Teema: Ekg
Tuttaval leidis perearst jubuleiuna ekg teges mingi Q-saki II,III aVF. Mis see endast kujutab? Pöördus arstile kui kehakaal langes mõne kuuga ja arst tegi ekg, vereproovi ja kopsupildi. Inimene suitsetab
Aga miks see tuttav seda arstilt ise ei küsi?
Arst ütles,et see sakk pidi viitama infartile. Ei ole inimesel ühtegi sellist tunnust olnud nagu infardiga olema peaks.
Kui nii tõsine lugu, kas siis arst teda edasi ei uuri? Või mis soovitusi arst jagas?
Ehhole saatis,aga see alles juuni keskel. Muud ei öelnud midagi
Tuttaval leidis perearst jubuleiuna ekg teges mingi Q-saki II,III aVF. Mis see endast kujutab? Pöördus arstile kui kehakaal langes mõne kuuga ja arst tegi ekg, vereproovi ja kopsupildi. Inimene suitsetab
Mis tuttav? Mingi väljamõeldud?
Arst ütles,et see sakk pidi viitama infartile. Ei ole inimesel ühtegi sellist tunnust olnud nagu infardiga olema peaks.
Siis oli infarkt.Vabalt võis olla ka mikroinfarkt.Infarkti korral kaal iseenesest langeb umbes 5 kilo.See on immuunsus süsteemi kaitsereaktsioon lihtsalt.Suitsetamine tuleb kohaselt maha jätta.
Kommentaarist on juba teavitatud
Arst ütles,et see sakk pidi viitama infartile. Ei ole inimesel ühtegi sellist tunnust olnud nagu infardiga olema peaks.
Läbipõetud mini infarkt.
Arst ütles,et see sakk pidi viitama infartile. Ei ole inimesel ühtegi sellist tunnust olnud nagu infardiga olema peaks.
Infart?
See võib olla lihtsalt sellele inimesele iseloomulik muutus. Las teeb ehhokardiograafia ära, siis on selgus majas. Kui see on korras, siis ongi kõik korras. Kui kaebusi pole olnud, siis suure tõenäosusega infarkti pole olnud. Kardiovaskulaarsed riskifaktorid tuleb muidugi niikuinii üle vaadata.
Lisaks, väga sageli ei oska perearstid EKG-d adekvaatselt hinnata, nad usuvad masina automaatset hinnangut.
Arst
Siinusrütm 95 x minutis. Rahuldav nähtavus. Normaalse suuruse ja müokardi paksusega vasem vatsake. Üldine süstoolne funktsioon on kergelt alanenud, EFbp 50%. Regionaalne kontraktsioonihäire: kerge hüpolkinees kõikides vaheseina segmentides. Diastoolne funktsioon ei ole hinnatav. Parema vatsakese suurus ja longitudinaalne süstoolne funktsioon on normis. Kodade mõõtmed on normis. Mitraalklapi eesmise hälpa I astme prolaps, klapi funktsioon on normis. Muud klapistruktuurid on tavapärased. Füsioloogiline pulmonaal- ja trikuspidaalregurgitatsioon. Kopsuringerõhk ei ole hinnatav
Selline vastus siis ehhouuringult. Perearsti arvates nagu oleks kõik korras,kas nii ka on?
See võib olla lihtsalt sellele inimesele iseloomulik muutus. Las teeb ehhokardiograafia ära, siis on selgus majas. Kui see on korras, siis ongi kõik korras. Kui kaebusi pole olnud, siis suure tõenäosusega infarkti pole olnud. Kardiovaskulaarsed riskifaktorid tuleb muidugi niikuinii üle vaadata.
Lisaks, väga sageli ei oska perearstid EKG-d adekvaatselt hinnata, nad usuvad masina automaatset hinnangut.
Arst
Siinusrütm 95 x minutis. Rahuldav nähtavus. Normaalse suuruse ja müokardi paksusega vasem vatsake. Üldine süstoolne funktsioon on kergelt alanenud, EFbp 50%. Regionaalne kontraktsioonihäire: kerge hüpolkinees kõikides vaheseina segmentides. Diastoolne funktsioon ei ole hinnatav. Parema vatsakese suurus ja longitudinaalne süstoolne funktsioon on normis. Kodade mõõtmed on normis. Mitraalklapi eesmise hälpa I astme prolaps, klapi funktsioon on normis. Muud klapistruktuurid on tavapärased. Füsioloogiline pulmonaal- ja trikuspidaalregurgitatsioon. Kopsuringerõhk ei ole hinnatav
Selline vastus siis ehhouuringult. Perearsti arvates nagu oleks kõik korras,kas nii ka on?
See võib olla lihtsalt sellele inimesele iseloomulik muutus. Las teeb ehhokardiograafia ära, siis on selgus majas. Kui see on korras, siis ongi kõik korras. Kui kaebusi pole olnud, siis suure tõenäosusega infarkti pole olnud. Kardiovaskulaarsed riskifaktorid tuleb muidugi niikuinii üle vaadata.
