Tere,
mis seal kohtus saama hakkab? Olen väga väga mures, pole elus kohtus käinudki. Lahus oleme elanud juba 2 aastat – laste isa pole selle kahe aasta jooksul lastega seotud kohustustes osalenud – kõik õppimised, trennidesse vedamised, arstilkäigud on minu pärusmaa – tema kohtub lastega ainult meelepäraste tegevuste tegemiseks ja lastega kohtumine on regulaarne – 2 nädalavahetust kuus. Isa elab lastest 150 kilomeetri kaugusel ja nüüd soovib suvevaheajal lapsi enda juurde võtta nädalateks. Aga lastel siin trennid, mis toimuvad ka suvel, laager ning tantsupidu. Kuna temapoolne ettepanek suve nädalateks lahterdada tekitas minus küsimusi ja ma püüdsin temaga neid arutada, siis temapoolne resoluutne sõnum oli, et kui ma ei nõustu, siis tema läheb kohtusse. Kui kiiresti need asjad siis aega võtavad? Omavahelised suhted meil pole head st. meil polegi omavahel mingit suhtlust – küll aega aeg-ajalt saan ähvardusi ja temapoolseid solvanguid. See kohtusse mineku teema pole ka midagi uut ja ausalt öeldes väsinud juba sellest, et pidevalt kohtuga ähvardab. Ütlesingi talle viimati, et palun mine siis kohtusse, seda sa ju tahad. Küsingi, et kuidas teil on kohtus läinud. Saan aru, et vanematel võrdne õigus lastega olla, aga arvestades seda, et meie vahemaa on suhteliselt suur, siis kuidas need asjad lahendatakse. Mis kohtus saab ja kui kaua see kõik aega võtab?
Teema: Eksmees läheb kohtusse lastega kohtumiskorra paika panemiseks
Kui omavahelised suhted pole head, siis ongi kõige parem neid asju kohtus (leebemal juhul lastekaitseametniku või perelepitaja juures) arutada ja vältida igasugust isiklikku suhtlust. Kui sa saad neid temapoolseid ähvardusi ja solvanuid taasesitamist võimaldaval kujul – sõnumite või e-kirjadena – siis säilita need ja esita kohtule.
Kohus võtab laste varem tehtud suveplaane, nagu laagrid ja tantsupidu, kindlasti arvesse aga aitab ka kompromisse leida.
Kui lapsed on piisavalt suured, saab küsida ka nende arvamust. Lihtsalt säilita rahu. Võid ka ise minna psühholoogi juurde abi küsima.
Pane aeg lastekaitseametniku juurde kinni, las tema kutsub selle kibeleva issi siis teiega kohtumisele ja pange oma graafik paika. Loomulikult peaks isa saama lastega kohtuda, aga sina võta siis kaasa kõik oma laagrite ja tantsupeo proovide jms ajakava. Sinna saab oluliselt kiiremini kui kohtusse.
Aga noh, see on niiiii vana ähvardus, et ime, et sul üldse vererõhk selle sooja õhu peale liigub.
Soovita tal koos külastuskorra paikapanekuga ka elatise maksmise graafik hagisse sokutada, kaks ühe hinnaga või nii (juriidiliselt on see hülgemöla, aga ega tema vist ei tea samapalju kui sinagi, mis see “kohtusse minemine” õige tähendab!).
Minu kohtuvaidlus suhtluskorra osas kestab kaheksandat kuud. St üsna optimistlik ootus on praegu hagi sisse andes suveks lahendit saada.
Mis see vahemaa siia puutub. Kui mees on nõus sõitma, siis sina pead talle lapsi andma.
Trennid jms jäävad vahele ja ei juhtu nendega midagi. Sel tasemel olümpialootused ilmselt nad ei ole, et ei võiks 3 nädala trennide asemel 3 nädalat isaga palli taguda ja kalal käia.
Mis see vahemaa siia puutub. Kui mees on nõus sõitma, siis sina pead talle lapsi andma.
Trennid jms jäävad vahele ja ei juhtu nendega midagi. Sel tasemel olümpialootused ilmselt nad ei ole, et ei võiks 3 nädala trennide asemel 3 nädalat isaga palli taguda ja kalal käia.
