kartuli maapealne osa näeb välja nagu tomat. Väga hea meelde jätta, ainult kasvab põllul. Kui ära õitseb, siis viljadeks on ka tomatid. ( nende nimi küll midagi muud).
Teema: Ei tea lihtsaid asju
Hobune ja lehm on paar!
Minu põhikool oli 70ndate lõpus. Mäletan selgelt taime osade õppimist. Ernevaid juureliike oli: risoomid, mugulad, juurikad; õhujuured, sammasjuured,narmasjuured.
No jõudu, ma ei mäleta sellest midagi. See-eest tean tänini, milline on dominantseptakord.
kartuli maapealne osa näeb välja nagu tomat. Väga hea meelde jätta, ainult kasvab põllul. Kui ära õitseb, siis viljadeks on ka tomatid. ( nende nimi küll midagi muud).
mari
Mul on kooliajast isegi pilt alles, kus pidime joonistama taimi, millel on näha nii mullapealne kui ka -alune osa.
Tõenäoliselt ei olnud sinu kooliaeg 80ndatel aastatel. Mul oli ja pean tunnistama, et midagi pole alles.
Minu põhikool oli 70ndate lõpus. Mäletan selgelt taime osade õppimist. Ernevaid juureliike oli: risoomid, mugulad, juurikad; õhujuured, sammasjuured,narmasjuured.
Risoom ongi juurikas, aga see pole mitte juur, vaid maa-alune vars. Nagu ka sibul ja mugul.
kartuli maapealne osa näeb välja nagu tomat. Väga hea meelde jätta, ainult kasvab põllul. Kui ära õitseb, siis viljadeks on ka tomatid. ( nende nimi küll midagi muud).
Nii kartul kui tomat on maavitsalised. Lõunapoolsetes maades kasvatatakse ka tomatit lihtsalt põllul.
Ning ettevaatust, kartuli marjad on mürgised!
minu ema pani ettenägelikult meile suvilasse mõned kartulid maha, et minu lapsed kartulite kasvatamisega tutvust teeks ????
Me panime lasteaialastega omaenese linnaaeda eelmisel suvel mõned kartulid maha ???? tegelikult just täna panime ühe kaheliitrisesse pudelisse ka kasvama.
Sama siin – leidsime kuskilt kapisügavusest sinna veerenud ja ülipika idu kasvatanud kartuli. Panime nalja pärast ühte tühja mullaga täidetud nõusse ja läkski kasvama. Sai kartuliõisi imetleda. Saaki küll mitte, aga lapsed said teada, kuidas see kartulikasvatamine põhimõtteliselt toimub. Kusjuures sel ajal elasime sellises kohas, kus kartul välitingimustes ei kasvagi.
Mul praegu meenus, et minu lapse kooliõues oli eelmisel suvel pandud ühte hiiglaslikku lillepotti mõned kartulitaimed kasvama. Kartuli jaoks ootamatu kasvukoht, nii et seda esimest korda nähes ma tõesti huvi pärast küsisin lapselt (ta oli siis 8), kas ta tunneb selle taime ära – tundis! Meil isiklikku maakodu ei ole, aga sugulaste-tuttavate juures on ikka kartulit nähtud. Samuti käime ju suvel looduses ja kohtame tee ääres suuremaid kartulipõlde. Muidugi võtavad suure osa lapse mõtteruumist enda alla mingid arvutimängud ja nutivahendite võimalused. Tema räägib mulle nendest, mina talle pärismaailma asjadest. Tuleb tunnistada, et talle jääb minu räägitu küll paremini meelde kui mulle tema räägitu. Aga ta on ka paremas õppimisevanuses kui mina.
