumis tundma. oma kodus tahaks just sussid nurka visata ja mistahes asendis olla, mitte õppida käima mööda “lubatud tsoone”. ma olen ka lapsena oma vanemate sahtlites sorinud, lihtsalt nii põnev oli, see ei tähendanud midagi halba või et ma seda külas teeksin. aga praegu teeb isa uus naine väga selgelt lapsele selgeks, et see ei ole tema kodu, kus end mugavalt tunda.

Nõustun igati. Meil on 5a omavahel laps ja 10a teisest kooselust.
Kuna suurem saab isaga koos veeta minu arvates liiga vähe aega, siis kindlasti ei tekita mina(kui isa uus naine), lapses tunnet, et ta meil KÜLAS on. See on ka tema kodu. Mis siis, et harva.

Kui ma ausalt tunnistan, siis 4-6a iga oli minu jaoks raske. Aga samas ma meie ühise lapse(minu esimene) pealt näen, et see ongi selline iga. Üks laiskus kuubis.

Ja kui suurem laps meiega on, olen ma temaga isegi leebem, kui meie ühise lapsega.

Abieluvoodis hüppamine minu silmis on tähelepanu nõudmine. Ka pahandamine ja keelamine on tähelepanu.

Teemaaklataja s*ttamise ja räpasuse probleemist mina saan aru.
Mina ei karda olla see vastik nõid, kes korrale kutsub ka võõraid lapsi(avalikul mänguväljakul, lasteaia riietusruumis jne). Õnneks külalisi mul selliseid ei käi. Aga kui käiks, ütleks, mis ma asjast arvan.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

#3062283:

Tubli. Midagi pole teha, kui oma ema kodus ei kasvata, tulebki paika panna. Sinu kodu, sinu reeglid.

Mul on mehe lapsega tegemist olnud. Enda järel jättis asju vedelema, midagi ütlesin, siis krillitas silmi vastu. Soris sahtlites, märkuse peale tuli “aga ma ju ainult vaatan”. Hüppas meie abieluvoodis, selle peale sai mees ka päris kurjaks. Enda järelt hommikul voodit ära teha ei tahtnud, enda jutu järgi ei osanudki, sest “magan emme kaisus”. Ütlesin, et mis sa oma kodus teed, ei puutu meisse, aga meil külas olles on sellised reeglid, et olgu tehtud. Ja tegi. Võib-olla kitub kodus oma emale, et meil nõutakse korda, aga tõesti, meie kodus on meie reeglid.

Lastelt tuleb loomulikult korda nõuda, aga kuidagi ebameeldiv on lugeda naise nr 2 “sinu kodu, meie kodu” juttu, kui teemaks mehe laps eelmisest suhtest. Seda enam, et voodis hüppav ja emme kaisus magav laps on tõenäoliselt veel üsna väike. Kõlad kui kuri võõrasema.

7,5 aastat oli sel hetkel sellel lapsel vanust.

Jah, ma arvan ka, et voodis hüppavad vast 3-aastased, mitte enam nii vanad.

Ei ole vahet, kas mehe laps eelmisest suhtest või mõne sõbranna laps. Igas kodus on omad reeglid. Meie juures kindlasti voodis ei hüpata ega sahtlites sorita.

mina pean ka tunnistama, et kuidagi õudne oli sinu teksti lugeda. sry, teades, kui väikeja habras on tegelikult 7,5-aastane laps. laps niigi elab ilmselt üle vanemate lahkuminekut ja nüüd, nätaki, tuleb mingi suvaline naine, kellesse ta võibolla sügaval sisimas suhtub väga valuliselt, teda kasvatama. sisuliselt ei saa laps end tunda koduselt omaenda isa juures, sest koguaeg peab käima selg sirgu ja normikohaselt käituma. ma saan aru, kui last õpetab/keelab/käsutab tema isa, aga see, et ta peab kuulama mingeid isa uusi naisi, see tundub kuidagi eriti valus lugemine, eriti kui ma üritan end lapse kingadesse panna. sisuliselt on lapsel ainult üks kodu, teises kohas peab ta koguaeg end nagu muuseumis tundma. oma kodus tahaks just sussid nurka visata ja mistahes asendis olla, mitte õppida käima mööda “lubatud tsoone”. ma olen ka lapsena oma vanemate sahtlites sorinud, lihtsalt nii põnev oli, see ei tähendanud midagi halba või et ma seda külas teeksin. aga praegu teeb isa uus naine väga selgelt lapsele selgeks, et see ei ole tema kodu, kus end mugavalt tunda.

Vastan, kuigi enam ei plaaninud.

Selle lapse elu on hetkel palju rahulikum kui siis kui ta isa veel nende juures elas. Tema ema plaan oli saada ainult laps (loe: kasutas meest lapse saamiseks ära). Mingi lähedus jms.- null. Naine nägi aastaid vaeva, et meest minema ajada. Mees ei läinud, lapse pärast. Kannatas ära. Pidev sõim ja lärm. Lõpuks läks. Nii et lapsel on oma kodus hetkel kindlasti rahulikum olustik kui aastate eest. Tal on ema ja isa, aga klassikalist mehe ja naise kooselu ta oma kodus näinud ei ole, seda lihtsalt ei olnud.

Mis puutub meie juures olles keelamisse, siis ei keela sugugi ainult mina. Lapse isa ütleb, et laps on kasvatamatu, tema ema on lasknud tal kõike teha. Isa loomulikult püüab anda eeskuju ja suunata, aga ei kuulata tedagi.

Vastik on lugeda neid “lapsesaamiseks ärakasutatud isade” õigustamist! Kus mees ise sel ajal oli, kui teda ära kasutati? Kondoomist polnud kuulnud? Kannatas vaeseke ikkagi selle vägisi saadud lapse pärast kisa ja sõimu, ära ei läinud, aga lapse kasvatamisse ka ei sekkunud?

Kuidas naised küll nii sinisilmsed on ja kogu seda hala tõe pähe võtavad, aru ma ei saa. Mõne aasta pärast on järgmine ullike õnge võetud ja räägitakse talle, kuidas mees kõigest hingest püüdis sinuga kodu mängida, aga sina vihkasid mehe last ja lõpuks pidi mees alla andma ja lahkuma…

Olen ka ise lahku läinud, meil pole küll kummalgi uut kaaslast, aga kumbki meist ei räägi teisest selja taga halvasti, seda tean ma kindlalt. Ka laste kuuldes mitte.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mis puutub meie juures olles keelamisse, siis ei keela sugugi ainult mina. Lapse isa ütleb, et laps on kasvatamatu, tema ema on lasknud tal kõike teha. Isa loomulikult püüab anda eeskuju ja suunata, aga ei kuulata tedagi.

Vastik on lugeda neid “lapsesaamiseks ärakasutatud isade” õigustamist! Kus mees ise sel ajal oli, kui teda ära kasutati? Kondoomist polnud kuulnud? Kannatas vaeseke ikkagi selle vägisi saadud lapse pärast kisa ja sõimu, ära ei läinud, aga lapse kasvatamisse ka ei sekkunud?

Ka nõustun. Nende õnnetute aastae jooksul oleks isa ju saanud väga edukalt lapsega tegelemisesse süveneda/varjuda.
Aga ei, lihtsam on ikka kõiges ema süüdistada. Nagu ainult ema vasutab lapse kasvatatuses.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 14 postitust - vahemik 31 kuni 44 (kokku 44 )


Esileht Pereelu ja suhted Ei taha sugulasi külla