Ma olen nagu lõksus, mu eksmees kellega mul on olnud väga väga rasked suhted olen ta jätnud kuna ta on mulle haiget teinud ja pole laste eest hoolitsenud, samas kui oleme koos olnud siis minuga on ta jaganud kõike.. Kahjuks alkohol viis meid lahku, ta oli sõltlane ja kui jõi siis sattus ka kasiinosse. Nüüd on ta hädas, peale viimast lahkuminekut kolis ta sõbra juurde kes ka samasugune, miski neil ei toiminud ja lõpuks varastas see nn sõber ka eksi asjad kõik ära ja nüüd siis eks palub abi, et ma võtaksin ta enda juurde, kasvõi nädalakski, et selle ajaga saab ta vastu võtta altuura otsa mis talle pakuti ja siis sealt ise juba midagi endale üürida ja vaadata jne. Nädal olekski maksimum aeg, lapsed vanavanematega reisil ja jäävad nemad sellest olukorrast puutumata. Aga mis ma teen, ta on mind petnud, alt vedanud ja ikka ja jälle alati oma sõltuvustesse tagasi roninud… Ma saan aru, et mingi teise kolmanda või neljanda eesti probleem aga olen nüüd dilemma ees kas aidata oma laste isa või öelda ei.
Teema: Eksmees ja segased tunded, olukord
Mis sa selle perekoolist saadud nõuga pihta hakkad. Üks ütleb, et võta, teine et ära võta. Ise tunned sa teda kõige paremini, kas tasub aidata või mitte. Ja saad ka selle otsuse tehtud.
Valetab sulle. Kui nii suures hädas on, pöördugu kohaliku omavalitsuse poole. Lastekaitse saab haisu ninna, oled igaveseks jamades. Muidugi ei võtaks, milleks oma elu veelkord rikkuda?
Saan aru. Kuna meil nii segased tunded ja tema ütleb, et olen tema eluarmastus siis ongi see, et ma kardan, et lepime jälle… aga ma ju tahan tunnetest tema vastu vabaneda, ja see on nii raske, mõistusega saan nagu aru kuid süda muretseb tema pärast ja kui ta peaks uue naise võtma oleks see suur hoop…..
Nüüd ongi, et kas kannatan ära selle nädala, aitan inimest kes on kinkinud mulle kaks mu kallimat aaret maailmas. Surun oma hambad risti ja ütlen, et ainult nädal ja kõik… Miks see nii kuradima raske otsus peab olema…
Mis nädal? Kui tuleb siis jääbki, selline ei lähe enam kusagile vaid hakkab moosima ja istub pähe. Kui leiaks uue naise, oleks kui taeva kingitus, saaksid murest lahti. Lase juba lahti, sa pole ema Tereesa, ära aita kedagi, vaid mõtle endale ja oma lastele. Joodik ja sõltlane, ei!
No mõtle nüüd ka korra. Saad rämedat manipulatsiooni lihtsalt. Mis sa arvad, ta nädala ajaga saab sõltuvustest vabaks, piisavalt raha uue elupinna jaoks, stabiilse töö? Või mida maagiat see nädal tegema peaks?
Saada sotsiaaltöötaja juurde, anna heal juhul veidi söögiraha, aga oma koju tassima? Oh ei. Sul pole tunded veel kadunudki, nagu mainisid, ära tee oma lastele vähemalt nii, kui endast savi.
Ja ära vallu mingile “aga siis ma ju magan tänaval!”, sellised leiavad alati ulualuse. Ongi talle parem, kui peab ruttu hakkama elu korda seadma, sina pikendaksid ta mugavust ja aukujäämist lihtsalt.
Kurat kurat ma siin süümekates, et kui ei aita siis ma nüüd jäängi kahetsema…
KUI SA NÜÜD “AITAD”, SIIS JÄÄDKI KAHETSEMA!!!
Sinuga manipuleeritakse rämedalt, tema jutud on nii lollakad et ainult totaalselt ära manipuleeritud inimene võib neid uskuda! TA IRVITAB SINU ÜLE. Tema jutt on kõigi allakäinud sõltlaste jutt, 1:1, klassika! Kuidas sa võid seda kuulata ja uskuma jääda!?