Lisaks, väga sageli ei oska perearstid EKG-d adekvaatselt hinnata, nad usuvad masina automaatset hinnangut.
Arst
Mine tasulisele kardioloogi vastuvõtul
Tuttaval leidis perearst jubuleiuna ekg teges mingi Q-saki II,III aVF. Mis see endast kujutab? Pöördus arstile kui kehakaal langes mõne kuuga ja arst tegi ekg, vereproovi ja kopsupildi. Inimene suitsetab
Mis tuttav? Mingi väljamõeldud?
TA on ju Perekooli tuntud terviseärevik.
Kommentaarist on juba teavitatud
Siinusrütm 95 x minutis. Rahuldav nähtavus. Normaalse suuruse ja müokardi paksusega vasem vatsake. Üldine süstoolne funktsioon on kergelt alanenud, EFbp 50%. Regionaalne kontraktsioonihäire: kerge hüpolkinees kõikides vaheseina segmentides. Diastoolne funktsioon ei ole hinnatav. Parema vatsakese suurus ja longitudinaalne süstoolne funktsioon on normis. Kodade mõõtmed on normis. Mitraalklapi eesmise hälpa I astme prolaps, klapi funktsioon on normis. Muud klapistruktuurid on tavapärased. Füsioloogiline pulmonaal- ja trikuspidaalregurgitatsioon. Kopsuringerõhk ei ole hinnatav
Selline vastus siis ehhouuringult. Perearsti arvates nagu oleks kõik korras,kas nii ka on?
See võib olla lihtsalt sellele inimesele iseloomulik muutus. Las teeb ehhokardiograafia ära, siis on selgus majas. Kui see on korras, siis ongi kõik korras. Kui kaebusi pole olnud, siis suure tõenäosusega infarkti pole olnud. Kardiovaskulaarsed riskifaktorid tuleb muidugi niikuinii üle vaadata.
Lisaks, väga sageli ei oska perearstid EKG-d adekvaatselt hinnata, nad usuvad masina automaatset hinnangut.
Arst
Ei ole korras, aga midagi kiiret ka ei ole. EKG ja ehho leid omavahel kokku ei lähe, peab täpsustavaid uuringuid tegema. Las perearst teeb kardioloogile e-konsultatsiooni, nii saab ka päris ruttu löögile.
Ja suitsetamine tuleb KOHE lõpetada!
Ikka seesama arst
Mis seal ehho leius on? Sai kardioloogile järgmine nädal aja. Nii palju kui digiloost vaatasime siis mrt tahab teha,aga ei täpsustanud mis olla võib.
Siinusrütm 95 x minutis. Rahuldav nähtavus. Normaalse suuruse ja müokardi paksusega vasem vatsake. Üldine süstoolne funktsioon on kergelt alanenud, EFbp 50%. Regionaalne kontraktsioonihäire: kerge hüpolkinees kõikides vaheseina segmentides. Diastoolne funktsioon ei ole hinnatav. Parema vatsakese suurus ja longitudinaalne süstoolne funktsioon on normis. Kodade mõõtmed on normis. Mitraalklapi eesmise hälpa I astme prolaps, klapi funktsioon on normis. Muud klapistruktuurid on tavapärased. Füsioloogiline pulmonaal- ja trikuspidaalregurgitatsioon. Kopsuringerõhk ei ole hinnatav
Selline vastus siis ehhouuringult. Perearsti arvates nagu oleks kõik korras,kas nii ka on?
See võib olla lihtsalt sellele inimesele iseloomulik muutus. Las teeb ehhokardiograafia ära, siis on selgus majas. Kui see on korras, siis ongi kõik korras. Kui kaebusi pole olnud, siis suure tõenäosusega infarkti pole olnud. Kardiovaskulaarsed riskifaktorid tuleb muidugi niikuinii üle vaadata.
Lisaks, väga sageli ei oska perearstid EKG-d adekvaatselt hinnata, nad usuvad masina automaatset hinnangut.
Arst
Ei ole korras, aga midagi kiiret ka ei ole. EKG ja ehho leid omavahel kokku ei lähe, peab täpsustavaid uuringuid tegema. Las perearst teeb kardioloogile e-konsultatsiooni, nii saab ka päris ruttu löögile.
Ja suitsetamine tuleb KOHE lõpetada!
Ikka seesama arst
Kuna ehhos on kontraktsioonihäire ja väljutus ka natuke langenud, siis jääb kahtlus läbipõetud infarktile ja koronaarhaigusele. MRT on müokardi kahjustuse (eluvõime) hindamiseks, ilmselt tehakse ka südame pärgarterite uuring (koronarograafia). Kuna rindkerevalu ei ole, siis suurt kiiret ei ole.
Läbipõetud infarktiga muud keerulist ei olegi kui tubli ravimite tarvitamine, et südamepuudulikkuse süvenemist edasi lükata ja uut infarkti ära hoida. Südameaspiriin, statiin, ramipriil ja beetablokaator.
Suitsetamine on nr 1 süüdlane siin.
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.