Esileht Lapse ootamine Ei tule emotsioonidega toime!

Näitan 10 postitust - vahemik 1 kuni 10 (kokku 10 )

Teema: Ei tule emotsioonidega toime!

Postitas:
kagggu

Kolme kuu pärast on tähtaeg ja enam ei kannata oma elukaaslast välja, kõik mis ta teeb või ei tee ajab närvi. Mulle tundub, et ta ei hooli, ei armasta ja ei tee minust üldse välja. Ma olen talle ikka väga halvasti öelnud ja enamus asjad, mida ma mõtlen jätan ütlematta.. eks ma olen ta sellega stressi ajanud ja see omakorda ajab mind veel rohkem endast välja, et ta julgeb end nii tunda. Mind ajab nutma, kui ta nt restoranis telefoni vahepeal näpib, minust eespool kõnnib, tööl kauem on, õhtuks oleme tülis siis magab diivanil omal algatusel – andestamatu, magab keset päeva – ma ei suuda end vaos hoida..
Kuidas endaga toime tulla, et rahu oleks kodus (meil veel 2 last) siis tahaks lihtsalt kuni sünnituseni üksi olla, üksi sünnitada ja siis edasi koos olla… Kohutav on olla 🙁

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas arvad, et probleem on sinu emotsioonides või tegid vale mehega ja liiga kiirelt lapse?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas arvad, et probleem on sinu emotsioonides või tegid vale mehega ja liiga kiirelt lapse?

Kas arvad, et probleem on sinu ignorantsuses või puudulikus funktsionaalses lugemisoskuses?
See on nende perekonna kolmas laps.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Abi võib olla ka raseduskriisi nõustajast. Halba see nagunii ei tee.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sulle meeldiks vana kooli härrasmees, aga kaasal puuduvad kombed ja kui varem vaatasid sellele puudujäägile läbi sõrmede, siis rasedana enam ei suuda. Ehk lohutab, et vana kooli härrasmehi ongi vähevõitu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sulle meeldiks vana kooli härrasmees, aga kaasal puuduvad kombed ja kui varem vaatasid sellele puudujäägile läbi sõrmede, siis rasedana enam ei suuda. Ehk lohutab, et vana kooli härrasmehi ongi vähevõitu.

Möh?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mõistan teemaalgatajat täielikult. Mul sarnased tunded, ja iga päevaga aina rohkem. Mees in tegelikult koguaeg sama käitumisega – polegi poputaja ja üleliia tähelepanelik. Kuid nüüd tundub see nii talumatu ja ma tunnen nagu ei saaks ma kunagi õnnelik olla. Samuti ootan kolmandat last. Laste pärast lahutada ka ei tahaks, sest mida paremat on mul pakkuda? Siis rikuksin lihtsalt laste elu ka ära. Praegu olen vähemalt üksi see “kannataja”.
Jah, ilmselt mingi rasedusdepressiooni vorm aga mis see teadmine mulle annab? Kurb on olla.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tean mida tunned, mul oli teise raseduse ajal nii. Laps 1a5k ja kahjuks pole siiani üle läinud. Mees ON tegelikult väga tubli ja nii palju olemas, kui töö kõrvalt see võimalik. Minus on asi. Lahku ma sellepärast minema ei hakka, endaga on vaja tööd teha. Armastan teda ja elu ilma temata poleks kindlasti parem. Mine raseduskriisi nõustaja juurde. Loodetavasti saad sa sellest kiiremini üle kui mina. Edu ja palju kannatust. Kui on mõistlik mees, siis saate koos sellest üle. Mina olen oma mehele küll väga palju tänuvõlgu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul on 3 last ja ainult viimase ootuse ja beebiea olin enam-vähem normaalne. Esimesega pöörasin hormoonide mõjul ikka püstihulluks. Miks mees seda kõike välja kannatas, ei teagi, ta muidugi väga ootas ja soovis last ja ehk armastab mindki😊. Teise lapsega olime valmis selleks hormoonidemölluks ja eks see tuli ka. Ma võrdleks seda sellega, kuidas käituvad teismelised ja keskeakriisis inimesed – hormoonid neid juhivad ja väga raske on seda teadmata mõista nii ennast kui teisi. Mõelge ise, teismelised muutuvad ju ka enamasti normaalseteks inimesteks tagasi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu meelest on Su tunded mõistetavad. Kuna oled õnnistatud seisundis, siis vajadki kordades suuremat hoolt ja tähelepanu. Küll aga ei usu ma, et need nö tunded “Mulle tundub, et ta ei hooli, ei armasta ja ei tee minust üldse välja.” päris reaalsusega kooskõlas on.

Kindlasti on Su mees seisukohal, et armastab Sind ja ainuüksi tema kohalolu on tema meelest juba selle tõestuseks. Tean seda oma mehest, kes minu kahtluste peale alati ütleb, et miks ta siis minu arvates minu juures on. Tuleb arvestada, et kõik on inimesed, ka Sina. Seega, kui tulevad sellised valemõtted peale, et ta ei armasta Sind, siis pigem püüa rahulikult hingata ja olla tänulik selle eest, mis on – et olete koos. Halvasti öelda ei tasu, see ei aita midagi.Tasub olla mõnda aega pigem kasvõi vaikides teineteise kõrval, et rahuneda. Küll kõik läheb hästi.

Soovitan lugeda ka Piiblit, sealt saab julgustust ja kinnitust selle kohta, et midagi hullu juhtuda ei saa – me oleme hoitud. Aga oluline on ise mitte kurja teha endale ega teistele.
Ja andestamine on ka muidugi ülioluline. Kui on midagi valesti tehtud/öeldud, siis tuleb andeks anda ja vajadusel andeks paluda. Ja nii üks päev korraga.

Please wait...
Näitan 10 postitust - vahemik 1 kuni 10 (kokku 10 )


Esileht Lapse ootamine Ei tule emotsioonidega toime!