Teema: Ei tohi, ei tohi, ei tohi. (Kuidas kaitsta kodu lapse eest?)

Mul toimis esimese lapsega see, et korrutasin mõned korrad ei tohi ja siis lasin tal ikkagi tema soovi järgi asi nö ära proovida. Siis toimis EI TOHI küll väga hästi pärast seda. Ei hakka sel korral ka end vaevama sellega, et kodust mingi palagan teha. Proovin sama taktikat.

Raamatupoes avastasin raamatu \”Kooskasvamine\”, kus seda \”ei tohi\” teemat on väga põhjalikult lahatud ning beebi ja vanemasõbralikult lahendatud. Ise proovinud ei ole neid meetodeid, nii et ei oska kommenteerida kuidas toimivad.

Mina korjasin kõik asjad ära, lilled viisin teisele korrusele, alumised riiulid tegin puhtaks. Meil suur maja ja just nimelt laps ei ole kogu aeg silma all. Mina ka ei viitsi alailma tal järgi joosta ja korrutada seda eitohit.

Ma arvan, et päris kõike ära korjata ka ei saa, laps peab ikka teadma, mida võib ja mitte. Mõned asjad olen muidugi ära ka korjanud, aga toataimed on endisel kohal ja seinakontakte ei saa kuidagi teise tuppa viia. Lisaks see, kui laps läheb külla või vanaema juurde – seal eiole kõik nii lapsekindel. Sõbranna rääkis, kuidas oli sünnipäeval käinud ja laps, kellel kodus kõik oli ära korjatud, üsna lühikese ajaga jõudis ära lõhkuda taldriku, pitsi ja lillevaasi. Lisaks käis mul endal sõbranna külas oma tollal ca aastase lapsega, kui mu enda oma veel paarikuune oli, ja üsna tigedaks ajas lõpuks, kui laps kogu aeg laua pealt ja mujalt kõike oma kätte võttis. Mitu korda tegin emale ka märkuse ja palusin tal mitte lubada lapsel kõike pea peale keerata, aga kaua ta jõudis…
Oma lapsele tahan seetõttu kindlasti selgeks teha, et laua pealt asju ei võta jne. Samas on selgeks saanud, et niisama lihtsalt see ei käi- talle teeb see kas nalja või hakkab ta kõva häälega ennast \”kaitsma\”.