Tal ju on seltskond,. võtab viina, tähendab ta ei ole tänaval vaid ikka katuse all! Ja sina, peata kana, ikka siin mõtiskled veel? Mingi masohhist oled või?
Miks see peab nii raske olema minu jaoks…
Sest sa ei ole veel põrgust läbi käinud. Palun, palun, kui sa endast ja oma lastest(!) vähegi hoolid, ära mine sellele teele! Sajad ja tuhanded naised on selle tee kraavidesse jäänud.
Aga no jah, ise siin arutan… Mida rohkem mõtlen seda enam tundub, et manipulatsioon ja kuskil sõbra juures ta ikka on, raha on et pidu panna. Eks siis loodabki ennast nii tagasi sahmerdada, mugav ju kui soe puhas kodu, söök laual ja naine teeb kõik ette taha ära.
No lõpuks ometi hakkab valgus koitma! Tubli!
Palu abi oma vanematelt, paistab et nad on sul head. Tee nad oma tugiisikuteks, kellele aru annad kui mõistus hakkab peast minema. Räägi oma sõbrannadega, kirjuta siia Perekooli (homme hommikul hakkavad sulle toetavad vastused tulema), ära jäta end üksi et sa ei mõtleks sulle pähe istutatud mõtteid. Sõltlased on supermanipulaatorid ja ma ütleks, et kasiinosõltlased on neist veel kõige kangem klass. Ükskõik, mida ta sulle räägib, tegelikult on tegu MÜÜGITEHNIKAGA. Eluarmastus, mai äss! Need mehed teavad, et naisi on võimalik sõnadega mõjutada, lausa hüpnotiseerida. See mees ei armasta mitte kedagi peale iseenda, ja ka sina ei armasta mitte seda meest, kes ta TEGELIKULT on, vaid oma kunagist unistust, paberile joonistatud meest, keda tegelikult pole olemas ja pole kunagi olnud. Võta ennast kätte ja tee see endale selgeks. Sellest otsusest praegu sõltub kogu sinu ülejäänud elu, ja ka sinu laste oma. Ära lase oma elu veega peldikust alla. Isegi kui see inimene on haige, siis ta on päästmatult haige ja sina ei pea tema pärast hukkuma ja kaasa vedama ka oma lapsi.
Kunagi aastakümnete pärast sa istud ja meenutad seda hetke oma elus. Ja ütled endale: kui ma siis oleksin otsustanud teistpidi… Vaat nüüd mõtle ise, kas sa tahad siis oma otsusega rahul olla ja kergendustundega õlgu väristada, või oma nõrkust ja rumalust maapõhja needa.
Magad juba või?
Ära jumala eest vedelaks löö, mitte mingil juhul ära võta teda enda juurde. Tegelikult ei ole soovitatav ka raha anda. Esiteks, see raha tuleb ju sinu laste taskust tegelikult. Tema peaks sulle raha maksma, laste elatisraha nimelt, oled saanud sentigi pärast lahkuminekut? Teiseks, joodikule ja kasiinosõltlasele ei ole abiks raha andmine. Sa ei aita teda sellega edasi. Ta joob selle maha või tassib kasiinosse, kui 100 eur käes, on jälle ressurssi pidu panna ja mingit töö otsimist ei toimu. Järgmisel nädalal on jälle käsi pikal sind moosimas.
Üldse, kogu see jutt on ju sulaselge lausvale. Pakuti haltuuraotsa. Jajah, tööpakkumisi joodikutele sajab meil uksest ja aknast. Kes küll võiks olla see imeline rahaboss, kes on nõus mustalt võtma tööle alkohooliku, kes vbl järgmisel päeval väljagi ei ilmu? Ja ära loodagi, et töömeestest aru saada ei ole, kes joob ja kes mitte, seda on kohe näha. Mingit üürikat ta ka ei leia, haltuurat tegevat joodikut ei võta keegi üüriliseks. Nädalaga leiab tema uue elukoha, irvadi irv, tõesti.
Ja no see telefoni jutt. Sina talle ju said helistada. Seega enne kõigi asjade varastamist suutis ta imekombel eemaldada oma kohe varastatavalt telefonilt SIM-kaardi ja panna selle “mingi vana telefoni” sisse. Või kuidas muidu ta ise oma numbril vastata saaks kui telefon ära varastati, ahh? See mees on siis ju lausa selgelnägija, teab, et kohe tullakse asju varastama, hahahaa.