Kas lapsed on asjad, mida vanemad vastavalt tujule kasutavad? Kui lapse jaoks on trenn oluline, siis lapsevanem ka arvestab sellega. Samamoodi tantsupeoga, mille toimumisaeg oli juba aastaid teada ja ilmselgelt laps ei alustanud tantsimisega alles nüüd.
Kui eksmees tahab just nendel aegadel kui on trennid, ise laste eest hoolitseda, saab ta ju üürida elamispinna trennidele lähedal. Kohus ikkagi võtab arvesse laste huve. Kui laste huvides on trennis käimine, siis saab leida lahenduse, kus vanemad seda võimaldavad. See sinu nõuanne minna kohtusse tundub aga veider. Miks sa peaksid soovitama teisele mingeid lahendusi, minu jaoks on sellised soovitused võõrastele inimestele väga veidrad. Tundub ,et sa ikkagi võtad mehe eest ka vastutust, sellest võiks loobuda.
Mis see vahemaa siia puutub. Kui mees on nõus sõitma, siis sina pead talle lapsi andma.
Trennid jms jäävad vahele ja ei juhtu nendega midagi. Sel tasemel olümpialootused ilmselt nad ei ole, et ei võiks 3 nädala trennide asemel 3 nädalat isaga palli taguda ja kalal käia.
Kas lapsed on asjad, mida vanemad vastavalt tujule kasutavad? Kui lapse jaoks on trenn oluline, siis lapsevanem ka arvestab sellega. Samamoodi tantsupeoga, mille toimumisaeg oli juba aastaid teada ja ilmselgelt laps ei alustanud tantsimisega alles nüüd.
Kohtu jaoks on mõlemad lapsevanemad võrdsed. Täpselt võrdsed.
Samamoodi võiks isa kogu lapse aja (kas või kiusu pärast kohtu jaoks) pikkida täis erinevaid asju (kõik “lapse huvides” muidugi), mis takistavad emal lapsega kohtumast.
Mis täpselt antud näites õige oleks, ei saa me siin paika panna, pole piisavalt infotki. Seda teeb kohus. Kui asi nii kaugele läheb muidugi.
Viimane kägu. Sul ilmselgelt endal lapsi ei ole. Muidu sa teaksid, et lapsed on ka inimesed ja neil on oma soovid ning lastest võrdselt hoolivad vanemad ka nendega mõistlikkuse piires arvestavad. Oma jäikusega kiusab see isa eelkõige siiski lapsi.
Oma jäikusega kiusab see isa eelkõige siiski lapsi.
Isa tahab lapsi suvel kaheks nädalaks enda juurde ja see on kiusamine?
Et sinu arust on nii, et maksku papp ära ja olgu vait?
Lastega kooselav peaks suhtuma mõistvalt ja toetavalt sellesse, et lahuselav lapsevanem vähemalt suvel saaks pikemalt lastega koos olla.
Mis puutub sellesse “kõik õppimised, trennidesse vedamised, arstilkäigud on minu pärusmaa”, siis ega seal ju midagi väga teha ei ole, arvestades, et lapsed on sinuga vähemalt 25 päeva kuus ja isaga 5 või vähem. Seda enam, et 150 km vahemaa puhul ei ole mõeldav ka see, et isa tuleb lapsi trenni või arsti juurde sõidutama. Kasuta siis võimalust endale “lastevaba suvepuhkus” saada.
Suvi on kolm kuud pikk, tehke koostööd ning suhtuge teineteise soovidesse mõistvalt – lapsed saavad nii tantsupeol käidud kui isa juures olla.
Mis see vahemaa siia puutub. Kui mees on nõus sõitma, siis sina pead talle lapsi andma.
Trennid jms jäävad vahele ja ei juhtu nendega midagi. Sel tasemel olümpialootused ilmselt nad ei ole, et ei võiks 3 nädala trennide asemel 3 nädalat isaga palli taguda ja kalal käia.
