Teema: Ei usalda enam naisi.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Soovitan, et võtaksid ühendust rahvusvaheliste lapseröövidega tegelevate vabatahtlike abiorganisatsioonidega. Googeldamine aitab. Mul tuttav hollandlane sai just niimoodi oma rootslannast naise joone peale. Hollandi ametivõimud ka ei reageerinud enne, kui see organisatsioon ühendust võttis.
Selliste lapseröövide kohta on olemas väga kindlad rahvusvahelised konventsioonid ja neid peab riik täitma. Vahel on vaja lihtsalt välist survet ja ähvardusi (mitte sinu pollt tulevaid) asi suure kella külge panna.

P.S. Olen ise ka naine, kuid annan sulle seda nõu. Ole nii hea ja ära pane kõiki naisi ühte patta, eks. On olenas väga alatuid naisi ja ka väga alatuid mehi, kes ekskaasadele käkki keeravad nii nagu saavad. Ja siis on olemas – palju rohkem – väga toredaid ja suuremeelseid naisi ja mehi, kes probleeme inimlikult lahendavad. Sulle sattus kehv loos, aga ära selle pärast kõiki naisi solva, palun. Paljudele meist on su eksnaise käitumine väga tülgastav. soovin sulle südamest, et julgeksid kunagi taas usaldada ja leiaksid – juba vanema, targema ja kogenumana – seekord parema inimese. Naiste hulgas ON häid inimesi, nii nagu ka meeste hulgas, ja päris palju kohe.[/tsitaat]Mina olen selle juhtumi ajal näinud just naiste poolt äärmist mõnitamist ja irvitamist: mida sa mees tahad, laps on koos emaga! Umbes nagu isa oleks mingi ema sulane, kes peab oma mõttetud nõudmised temaga kooskõlastama. Ja seda KÕIGI naisametnike poolt kellega üldse kokku puutusin. Nõuanded kuhu helistada ja mida teha sain alles MTÜ Isade Eest meestelt. Keegi muu ei võta sind tõsiselt.
Kui sa mingi organisatsiooniga ühendust võtad, siis nad küsivad kohe, et mis maal laps on. Kui on samast rahvusest isa ja ema, siis nemad sellega üldjuhul ei tegele, soovitavad pöörduda oma maa politsei poole.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kui on vägivald, siis on võimalus kohtusse pöörduda ja õigust saada. [/tsitaat]
Mitte Eesti riigis.
Tundub, et midagi jätad sa rääkimata.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina pöörduksin kasvõi õiguskantsleri poole, kui politsei ei aita ja lõpuks pöörduksin kohtusse. Alaealise lapse isal on vastutus oma lapse ees ja seega peab ta teadma kus ja missugustes tingimustes tema laps viibib. Sa ära tee politseisse avaldust toimunud kuriteo kohta (lapse viimine välisriiki) vaid tee avaldus selle kohta, et laps on kadunud.[/tsitaat]Kui laps on emaga koos, siis laps ei ole kadunud.

Milles teised naised syydin on? Sa ikka ametlikult oled isa? Tundub, et pole, sest sinult luba kysimata ei saa keegi sinu last välismaale elama viia.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kui laps on emaga koos, siis laps ei ole kadunud. [/tsitaat]

vastutus lapse heaolu eest on ka isal, kas isa sinu meelest teab, et laps on emaga koos, ei tea, ta ei tea kus ja kellega laps on. Ma siiski arvan, et need ametnikud tõlgendavad antud juhul seadust väga meelevaldselt kui nad isa aidata ei püüa. Kohus oleks ilmselt see organ, mis sunniks need ametnikud tegutsema.

Kui ma väike olin, oli mul isa samasugune eelarvamustega kõikide naisametnike suhtes, ütles, et irvitasid, kui ta last endale nõudis. Tal oli õigus, käisin isaga kaasas kui ta minu hooldusõigust nõudis, tol korral oli mul isa juures parem elada ja isa sai hooldusõiguse, aga kui palju isa vaeva pidi nägema!, ametnikud küsisid imestuse ja irooniaga mult kas ma tahan isa juures olla! paraku palju pole vaja, sest mehed on õrnema loomuga, palju õrnema loomuga, ametnikud paraku olid harjunud nägema ainult abi vajavaid naisi. Üks õige ametnik peaks olema igati erapooletu ka siis kui mees oma viha kõigi naiste peale välja valab (mida nad üldjuhul teevad ja mis kuidagi ei aita neid). Olen isaga üles kasvanud ja ei kahetse.

teemaalgataja vajaks nõustamist. Eluga nii edasi minna ei saa.