Vist on asi selles, et lapsedki elavad mullis. Sotsiaalmeedia ja Youtube, kus nad vabal ajal surfavad, hoiavad mullis kinni, söödavad aina sarnaseid videoid ja infot ette, mida nad on enne vaadanud. Olen ka imestanud, mida mu 7-aastane poeg kõike teadis maailmas toimuvast, nt ajaloost, kui hakkasin rääkima. Ja samas lihtsaid elementaarseid asju lumehelbekesed ei adu ega oska arvatagi. Ka see kirjalik eneseväljendusoskus on tõsine teema. Poeg on täitsa tark, kui on suuline vastamine või kontrolltööks kordamine kohapealt vastates, saab enamasti 5+. Aga kontrolltöö hinne on ikka 4 või isegi 3, no tal lihtsalt pole kannatust pikka seostega juttu kirja panna. Lahmib midagi paberile, et kaelast ära saada. Osades käelistes tegevustes on üliosav, meisterdamine, naela seinalöömine, raskemad ja keerulisemadki tööd tulevad lupsti välja. Teeb katseid, käib ise ehituspoodides materjale ostmas ja müüjatega nõu pidamas. Ja siis üllatab selliste asjadega, et tummaks võtab, kuidas saab mitte teada sellist asja.
Ma arvan, et kuna maailm on pidevas muutumises, siis teavadki noored ja vanad erinevatest asjadest põhjalikumalt. Minu vanemate ja vanavanemate teadmised erinevad minu omadest ja minu omad minu laste omadest. Kui nüüd ainult kartulinäide võtta, siis mulle isiklikult tundub elementaarne teadmine, aga objektiivselt võttes ei ole sellega suurt midagi peale hakata, erinevalt nendest tehnikaalastest teadmistest, mis näiteks minu lastel on, sest nad on selle keskel üles kasvanud ja kõik justkui muuseas omandanud (nagu mina omal ajal omandasin muuseas näiteks põllumajanduslikke teadmisi, kuna vanavanemad pidasid talu).
Mina ka ei tunne kartulitaime ära. Sorri, puhas linnalaps ja -vurle. Aga see-eest tunnen ma rahvarõivaid (kuigi see pole mu töö), oskan jalgratta juppideks lahti võtta ja kokku panna ning mul on lai sõnavara. Sama lugu on minu lastega – üks neist ilmselt tunneb ka erinevad taimed ära, sest talle meeldis lapsena maal vanaema pool, aga teine kindlasti ei tunne, see-eest oskab tema arvutit remontida, legoklotsidest kõike ehitada, mida nimetad, ning oskas inglise keelt enne kooliminekut.
Kohtusin 20 aastat tagasi kõrgharitud hollandi prouaga, kes oli siiralt üllatunud, et värske kurk ja marineeritud kurk purgis on sama taim… Kõik teavad asju, millega nad on kokku puutunud või millest huvituvad. Kui pole põllumees või loodushuviline ja aiamaaga ka kokkupuude puudub, siis kartul ongi lihtsalt ümmargune mugul poes.
See-eest tean tänini, milline on dominantseptakord.
Ma tean nüüd ka. Googeldasin 🙂
Ma sain alles hilises keskeas teada, kust tulevad porgandi seemned, kuigi olen neid aastaid kasvatanud. Seemnepaki ostan poest ja sügisel tirin porgandid välja. Ei ole iial seemneid porgandi taimel näinud.
Minu põhikool oli 70ndate lõpus. Mäletan selgelt taime osade õppimist. Ernevaid juureliike oli: risoomid, mugulad, juurikad; õhujuured, sammasjuured,narmasjuured.
No jõudu, ma ei mäleta sellest midagi. See-eest tean tänini, milline on dominantseptakord.
Aga ma tean mõlemat. Lisaks tean veel, mis on aleksandriin ja süsinikmeetodil vanuse määramine.
