Teema: Ei tahagi meest enda kõrvale enam

Mul on ka selline vabaduse tunne. Teen mida tahan. Kedagi peale laste kantseldama ei pea. Keegi “ei salatse telefonis/netis, ei tüüta oma iga nädalavahetus sõpradega kokkusaamistega, kuhu naisi eriti ei oodata (õlu ja autod).”

Ahsoo, jah, vahel ta ikka norskab seal voodis ja vahel ronib kaissu, seksi tahan mina niikuinii rohkem kui tema, aga mitte liialt palju rohkem. Minu magamist see ei häiri.

Iseseisvus on tõesti värskendav! Edasi, naised!

Ära siis taha. Mehega koos elamine pole inimõigus.

Igale oma ja isegi teatud eluperioodidel võib see muutuda. Praegu on sul nii, kunagi võib jälle muudmoodi olla. Et leiad kellegi, kes rohkem sobib ja siis tahad jälle koos olla. Ega ei tea ju. Minu arust on normaalne, et sellest räägid ja ei pea oleme kibestumine kohe. Alles ju tegid teoks selle ja ma näen seda nii, et sa oled isegi omal moel imestunud, et nii saab olla.
Aga huvitaks, et mis mees selle peale ka kostis?

See on teema “elu annab sulle sidrunid, tee sellest limonaad”. Mees jättis maha, naine kireb, kuidas nii ongi parem.

TA vabadus pole veel midagi, kujutage vaid ette, kuidas mees ennast nüüd tunneb – õlu, kiired autod, noored chikid ja norskamisest täiesti suva!

“””TA vabadus pole veel midagi, kujutage vaid ette, kuidas mees ennast nüüd tunneb – õlu, kiired autod, noored chikid ja norskamisest täiesti suva!””””

Kes teda sundis siis koos elama ja vigureid tegema?

#3731399:

Nii kaua kui mäletan, olen alates 20 eluaastast olnud alati suhtes.

Selles see sinu point ongi. Sa ei oska üksi olla.
Ja kui nüüd lõpuks oled ja keegi sind enam ei taha, siis pead käima ringi ja hommikust õhtuni omale sisendama, et “ma ei tahagi meest; ma ei tahagi meest”.

Pigem võta rahulikult ja leia omale normaalne mees, ning ole nagu sa oled.
Mitte ära sisenda endale mingeid lolluseid, mida sa ei ole.
Eriti veell läbi perekooli; justkui sõbrannadest ja lähedastest veel vähe oleks. (või need ei usu juba eos su valesid ja sellepärast vaid siin jahudki?)

#3732122:

kümnesse, selliseks muutuski, õlts iga päev, nädalavahetusel veel hullem. Seejärel norskab nagu rong, mina magamata pool ööd. Vallalised sõpsid, väljaskäimised, kaua kannatad ?

40´sel mehel vallalised sõpsid, no no, ei usu, et kõik nad on sellised emaga elavad vanamehed.

#3731925:

#3731399:

Nii kaua kui mäletan, olen alates 20 eluaastast olnud alati suhtes.

Selles see sinu point ongi. Sa ei oska üksi olla.

Ja kui nüüd lõpuks oled ja keegi sind enam ei taha, siis pead käima ringi ja hommikust õhtuni omale sisendama, et “ma ei tahagi meest; ma ei tahagi meest”.

Pigem võta rahulikult ja leia omale normaalne mees, ning ole nagu sa oled.

Mitte ära sisenda endale mingeid lolluseid, mida sa ei ole.

Eriti veell läbi perekooli; justkui sõbrannadest ja lähedastest veel vähe oleks. (või need ei usu juba eos su valesid ja sellepärast vaid siin jahudki?)

Haruldaselt rumal jutt.

<p style=”text-align: left;”>Kui selline mees oli, siis on vabanemise tunne ilmselt tõesti täiesti ülevoolav ja imeline. Olin kahjuks isegi taolisega 4a suhtes. Rohkem ei kannatanud sekundit ka mitte. Õnneks lapsi polnud ega ühist vara. Loomulikult puudus ka sellel mehel igasugune tagavara või üldse ambitsioon, et kuidagi koos pingutada. Seega, saan aru sellest vabanemisest. Olid lihtsalt koos vale inimesega.</p>
Aga see ei tähenda, et maailmas poleks normaalseid mehi. On päriselt olemas selliseid, kellele saab loota ja toetuda ning kes on kohusetundlikud ja austust väärt.  Vaata ringi, aga ära vähemaga kui vastutustundliku, heasüdamliku ja ausa inimesega lepi.

Inimene kirjutab, et on õnnelik, et sai mehest lahti ja siis tuleb 20 kommentaari, kuidas TA tegelikult tahab küll meest aga paremat. Ja parastamine ja mõnitamine. Ma küll mõistan seda, võib olla mingi aja pärast tahabki uut suhet aga praegu küll las inimene puhkab,õitseb ja mõnuleb omas taktis.

#3731399:

Ei tahagi meest enda kõrvale enam

No palju õnne! Kui sa ei taha ja sul ei ole, siis on väga tore 🙂 Äge! Naudi!