Sa oled armastusest pime olnud, aga tee nüüd silmad lahti ja pane aju tööle. Ta roniks sulle elamisse tagasi ja muidugi passiks seal kuni lapsed saabuvad. Siis tuleb juba ninnunännu, et kuidas sa mu nüüd välja viskad laste nähes, me ju igatsesime üksteist jm plära. Oledki jälle kotti topitud.
Muuda oma tel nr ära. Ja tema oma kustuta ära. Siis on endal ka lihtsam mitte ühendust võtta. Sul pole sealt saada elatist, mingeid kohtumisi lastega kodutule tsüklis joodikule ka korraldada ei saa, pealegi sa kirjutasid, et ta juba varem jättis lapsed hooletusse. Seega polegi vaja. Ära suhtle rohkem.
Ja veel, pane tähele ja pea meeles, et sinu olukord on lihtne. Sul on vanemad toeks ja maja kus elada. Su rahalime seis on nii hea, et saad kaaluda paarisaja euro korstnasse kirjutamist. Väga palju on naisi, kellel on ka samasugune mees, aga pole ühtegi sugulast ega sõpra, pole kuhugi lastega joodiku eest pakku minna ega raha et süüagi osta. Sinu ainus probleem on vähene tahtejõud ja suhtesõltuvus. Ole nüüd tugev ja iseseisev, ainus võimalus on selle mehega enam mitte suhelda.
PS. Ei, sa ei tohi talle helistada, et küsida, kas sa, krt, valetad mulle. Ta ajab mingit mula kokku ja tõmbab sulle jälle koti pähe.
Kuna meil nii segased tunded ja tema ütleb, et olen tema eluarmastus siis ongi see, et ma kardan, et lepime jälle…
Oota aga, kui sa ütled talle, et jääb ära ja ei võta teda enda poole, siis läheb tal see eluarmastus kohe üle ja kuuled palju karmimaid ja kangemaid sõnu enda pihta.
Hoia eemale, tõega! Sitta ei tohi torkida, läheb haisema. Ma tean, millest räägin. Sa armastad unistust, just nagu eelpool öeldi, mitte seda päevavarast ja sõltlast, kelle jaoks te tegelikult absull korda ei lähe. Millega su lapsed sellise jama ära on teeninud, et peavad nägema, kuidas ema jagab nende raha ja neile mõeldud energiat joodikuga, kes sinust ja neist karvavõrdki ei hooli?! Tema võrdub allakäiguspiraal laste jaoks. Kaitse OMA lapsi, põgene, palun! Need joodikud on võimelised oma tahtmise saamiseks suuri jamasid kokku keerama. Hakkavad ukse taga käima, raha pommima (sest sinult ju saab!), töö juurde ronima, lastega manipuleerima.. Ooo õudust. Lase lahti ja tööta end üles. Loe materjali tervete suhete kohta netist või võta raamatukogus, mine kooli ja käi teatris. Varsti saad aru, et sinu jaoks on palju paremad ajad ees ootamas. Räägib alkohooliku laps, kelle ema poputas alkohoolikust “isa” terve minu ja õdede-vendade lapsepõlve. Olen aru saanud sellest, et ehkki lootsin, et suudan emale andestada ja et ehk olen seda teinudki, siis tegelikult ei ole ikka küll. Emale andestamine on väga raske. Kaassõltlasena pani tema meid sellesse situatsiooni ja on vastutav samamoodi. Minu lapsepõlv tekitab minus siiani okserefleksi. Seega, mõtle nüüd kainelt. Sa kannad vastutust oma laste eest. Neil on vaid 1 normaalne lapsevanem. Ära võta seda ka neilt, eks!
Ta joob su õnnetud 200 eurot mingi seltskonnaga lihtsalt maha ja kõik. Ja siis tyleb uus hala.
Nüüd ongi, et kas kannatan ära selle nädala, aitan inimest kes on kinkinud mulle kaks mu kallimat aaret maailmas.
Jõudsid juba õigele otsusele.
