Esileht Ilu ja tervis Ei tea kuidas elada, surmahirm.

Näitan 19 postitust - vahemik 31 kuni 49 (kokku 49 )

Teema: Ei tea kuidas elada, surmahirm.

Postitas:
Kägu

Võib-olla peaksid hakkama kirikus käima, et leevendada oma paanilist hirmu surma ees. Sa oled ju 50+ (mina ka) – no mis sul siin nii väga tegemata või nägemata jääb, kui homme ära sureksid? Ma ise mõtlen, et niigi on hästi läinud, olen jõudnud lapsed suureks ja tubliks kasvatada, oma plaanid ellu viia, pole olnud suuri muresid ega raskeid haigusi – kui nüüd on minek siis on minek, maakera sellest ju seisma ei jää. Ja see minek tuleb ükskord nagunii, vahest ongi parem, kui tuleb siis, kui veel mõistus selge ja ise endaga hakkama saan. Kui saad üle oma surmahirmust, kaovad ka su südamehädad. Või vähemalt ei pööra sa neile enam igapäevast tähelepanuta.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vahel väsitab küll see üritamine teda aidata, aga tõesti, iga kord sunnin end mõtlema õigesti, st. las ta kirjutab siia anonüümsena, see aitab jälle teda natuke ja ehk parandab pisutki tema tuju ja ta kodust õhkkonda. Kurta ju võib, siin liigub palju inimesi ja kord vastab üks, teine kord teine, ei pea iga kord samad inimesed lohutama. Ärgem muutugem ise kiusajateks ja andku nõu need, kes parasjagu jaksavad. Küll lõpuks midagi ikka sellest kasu on.

Ehk kiriku nõuanne oli päris hea, seda tasub küll proovida. Lääne ateisti elu on päris keeruline just hingeabi mõttes, sest tuge ei ole. Kirik just seda pakub, kui rahustid ja jalutuskäigud ja sport ei aita, võiks küll proovida kirikut.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Väga kurb seda kõike lugeda. Ma ei hakka ennast vabandama. Haige ma olen psühhiliselt või mitte, seda tõesti arst otsustab. Ja ma korda, käin teraapias ja võtan antidepressante. Teraapia – rääkimine ja koduülesanne, mõelda päevas 15 min oma südamest, et lihtsalt aju väsiks. Ma mõtles sellest rohkemgi, mõtlen siis kui tunnen häireid. Magama jäädes, öösel ärgates, hommikul, sest nüüd see on pidev sümptom. Ja olen väsinud füüsiliselt ja vaimselt. Kardioloog ka ei oska aidata, ütles et tabletti võtmine on ohtlikum kui mitte vòtmine, madal vererõhk. Ja mida ma teen? Mida ma oskan ette võtta enda aitamiseks? Võtan antidepressante, pikemat aega, aga need ei aita. Ja jah, vahest tahan sellest rääkida, lausa nutta, kuskil ma seda lubada endale ei saa….kodus ma ei tee seda, et mitte hirmutada lähedasi, tööl ei saa, väljas. Ühesònaga, mõtlen sedas, kui kirjutan siia, äkki kellegil ka sama probleem oli või on, ja kellegil hea kogemus, keegi sai lahti sellest probleemist, leidis väljapääsu. Ruval vist, mis teha.

Saan ma õigesti aru, et käid korrapäraselt psühhiaatri juures? Kas sa räägid talle seda, mida meile siin, et sul on rohtudele vaatamata ikka pidev surmahirm? Arst peaks su ravi muutma, kui midagi paremaks pole läinud. Võib-olla peaks sind natukeseks ajaks psühhiaatriahaiglasse panema, et saaks raviskeemi paika? Kui tõesti on kogu aeg elutegevust häiriv hirm, siis tõesti pöördu kas või psühhiaatriahaigla EMOsse, nad võtavad su vastu.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Seda ka veel soovitaks, et tee sporti! Isegi kui ei taha või ei viitsi. Anna oma kehale korralik koormus, see leevendab nii füüsilisi kui vaimseid sümptomeid. Tean enda käest, kui raske on sundida end liigutama, kui enestunne on kehv, aga kehv enesetunne tuleneb suuresti just ka vähesest füüsilisest aktiivsusest. Kas sul pole mõnda sõbrannat, kellega koos igapäevaselt jooksmas või kepikõnnil käima hakata? Või sobiks sulle jooga?

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja jah, vahest tahan sellest rääkida, lausa nutta, kuskil ma seda lubada endale ei saa….kodus ma ei tee seda, et mitte hirmutada lähedasi, tööl ei saa, väljas. Ühesònaga, mõtlen sedas, kui kirjutan siia, äkki kellegil ka sama probleem oli või on, ja kellegil hea kogemus, keegi sai lahti  sellest probleemist, leidis väljapääsu. Ruval vist, mis teha.

Kas sul sõbrannasid ei ole?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Psühhiaatria Emos ka olin….sealt saadeti ju perearstile, ja siis perearst kirjutas tablette minu palvel.