Mina pean ka tunnistama, et ei tunneks kartulitaime ära. Aianduse vastu mul huvi puudub ja olen juba vist selle põlvkonna laps, kus ei olnud vanaemade kartulipõlde… Aga eks mul ole jälle teised valdkonnad, milles tugevam olen. Mõned ajaloolised või kultuurilised teadmised, mida mina justkui täiesti elementaarseks teadmiseks pean, on jälle mõnele teisele arusaamatud… Näiteks kui kasutan väljendit “Achilleuse kand” või ütlen nalja visates “Sa reetsid mind” asemel “Ka sina, Brutus?” ning mind vaadatakse segaduses näoga. Ja ma kardan, et minu laps ei saa samuti kartulit detailideni tundma, oma aeda istutasime hoopis porgandid ja tädi kasvuhoones näeb kurke ja tomateid. Küll aga on tal kaheaastase kohta hea sõnavara ja lahedad väljendid. Ja mina lugesin lapsena väga palju, lugemuses asi vaevalt on…
Näiteks kui kasutan väljendit “Achilleuse kand” või ütlen nalja visates “Sa reetsid mind” asemel “Ka sina, Brutus?” ning mind vaadatakse segaduses näoga.
Neid väljendeid peaks küll iga keskharidusega inimene teadma.
Ma sain alles hilises keskeas teada, kust tulevad porgandi seemned, kuigi olen neid aastaid kasvatanud. Seemnepaki ostan poest ja sügisel tirin porgandid välja. Ei ole iial seemneid porgandi taimel näinud.
Kust tulevad siis? 😀 Ma pole niigi kaugele arenenud, et see küsimus tekkinud oleks …
Aga redise omad?
Muidugi võtavad suure osa lapse mõtteruumist enda alla mingid arvutimängud ja nutivahendite võimalused. Tema räägib mulle nendest, mina talle pärismaailma asjadest. Tuleb tunnistada, et talle jääb minu räägitu küll paremini meelde kui mulle tema räägitu. Aga ta on ka paremas õppimisevanuses kui mina.
Sekundeerin ???? Mulle peab laps oma skinnide ja v-buckide asju küll mitu korda seletama.
Mina pean ka tunnistama, et ei tunneks kartulitaime ära. Aianduse vastu mul huvi puudub ja olen juba vist selle põlvkonna laps, kus ei olnud vanaemade kartulipõlde… Aga eks mul ole jälle teised valdkonnad, milles tugevam olen. Mõned ajaloolised või kultuurilised teadmised, mida mina justkui täiesti elementaarseks teadmiseks pean, on jälle mõnele teisele arusaamatud… Näiteks kui kasutan väljendit “Achilleuse kand” või ütlen nalja visates “Sa reetsid mind” asemel “Ka sina, Brutus?” ning mind vaadatakse segaduses näoga. Ja ma kardan, et minu laps ei saa samuti kartulit detailideni tundma, oma aeda istutasime hoopis porgandid ja tädi kasvuhoones näeb kurke ja tomateid. Küll aga on tal kaheaastase kohta hea sõnavara ja lahedad väljendid. Ja mina lugesin lapsena väga palju, lugemuses asi vaevalt on…
Porgandit külvatakse.
Ma sain alles hilises keskeas teada, kust tulevad porgandi seemned, kuigi olen neid aastaid kasvatanud. Seemnepaki ostan poest ja sügisel tirin porgandid välja. Ei ole iial seemneid porgandi taimel näinud.
Kust tulevad siis? ???? Ma pole niigi kaugele arenenud, et see küsimus tekkinud oleks …
Aga redise omad?
Kui sa ei tea, kust tulevad porgandi seemned, ei ole sa kunagi porgandit ületalve peenrasse unustanud.
Ja kui sa ei tea, kust tulevad redise seemned, siis pole sa redist vist üldse kasvatanud, sest mul ei õnnestu üldse redisele juurikaid kasvatada, kohe lähevad õide (ja selleks, et teada, et õitest tulevad seemned, pole keskharidust vajagi, algharidusest peaks piisama).