Kas lapsed on asjad, mida vanemad vastavalt tujule kasutavad? Kui lapse jaoks on trenn oluline, siis lapsevanem ka arvestab sellega. Samamoodi tantsupeoga, mille toimumisaeg oli juba aastaid teada ja ilmselgelt laps ei alustanud tantsimisega alles nüüd.
Ja siis see isa too selle lapse sealt tantsupeole ja korras.
Justnimelt. Laps pole asi. Sina ei saa piirata tema valikuvõimalusi ja öelda: aga apsele meeldibki istuda köögis kaelarihmaga radika küljes kinni (ja laps noogutab kaasa, sest ta ei tea muud).
Laps peab saama suhelda oma isaga. On 2 nädalat ära, kui ei meeldi, tuleb sinu juurde ja läheb trenni.
Isa tahab lapsi suvel kaheks nädalaks enda juurde ja see on kiusamine?
Jah, see on kiusamine kui 2,5 kuu jooksul sobib isale lastega koosolemiseks ainult need kaks nädalat, kus lastel on tantsupidu/laagrid. Isale ei saa need ometi üllatusena tulla.
No kui isa ei too last tatsupeole, on ta lollakas, seda küll.
Kas ta on konkreetselt öelnud, et ei too? Või sa ainult eeldad, kuna ta elab 150 km eemal?
Viimane kägu. Sul ilmselgelt endal lapsi ei ole. Muidu sa teaksid, et lapsed on ka inimesed ja neil on oma soovid ning lastest võrdselt hoolivad vanemad ka nendega mõistlikkuse piires arvestavad. Oma jäikusega kiusab see isa eelkõige siiski lapsi.
Selgeltnägija-Kägu: Kui sa oleksid süvenenud, oleksid näinud, et olen seesama Kägu, kes on kuude kaupa eksmehega sellist kohtuvaidlust pidanud. Ehk kõlan sellepärast veidi külmalt või kibedalt tõesti.
Ma ei ÕIGUSTANUDKI kuidagimoodi süsteemi jäikust. Ma tunnen end ise koos lapsega selle hammasrataste vahel olevat. Jah, see käibki lapse vaimse tervise hinnaga.
Kuidas need vanemad võrdsed on? Üks kannab 9 kuud, sünnitab suurtes valudes, ise lõhki, imetab, hoolitseb vähemalt esimesed 1,5-aastat kodus olles. Miks peaks üks naine tahtma selle võrdsuse jutu peale üldse sünnitada? Kas naiste õiguste eest seisvat organisatsiooni pole?
Mis see vahemaa siia puutub. Kui mees on nõus sõitma, siis sina pead talle lapsi andma.
Trennid jms jäävad vahele ja ei juhtu nendega midagi. Sel tasemel olümpialootused ilmselt nad ei ole, et ei võiks 3 nädala trennide asemel 3 nädalat isaga palli taguda ja kalal käia.
Trenne vahele kindlasti 3 kuud jätta ei saa, aga sama klubi võib olla ka teises linnas ja saab seal trennis käia sama tasu eest. Üldiselt on kas käid kohal või ei käi, aga maksad ikka ja sellel pole ju mõtet.
Ma tahaks teada, et mis nipiga peaks 150 km eemal elav isa lapsi trenni või arstile vedama.
Kohus menetleb seda avalduse (mitte hagi alusel), kuna lapsed on suured – võib kohus küsida nende arvamust ning määratakse lapsele advokaat, kes samuti tahab lastega rääkida.
Praegu saan aru on vaidlus vaid suve üle, isa tahab lapsi pikemaks ajaks, ema ei ole nõus kuna lastel on trennid jms. Kas siis tõesti selle 3 kuu kohta ei ole siis ühtegi sellist aega, et lapsed saaksid pikemalt isaga olla? Isa võiks võtta 2x2nädalat või siis 1x3nädalat +1nädal. Selleks ei pea kohtusse minema ja lapsi traumeerima.
No kui isa ei too last tatsupeole, on ta lollakas, seda küll.
Kas ta on konkreetselt öelnud, et ei too? Või sa ainult eeldad, kuna ta elab 150 km eemal?