Jalutamas ei käi, kuna oli shokk – stress lapse haigusega seotud, peaks liikuma.

Sõbrannad on…aga tuleb nii välja, et sellist, kellele kurta, sellist südamesõbrannat pole…..

Kui elus juhtub midagi sellist, nagu mul, siis sa hakkad selgelt nägema kes on kes, paljud loobuvad sinuga suhtlemist, jäävad vähesed, aga neid tuleb hoida, sest nemad hoolivad, ja on sinuga mitte ainult peol ja kohvikus.

Miks kardan surra, ma pean last aitama praegu, ja selle p’rast tahan ennast parandada, ravida.

Ükski mu tuttav ei tea, minu isklikest tervise muredest, mitte nii sügavalt kindlasti…ja milleks?

Siin on kergem rääkida, küsida…

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jah, kui on probleem, siis siingi öeldakse-jälle sina. Siin peaks omwti olema palju inimesi. Kuidas see 1-2 sõbrannat seda kuulaks ja lohutaks sama murega. Nad ju ka ei peaks vastu.
Ja nüüd lägipäevil ilnuv film, millest räägitud-töö on elu on töö. Filmi nõte olla et julge küsida abi. Mõte ju ilus, aga kui paljud on valmis aitama teist inimest. Kõigil ju oma elu. Isegi kui poeg käib ema aitamas käib naisele närvidele.sest oma elu arvelt

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Seda ka veel soovitaks, et tee sporti! Isegi kui ei taha või ei viitsi. Anna oma kehale korralik koormus, see leevendab nii füüsilisi kui vaimseid sümptomeid. Tean enda käest, kui raske on sundida end liigutama, kui enestunne on kehv, aga kehv enesetunne tuleneb suuresti just ka vähesest füüsilisest aktiivsusest. Kas sul pole mõnda sõbrannat, kellega koos igapäevaselt jooksmas või kepikõnnil käima hakata? Või sobiks sulle jooga?

Mul oleks sama soovitus. Intensiivsem sport, jalutamisest ei piisa. Soovitaks just jooksmist. Ärevikuna olen tegelenud paljude spordialadega, kuid jooksmine on mul kõige rohkem õnnehormoonide teket soodustanud ja enesekindlust lisanud. Alusta 2 x nädalas 30 min aeglast jooksu, et keha harjuks. See on kättevõtmise asi.

 

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Väga kurb seda kõike lugeda. Ma ei hakka ennast vabandama. Haige ma olen psühhiliselt või mitte, seda tõesti arst otsustab. Ja ma korda, käin teraapias ja võtan antidepressante. Teraapia – rääkimine ja koduülesanne, mõelda päevas 15 min oma südamest, et lihtsalt aju väsiks. Ma mõtles sellest rohkemgi, mõtlen siis kui tunnen häireid. Magama jäädes, öösel ärgates, hommikul, sest nüüd see on pidev sümptom. Ja olen väsinud füüsiliselt ja vaimselt. Kardioloog ka ei oska aidata, ütles et tabletti võtmine on ohtlikum kui mitte vòtmine, madal vererõhk. Ja mida ma teen? Mida ma oskan ette võtta enda aitamiseks? Võtan antidepressante, pikemat aega, aga need ei aita. Ja jah, vahest tahan sellest rääkida, lausa nutta, kuskil ma seda lubada endale ei saa….kodus ma ei tee seda, et mitte hirmutada lähedasi, tööl ei saa, väljas. Ühesònaga, mõtlen sedas, kui kirjutan siia, äkki kellegil ka sama probleem oli või on, ja kellegil hea kogemus, keegi sai lahti  sellest probleemist, leidis väljapääsu. Ruval vist, mis teha.

Proovi ehk seda Perekooli foorumit enam mitte risustada? Sind oleks vaja siit blokeerida, sest aastate jooksul ei ole sa mitte kuhugi edasi arenenud ja sa lihtsalt risustad foorumit. Mis õigusega teed seda jätkuvalt edasi?

+1
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vahel väsitab küll see üritamine teda aidata, aga tõesti, iga kord sunnin end mõtlema õigesti, st. las ta kirjutab siia anonüümsena, see aitab jälle teda natuke ja ehk parandab pisutki tema tuju ja ta kodust õhkkonda. Kurta ju võib, siin liigub palju inimesi ja kord vastab üks, teine kord teine, ei pea iga kord samad inimesed lohutama. Ärgem muutugem ise kiusajateks ja andku nõu need, kes parasjagu jaksavad. Küll lõpuks midagi ikka sellest kasu on.

Ei ole nõus. Selline inimene ei peaks siin foorumis saama käima läbustamas. Ta tuleks blokeerida. Teda ei paranda miski, see on aastate jooksul leidnud tõestust. Vastajad ei ole kiusajad, vastupidi – TA on kiusaja, kelle  igale uuele postitusele vastavad uued teadmatuses olevad kasutajad, keda TA kavalalt ära kasutab ja kellega manipuleerib.