Lisan veel seda, et lapsed ei ole mingi “kink”, mille mees on sulle teinud ja mille eest talle tänu võlgu oled! Te mõlemad olete võrdselt vastutavad nende laste siia ilma tulekus ja sina oled kaugeltki rohkem kui oma osa teinud nende eest hoolitsemisel. Laste pärast, hoia parem eemale sellest mehest, mitte ära kujutle enda tänuvõlga tema ees!
Ma arvan, et kõige mõistlikum oleks teemaalgatajal praegu mingi väikelaen (5000€ näiteks) võtta ja see eksile omakorda edasi laenata.
Eks saaks rahulikult omale korteri üürida, paar kuud oleks aega, et normaalne töökoht leida ja siis hakkab tasapisi tagasi maksma.
Elu oleks kõigil lill.
Soovitan teemaalgatajal pigem endale abi otsida. Sul on kaassõltuvus. See ei ole mingi kerge asi ning üksi on raske sellest välja tulla, kui niimoodi manipuleeritakse. Olen ise selle läbi teinud. Elasin joodikuga ning lihtsalt valus olid tema hala kuulata. Alati andsin lõpuks andeks. Ainult teise inimese abiga vabanesin nendest ahelatest.
Ma arvan, et kõige mõistlikum oleks teemaalgatajal praegu mingi väikelaen (5000€ näiteks) võtta ja see eksile omakorda edasi laenata.
Eks saaks rahulikult omale korteri üürida, paar kuud oleks aega, et normaalne töökoht leida ja siis hakkab tasapisi tagasi maksma.
Elu oleks kõigil lill.
Misasja?
Ma arvan, et kõige mõistlikum oleks teemaalgatajal praegu mingi väikelaen (5000€ näiteks) võtta ja see eksile omakorda edasi laenata.
Eks saaks rahulikult omale korteri üürida, paar kuud oleks aega, et normaalne töökoht leida ja siis hakkab tasapisi tagasi maksma.
Elu oleks kõigil lill.
See on küll väga halb nali.
Kindlasti ei peaks teemaalgataja endale sõltlasest mehe, ja veel eksmehe, pärast mingeid laene võtma, see oleks ju puhas hullumeelsus.
Ma arvan, et kõige mõistlikum oleks teemaalgatajal praegu mingi väikelaen (5000€ näiteks) võtta ja see eksile omakorda edasi laenata.
Eks saaks rahulikult omale korteri üürida, paar kuud oleks aega, et normaalne töökoht leida ja siis hakkab tasapisi tagasi maksma.
Elu oleks kõigil lill.
Mul ei oleks vaja seda laenu võtta, olen müünud enda kinnisvara mis aastaid mul seisis, ka “unistusena” hoidsin, et ehk saab mehest asja ja me kolime maale jne.Ja see 5000 on mul pangakontol olemas, ainult ülekande vaev. Pole vaja ironiseerida.
Ukse taga ta mul ei käi või no vähemalt pole ta seda veel iialgi teinud. Vastasin talle viisakalt hommikul sõnumiga, et mul ei ole võimalik aidata, et võin maad kuulata ehk keegi tuttav otsib töölist, et vaid sellega saan aidata. Reageerinud ta sellele ei ole.
Tubli! Nüüd näed varsti ise ka, kui kiiresti ka tema jutt eluarmastusest lõpeb…
Ma hoian sulle väga pöialt, et sa jääksid endale kindlaks ja ei alluks tema manipulatsioonidele. Ta kindlasti üritab veel. Sulle on siin väga head nõu antud, otsi endale mõned inimesed, kelle poole saad reaalis alati pöörduda, kui ta jälle moosima hakkab. Või kirjuta siia.
Kindlasti kuluks ära ka mingi psühholoogiline abi, sest manipulaatori ja kaassõltuvusega, nagu ka juba öeldud, on üksi väga raske toime tulla. Oleks vaja professionaali, kes oskab anda õigeid käitumisjuhiseid.
Mitte mingit süüd sa ei pea eksmehe ees tundma. Kui inimesel on võimalik lõbutseda, ei ole tal mitte midagi häda. Ta tahab sind ära kasutada ja ei armasta sind tegelikult päris kindlasti. Armastatuga nii ei käituta.
Kui tal tööots olemas, siis ööbib selle nädala kas või kodutute varjupaigas – seal saab pesta ja riided vahetada ehk siis tööl käidud küll.
