Teema: ei tea mida..ehk oskab keegi mingit nõu anda

Jah, paraku ei ole sellisel kooselul positiivset tulevikku.

kummaline kuidas kohe kaks kuud peale lahkuminekut oli ka sinul uus suhe leitud. nii kähku käivad need asjad. aga sinu suhtest: mina ei poolda väga lagunenud suhte taastamist. kõik läheb samast kohast edasi, kus ta kunagi pooli jäi. mis on katki, see on katki.

need on ainult mõned üksikud paarid kus on väga suur armastus, aga lahendavate suhtlusprobleemide tõttu on lahku mindud.

lõpeta suhe mehega ära ja lapsi peate siis jagama nagu kokkuleppele saate, sest enne lapse tegu pidanuks ka sina sellele mõtlema kui suhe peaks läbi saama, mis saab edasi. vastutus ei ole ainult mehe kanda.

mees käitub sellepärast sedasi, et sa ei meeldi talle või sa ei vasta tema ootustele, aga samas ei taha ka tema olla üksi, loobuda tuttavast ja rutiinsest elust. selline sisimas suur võitlus käib. näiteks naised hakkavad oma meeste peale samamoodi põhjendamatult karjuma kui suhe on nende jaoks tegelikult läbi. ei osata või juleta teisele rääkida oma tunnetest, aga suhtest tahetakse alateadlikult lahkuda ja siis hakatakse teist terroriseerima, halvasti käituma, kõiges süüdistama ja jääda moraalselt enda ees õigeks. ei ole palju maailmas inimesi kes suhte lagunemisel näeks süüd endas vaid ikka teine on süüdi. teeks tema kõike nii nagu mulle meeldiks, elaks elu lõpuni koos onju

Mul oli exmehega samasugune elu, ainuke vahe, et ei löönud ja koduseid töid tegi ka, aga samasugune igahommikune tigetsemine jne. Mina lastega kodune muidugi polnud, käisin tööl, tema õnneks polnud väga armukade ka. Aga pidutsemise ja muuga oli ka täpselt samamoodi. Läksime samuti lahku peale 2 last ja 11a kooselu, sest mees pettis ja ta kolis otse armukesega kokku elama.

Minust oli tal ükskõik täpselt nii kaua, kuni mul tekkis uus suhe (rohkem kui aasta peale lahkuminekut) siis samuti ärkas armukadedus – käis ja nurus, tahtis tagasi tulla, rääkis et on aru saanud, mis ta valesti on teinud, palus andeks jne, aga vahepeal oli ka tige, ähvardas mind ja minu uut kaaslast, sõimas jne. Mina teda tagasi ei võtnud. Kui uus suhe lõppes, siis kadus ka exmehe huvi minu vastu. Mõne kuu pärast alustasin uut suhet ja kõik kordus täpselt samamoodi või veel natukene hullemini, tõrjusin exmeest uuesti ja praeguseks on ta mind enamvähem rahule jätnud ja leppinud minu uue suhtega.

Ise on ta kusjuures kogu selle aja endiselt selle sama naisega, kelle pärast lahku läksime, koos elanud. Lastega aga õnneks suhtleb enamvähem normaalselt, võtab enda juurde külla, tegeleb ja tunneb huvi, maksab elatist, samas lapsi püsivalt enda juurde elama pole kordagi tahtnud.

Sulle soovitan samuti lahku minna ja mitte järgi anda mehe lunimisele ja ähvardustele, kui sul uus suhe tekib.

#2899016:

/…/
Nüüd oleme siis proovinud…aga usaldus puudub..ja mitte minul..vaid temal. Sõimab mind hooraks vihahoos…täispeaga on aga löönud ja välja visanud. Samas aga nutab ja palub vabandust ja et kui väga ta mind armastab ja tahab,et pere oleks koos (ta ise on katkisest perest pärit). Ja ta on muutunud väga armukadedaks…üksi ma ei tohi rannas käia..kui koos käime, siis ei tohi ma bikiine kanda, sõbrannade pool käia ka ei tohi..rääkimata siis kuskil väljas, kinos vms.

Me abiellusime,kui ma olin 21..ja aasta pärast sündis juba laps ja siis mõne aja pärast ka teine laps..mina olin koguaeg kodus ja kasvatasin lapsi ja neelasin sõimu alla…eks oli ka ilusaid hetki..aga iga hommik algab siiani sõimu ja närvitsemisega.

No tõesti, naine, kus on su eneseväärikus? Miks sa lased endaga niimoodi käituda, kas sa üldse ennast ei austa? Siin on ju tegelikult ka põhjus– sa ei austa ennast ise ja nii ei tee seda ka sinu kaaslane.

Korja oma eneseuhkuse riismed kokku ja pane jalad maha. Sellise mehega sul aga tulevik puudub. Või õigemini: su tulevik on täis sõimu, alandust ja vahel ka peksu. Lapsed kannatavad ja näevad seda kõike pealt ning hiljem heidavad sulle ette, et sa selle tühmaka juurest ei lahkunud. Ja oma eluõhtul sa ilmselt kahetsed sellist elu isegi.

Tahad sa seda või oled sa siiski rohkem väärt?

Juba laste pärast lõpeta see suhe. Nemad peavad sellist ebanormaalsust igapäevaselt taluma. Lastel on õigus rahulikule kodusele õhkkonnale.
Kui oleksite ainult kahekesi, siis võiksite SM-suhet harrastada, kuni ta sind lõpuks sandiks peksab.
See mees on psühhopaat, JÄTA TA MAHA.

#2899323:

Huvitav. Mul on õel beebi — sündis märtsis. Laps enamiku ajast magab ja õde saab kõik asjad ära tehtud. Kuidas kõigil teistel on kosus istudes nii hirmus palju teha?

Olen mehe poolt.

Huvitav. Mul sõbrannal beebi ja see magab 2×45 min päeva jooksul. No ei jõua eriti palju teha, see 2×45 min kulub endal puhkuseks ära, kuna ööd on ka väsitavad.

Silmaklappide eemaldamine ei teeks mõnikord paha.

Tundute nii armas paarike. Kindlasti on lapsed IMEarmsad ja võiks ju tegelt kolmas ka veel olla? Siis oleks rohkem raha ka ja elu veel ilusam. Ja no ega see mees nüüd nii hull ka ei ole. Paar tohlakat ju kannatab ära, ega ta siis päris ära ei tapa. Oleksid võinud veel lisada, nagu ühes teises teemas, et kui kõik see välja arvata, siis muul ajal on mehega läbisaamine lausa haruldaselt hea.

#2899016:

ardan ka et vb praegu ma naudiksin isegi üksi elamist ja olemist, et saaksin ise teha mida tahan ..ehk kui tahan lähen sõidan jalgrattaga või jalutan niisama ilma et keegi kahtustaks,et ma kohe kuskil petma lähen ja panen selga,mida ise soovin jne..aga ehk millalgi kahetsen tehtud otsust ja enam ei meeldi üksi olla…i

Iga kell oleksin parema meelega üksi, kui kellegagi, kes mulle peksa annab. Üks kord sellist asja: Sõimab mind hooraks vihahoos…täispeaga on aga löönud ja välja visanud. ja mind ei huvitaks enam ükski tema vabandus, ainus põhjus kokkujäämiseks oleks surmahirm ja sel juhul ma üritaks ikka midagi ette võtta, et tema käest pääseda. Ma ei saa küll aru, mida siin kahetseda peaks olema.