Perekooli foorum ei ole ega peagi olema psühhiaatri rollis.

+1
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siin on kergem rääkida, küsida…

Mis mõttes kergem? Mõtled, et siia võib ükskõik mis jama postitada ja keegi ei keela?

0
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siin on kergem rääkida, küsida…

Mis mõttes kergem? Mõtled, et siia võib ükskõik mis jama postitada ja keegi ei keela?

Sul pole mingit võimu samuti keelata olgem ausad. Ärpled niisama, pole sa ei mode ega keelaja.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis mõttes kergem? Mõtled, et siia võib ükskõik mis jama postitada ja keegi ei keela?

Äkki hoiad ise eemale, kui nii häirib.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Väga kurb seda kõike lugeda. Ma ei hakka ennast vabandama. Haige ma olen psühhiliselt või mitte, seda tõesti arst otsustab. Ja ma korda, käin teraapias ja võtan antidepressante. Teraapia – rääkimine ja koduülesanne, mõelda päevas 15 min oma südamest, et lihtsalt aju väsiks. Ma mõtles sellest rohkemgi, mõtlen siis kui tunnen häireid. Magama jäädes, öösel ärgates, hommikul, sest nüüd see on pidev sümptom. Ja olen väsinud füüsiliselt ja vaimselt. Kardioloog ka ei oska aidata, ütles et tabletti võtmine on ohtlikum kui mitte vòtmine, madal vererõhk. Ja mida ma teen? Mida ma oskan ette võtta enda aitamiseks? Võtan antidepressante, pikemat aega, aga need ei aita. Ja jah, vahest tahan sellest rääkida, lausa nutta, kuskil ma seda lubada endale ei saa….kodus ma ei tee seda, et mitte hirmutada lähedasi, tööl ei saa, väljas. Ühesònaga, mõtlen sedas, kui kirjutan siia, äkki kellegil ka sama probleem oli või on, ja kellegil hea kogemus, keegi sai lahti sellest probleemist, leidis väljapääsu. Ruval vist, mis teha.

Proovi ehk seda Perekooli foorumit enam mitte risustada? Sind oleks vaja siit blokeerida, sest aastate jooksul ei ole sa mitte kuhugi edasi arenenud ja sa lihtsalt risustad foorumit. Mis õigusega teed seda jätkuvalt edasi?

No sina oled kordades ebameeldivam inimene kui teemaalgataja! Kui saaks valida, siis blokeeriks hoopis sinu siit ära.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Milleks karta seda, mida ei ole olemas – isegi pimedust ja vaikust – mitte midagi…

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Proovi ehk seda Perekooli foorumit enam mitte risustada? Sind oleks vaja siit blokeerida, sest aastate jooksul ei ole sa mitte kuhugi edasi arenenud ja sa lihtsalt risustad foorumit. Mis õigusega teed seda jätkuvalt edasi? No sina oled kordades ebameeldivam inimene kui teemaalgataja! Kui saaks valida, siis blokeeriks hoopis sinu siit ära.

No see on tõesti tõsi, et TA ei arene kuhugi poole ja tegelikult kasutab iga teemaga heauskseid (uusi) lugejaid ära. Kõik ju tema stoorit ei tunne ja osad lähevad iga kord õnge, hakates eriarste ja uuringuid soovitama. See annab sellele hüpohondrikule ainult tuult tiibadesse ja valab õli tulle.

+4
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas need kaardid nii halvasti saavad siis tulla, ise hüpohondrik ja lapsel raske haigus?
Või tõesti on see tähelepanuvajadus nii suur?

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas need kaardid nii halvasti saavad siis tulla, ise hüpohondrik ja lapsel raske haigus?

Või tõesti on see tähelepanuvajadus nii suur?

Hüpohondrikule annab iga väiksemgi tervisemure ju tuult tiibadesse juurde. Kui laps ongi haige, hakkab kohe endal ka süda kloppima ja tervis kokku kukkuma, kuigi arstid jälle midagi ei leia. Ei ole ka haruldane, et hüpohondrik oma lähedastele haigusi külge mõtleb või neid suuremaks puhub kui need tegelikult on.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

No see on tõesti tõsi, et TA ei arene kuhugi poole ja tegelikult kasutab iga teemaga heauskseid (uusi) lugejaid ära. Kõik ju tema stoorit ei tunne ja osad lähevad iga kord õnge, hakates eriarste ja uuringuid soovitama. See annab sellele hüpohondrikule ainult tuult tiibadesse ja valab õli tulle.

Kuhu haigusega arenema peab? Ainult halvemaks tavaliselt ja sellel pole mingit seost, kui palju vastajaid.

0
0
Please wait...

Näitan 19 postitust - vahemik 31 kuni 49 (kokku 49 )


Esileht Ilu ja tervis Ei tea kuidas elada, surmahirm.