Kui lapsed tantsivad tantsupeol siis on ka proovid ja trennid neil.
Kõigepealt tuleks ikka lastelt küsida, et kas nad soovivad isa juurde nii kauaks minna üldse, oma kodust ära.
Kuidas need vanemad võrdsed on? Üks kannab 9 kuud, sünnitab suurtes valudes, ise lõhki, imetab, hoolitseb vähemalt esimesed 1,5-aastat kodus olles. Miks peaks üks naine tahtma selle võrdsuse jutu peale üldse sünnitada? Kas naiste õiguste eest seisvat organisatsiooni pole?
Kui on olnud vägivaldne suhe, siis Ohvriabi ja MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus.
Aga muidu… Kui panna otsingusse “roosa mull” või “nõmedad virgiinlased” vms, siis peaks leidma küll midagi. Võid ka ise asutada.
Aga muidu võrdsed vanemad jah. Absoluutselt.
Minu arvates on esimesena kirjutanud kägu kõige mõistlikum oma soovitustega. Arvan sama, et kohus pole üldse halb plaan. Neutraalsed inimesed. Kui on kiire, siis alustada võib omavalitsuse lastekaitseametnikust, kes aitab külastuskorda paika panna. Kuna isa elab kaugel, siis kahjuks tõesti ei saa ta aidata igapäevaste muredega. On tore, kui mees vähemalt soovib lastega edasi suhelda ja on kaks ndv kuus pühapäevaissi. Saab emagi ju niiviisi kaks vaba nädalavahetust kuus oma aega. Ainus probleem tundub mulle olevat see tantsupeo aeg, mida isa tahab endale haarata. Kui vanad on lapsed, kas nemad ei saa siis ise isale seletada, et nende jaoks on tantsupidu väga oluline ja nad tuleks isa juurde pärast tantsupidu? Või sa jätad midagi rääkimata ja lapsed tegelikult ei tahagi minna tantsupeole, hoopis sina pressid seda neile peale? Kui lapsed ise tahavad sinna minna, siis öelgu ise seda isale ja pakkuge koos lastega välja aeg pärast tantsupidu isa juures olemiseks. Minu teada see pidu on ju juba juuli algul ära, seega veel üle poole suvevaheaja ees, kus kindlasti leiab ka paar nädalat või rohkemgi isa juures olemiseks.
Ma lugesin pealkirja ja mõtlesin, et oh, see on üks lühemaid anekdoote, mida ma tean. Mu eks räägib ka juba 10 aastat seda nalja, ikka veel on sama naljakas kui esimesel korral.
Minu kohtuvaidlus suhtluskorra osas kestab kaheksandat kuud. St üsna optimistlik ootus on praegu hagi sisse andes suveks lahendit saada.
Jah, aga see tähendabki, et kuni lahendit ei ole, jätkatakse vanade plaanide järgi. Miks peaks neid muutma, lapse tantsupeol osalemise ära jätma või midagi sarnast, kui ühtegi mõjuvat põhjust ega kohtuotsust ei ole? Elu ei pea sellepärast seisma jätma, et otsust alles ootad. Kohtumiste kord pannakse paika tulevikku silmas pidades pikema perspektiiviga.
Oma jäikusega kiusab see isa eelkõige siiski lapsi.
Isa tahab lapsi suvel kaheks nädalaks enda juurde ja see on kiusamine?
Et sinu arust on nii, et maksku papp ära ja olgu vait?
Ta võib lapsed enda juurde saada ajal, mil see laste plaane ei sega. Näiteks pärast tantsupidu.
Mis puutub sellesse “kõik õppimised, trennidesse vedamised, arstilkäigud on minu pärusmaa”, siis ega seal ju midagi väga teha ei ole, arvestades, et lapsed on sinuga vähemalt 25 päeva kuus ja isaga 5 või vähem
On ikka teha. Vähemalt samas piirkonnas elades on isal täiesti võimalik võtta lapse planeeritud arstilkäikudest osa enda kanda, lapsi vahel õhtuti trennist ära tuua ja sel viisil rohkem ja tõsisemalt kui vaid kahel nädalavahetusel lapse elus osaleda.