Kuidas see naine sind oma otsustest teavitama peaks, kui sina keeldud temaga suhtlemast?
Kui sa oma lapsest ikka nii väga hoolid nagu siin väidad hoolivat, siis peaksid selle mõru pilli alla neelama ja suutma naisega normaalselt suhelda.
Ilmselgelt on naisel õigus oma eluga edasi minna ja sinu arvamust ta selles küsima ei pea. Lapsega on loomulikult õigus kohtuda, kuid siiski jääb mulje, et sa oled ise selleks kõik teinud, et naine sinuga ei suhtleks – ka lapse teemadel mitte. Ja miks see nii on, selle vastuse leiad küll ainult peeglisse vaadates ja iseendalt küsides. Ei ole mina veel näinud oma ihusilmaga naist, kes lahkuminnes jätaks lapsed ilma isata kui isa ise normaalne suudab olla.
Sinu juttude põhjal kujutan sind ette paraku tavalise rusikatega vastu rinda taguva mehena. Lahkuminek seisnes ka suure tõenäosusega üksteise peale karjudes, kus sinu põhi väide oli, et \”litsidega ma ei suhtle\” ja \”lapse võtan ma endale\” jne…….

Ainuke soovitus, mida oskan öelda on see, et püüa läbi tuttavate naisega ühendust saada. Selgita talle, et nüüdsest oled huvitatud ainult lapse heast elukäigust ja oled nõus naisega suhtlema normaalselt ja ei tuleta meelde varasemaid aegu. See mis oli, see oli ja nüüd tuleb edasi elada mõlemal oma ja ühildada sinna ka lapse nägemine mõlemalt poolt. Ähvardustega sa kusagile kohe kindlasti ei jõua.

Ja seda juttu ma ei suuda kuidagi võtta tõena, et inimesega ei ole võimalik ühendust saada. Kas ta muutis ära peale lahkuminemist kõik oma meiliaadressid, msn-id. facebooki? Kui otse temale ei saa kirjutada, siis sõbrad, sõbrannad, vanemad????
Mine tema vanemate juurde ja räägi nendega rahulikult ja sõbralikult.

Ja kui kõik tuttavad, sõbrad ja ka tema vanemad sulle selja keeravad, siis oled sa ikka ise niipalju tropp olnud ja siis on seda nüüd takkajärgi küll keeruline lahendada……

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Vaatasin järgi, et arvel on üle 12 000 euro. Viimati ta on sealt võtnud 12. veebruaril. Mingit raha puudust tal ei paista olema. [/tsitaat]
Kui sa saad vaadata, millal on lapse arvelt raha võetud, siis saad sa vaadata ka, kuskohas on see raha välja võetud. 12 veebruar on muidugi liiga kaua aega tagasi, et sellest midagi järeldada saaks.
Aga jah, soolise võrdõiguslikkuse komisjon on õige koht, kuhu pöörduda. Teiseks pöördu lastekaitseametniku poole, sest ema rikub praegu lapse õigust tunda ja suhelda mõlema oma vanemaga. Kolmandaks oled sa seni teinud ühe vea. Lapse arvele raha kandmist võidakse elatise maksmiseks MITTE lugeda, kahju küll. Kuigi emal on sellele ligipääs. Parem leia endale hea jurist, kes su sellest keerdsõlmest üle aitab.

Kui sa lapsega kohtusid, siis kuidas toimus lapse sulle üle andmine ema poolt? Kellegi vahendusel? Või otse? Oli seal tunnistajaid?

Võitle, mees, võitle, kõik pole veel kadunud.

Mia aga irvitavatesse ametnikesse puutub… Ma ei ole kindel, et sa olukorda õigesti tõlgendad. On võimalik, et nad ei irvita, vaid et nende võimuses ei olegi kuigi paljut ära teha. Päriselt ka.

Interpol, kas see ei ole mitte asutus, mis peaks välismaale kadunud isikuid otsima?