Mnjaa, ma olin ka suht küpses eas, kui sain teada, et kilu on eraldi kalaliik, mitte väiksem räim. Kunagi vist Leelo Tungal ütles, et laste keel vaesub, näiteks nad ei tea, mis tähendab räitsakas. No õpetasin omadele räitsaka selgeks. Midagigi.
Mnjaa, ma olin ka suht küpses eas, kui sain teada, et kilu on eraldi kalaliik, mitte väiksem räim. Kunagi vist Leelo Tungal ütles, et laste keel vaesub, näiteks nad ei tea, mis tähendab räitsakas. No õpetasin omadele räitsaka selgeks. Midagigi.
Jah, ja lisaks on heeringas täitsa eraldi kalaliik, mitte suur räim. Ja sprott on suitsuräim õlis mitte eraldi kalaliik (reaalne küsimus sisemaalt pärit noorelt, et kas Pärnu lahest sprotti ka püütakse…).
Kui sa ei tea, kust tulevad porgandi seemned, ei ole sa kunagi porgandit ületalve peenrasse unustanud. Ja kui sa ei tea, kust tulevad redise seemned, siis pole sa redist vist üldse kasvatanud, sest mul ei õnnestu üldse redisele juurikaid kasvatada, kohe lähevad õide (ja selleks, et teada, et õitest tulevad seemned, pole keskharidust vajagi, algharidusest peaks piisama).
Räägid, nagu peaks olema elementaarne, et ma olen neid mõlemat kasvatanud. Selles iva ongi, et ei ole. Peaksin tingimata olema?
Või et metsas näitab sulle laps täiesti siiralt, et näed, meil siin Eestis kasvavad palmid ka, lihtsalt teravate lehtedega – osutades uhkelt suure kuuse poole.
😀 Lapsed tunnevadki vist rohkem troopilist loodust kui kodumaist, sest millal muul ajal nii palju looduses viibitakse kui mitte nendel Tenerife, Türgi ja Tai reisidel! Reisi ajal ka mõni tore giid või kokk tutvustab kohalikke taimi ja puuvilju. Et näete, siin kasvavad mangod… vaadake, see on kakaouba jne.
Ma sain alles hilises keskeas teada, kust tulevad porgandi seemned, kuigi olen neid aastaid kasvatanud. Seemnepaki ostan poest ja sügisel tirin porgandid välja. Ei ole iial seemneid porgandi taimel näinud.
Selliseid asju lugedes hakka või vägisi mõtlems, MILLEKS inimesed üldse koolis käivad. Suurel osal üldistamisvõime ja nn suure pildi nägemine puuduvad sootuks. Paraku ei ole see ka õpetatav. Kui täiskasvanud inimene tuleb näiteks rääkima, et ajalugu on igav, ainult aastaarvude päheõppimine, siis ongi selge, et tegu ongi vähevõimeka inimesega. Ja siis sellised, kes väidavad, et pea pole prügikast… nojah.
Kui sa ei tea, kust tulevad porgandi seemned, ei ole sa kunagi porgandit ületalve peenrasse unustanud.
Just. Seemnete saamiseks tuleb porgandid ületalve peenrasse jätta. Kevadel, kui lumi ära sulab, tõmbad porgandid välja, lõikad pikuti pooleks ja võtad seemned välja. Lihtne! :))
Mnjaa, ma olin ka suht küpses eas, kui sain teada, et kilu on eraldi kalaliik, mitte väiksem räim. Kunagi vist Leelo Tungal ütles, et laste keel vaesub, näiteks nad ei tea, mis tähendab räitsakas. No õpetasin omadele räitsaka selgeks. Midagigi.
Jah, ja lisaks on heeringas täitsa eraldi kalaliik, mitte suur räim. Ja sprott on suitsuräim õlis mitte eraldi kalaliik (reaalne küsimus sisemaalt pärit noorelt, et kas Pärnu lahest sprotti ka püütakse…).
Angerjas! Suitsuangerjas!!! (SIIN ME OLEME)
Ei ole midagi uut siin päikese all..