Aga ka kaugel elav vanem saab laste elus tõsisemalt osaleda, aidates neil oma nädalavahetuste ajal õppida või võimaldades lastel endale helistada, kui lapsel tekib mõne kodutööga küsimus, millele isa oskaks vastata paremini kui ema.
Teemaalgatuses kirjeldatud isa võiks kasvõi laste plaanide torpedeerimise asemel tunda huvi selle vastu, kuidas tema neid tantsupeol osalemise juures aidata saab. Pole teada, kes selles peres elab Tallinnas ja kes kaugemal, aga kui oleks nii, et näiteks isa elab Tallinnas, siis saaks ta just last peo ning harjutamiste ajal majutada, sõidutada ja temaga aega veeta.
või sa jätad midagi rääkimata ja lapsed tegelikult ei tahagi minna tantsupeole, hoopis sina pressid seda neile peale?
Arvestades seda, et tantsupeole minnakse rühmadena ja ettevalmistusaeg on väga pikk, on suhteliselt võimatu, et lapse soov tantsupeol mitte osaleda jääks märkamatuks nende rühma tantsujuhile. Samuti tekitaks mõne lapse viimasel hetkel rühmast eemale jäämine selles rühmas kohe probleeme kõigile teistele osalejatele.
Kuidas need vanemad võrdsed on? Üks kannab 9 kuud, sünnitab suurtes valudes, ise lõhki, imetab, hoolitseb vähemalt esimesed 1,5-aastat kodus olles. Miks peaks üks naine tahtma selle võrdsuse jutu peale üldse sünnitada? Kas naiste õiguste eest seisvat organisatsiooni pole?
Kui on olnud vägivaldne suhe, siis Ohvriabi ja MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus.
Aga muidu… Kui panna otsingusse “roosa mull” või “nõmedad virgiinlased” vms, siis peaks leidma küll midagi. Võid ka ise asutada.
Aga muidu võrdsed vanemad jah. Absoluutselt.
Olen sellele mõelnud. Kõikidele sellistele meestele soovin järgmist elu naisena, siis räägime edasi.
Äkki räägiks seekord siiski ka laste õigustest? Näiteks õigusest omaenda suveplaane rahulikult teha. Poleks õiglane nõuda, et juba tehtud ja pikalt ette valmistatud plaanid tuleb kahe vanema vahelise kisma tõttu ära jätta. On õiglane paika panna üldised mõistlikud kohtumiste ja kasvatamise põhimõtted, mille järgi saab hakata tegema kaugemaid plaane.
Ähvardused (antud juhul mehepoolsed) ei peaks üldse nende plaanide loomise arsenali kuuluma.
Äkki räägiks seekord siiski ka laste õigustest? Näiteks õigusest omaenda suveplaane rahulikult teha.
See ei ole hea mõte.
Sest lastel vblla pole üldse mingit plaani sinna neetud laulupeole minna ja see on vaid ema täitumata unistus?
Äkki räägiks seekord siiski ka laste õigustest? Näiteks õigusest omaenda suveplaane rahulikult teha.
See ei ole hea mõte.
Sest lastel vblla pole üldse mingit plaani sinna neetud laulupeole minna ja see on vaid ema täitumata unistus?
No kui lapsed tõesti ei taha tantsupeole – mitte laulupeole, teemaalgatuses räägiti tantsupeost – minna, siis tuleks ju see ka välja selgitada, kas pole? Ja igal juhul tuleks kohtumiste graafiku väljatöötamisel küsida laste plaanide ja soovide järele.
Üldiselt aga pole tõenäoline, et lapse tantsupeol osalemine saaks olla ema sooloprojekt, selleks on seal liiga palju ja pikaajalist tööd, koostööd ja teisi inimesi mängus. Tantsutruppide juhendaja töö üks oluline oskus ongi võimalikult vara ära tunda ja vanematele teada anda, kas laps suudab ja tahab tantsupeol osaleda või pole mõtet teda sellega piinata. Tantsitakse ju mustreid ja lapsi peab platsil olema täpne arv.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
