Perekorraseadus on nii keeruline, et ei oska ise kuidagi välja lugeda..
– millal peab maksma elatist? Kuu ette või kuu järgi? Või kokkuleppeline?
– kui laps on isaga 3, 7 või 15 päeva, kas siis tuleks vastavalt tasaarveldus teha? Et ehk kui on 15 päeva, siis isa ei peaks üldse maksma nö oma osa?
– Praegune miinimum on 145, mis peaks täissummas laekuma minu ehk lapse ema arvele (laps elab minuga peale lahutust)?
– kui laps viibib isaga ja too ostab lapsele asju, reisib, käib sünnipäevadel vms, kas on tal õigus elatist mitte maksta (kuna ta ju nii palju ja kalleid asju ostis nagu mulle ütleb), kuigi mingit kokkulepet asjade ostmiseks ei olnud.
– u 1,5 aastat tagasi tegin maksekäsu kiirmenetluse, mille alusel seni enamvähem õigesti on maksnud ise iga kuu 130 E, kas nüüd oleks mul siis mõtekam teha uus maksekäsk, et saada õiget miinimumi ja maksmata jäänud kahe kuu eest?
– kas elatise puhul üldse loevad mingid kokkulepped kahe vanema vahel (kui neid suudetakse saavutada) või mitte? Kas on kuidagi reguleeritud näiteks transport ja kulutused sellele, kui laps aegajalt isa juurde läheb?
Tänud ette ära!
Teema: Eksmees teeb elatisega oma seadusi, Kohalik ja targad- aidake!
Kui elatis on kinnitatud notariaalse kokkuleppega või kohtu kaudu määratud,
siis kehtivad reeglid.
Kui vaid teievaheline erakokkulepe, siis ongi täpselt nii, nagu kokku leppisite.
Lähtun sellest, et on ametlik elatis(maksekäsu kiirmenetlus):
*elatis on KINDEL igakuine rahasumma, mis peab laekuma II vanema arvele
*elatist makstakse kuu algul, KÄESOLEVA KUU EEST, lepingusse/kohtuotsusesse võib kirjutada ka kindla kuupäeva (n enne 10.)
*elatist VÄHEM maksta kui ette nähtud omavoiliselt ei tohi,
samuti ei saa nõuda sealt tagasimaksmist, kui ka laps viibib mõne päeva või kauemgi isa juures
aga
loomulikult on loogiline, et ema ise pakub isale tagasi osa toidurahast , kui laps on juba nädala või kogu toiduraha, kui laps on terve kuu isaga
st
kuna elatis ei ole AINULT toiduraha vaid ette nähtud kõigi lapse püsikulude katteks, sh mööbel, eluasemekulud jne siis vaevalt emalt 1 nädala eest lapse osa üürist või prügiveost või küttest vähem võetakse, eks.
Samuti ei anna ta lapse tuba ära jne.
***
*miinimumelatise puhul(kuni 145/kuus) eeldab kohus, et see on MIINIMUM ja sealt ei peaks üldse mingeid tasaarveldusi tegema.
Samuti on juba ette arvestatud, et hoolimata elatise maksmisest on isal õigus last enda juurde võtta, temaga reisida jne, loomulikult siis tema kulul, mitte \”tagasi nõudes\”. Samuti on tavaliselt (kui pole kokku lepitud teisiti, näiteks isa elukoha puhul teises riigis vms) asjast huvitatud vanema st isa korraldada ja finantseerida see, kuidas laps saab oma põhielukohast isa juurde ja tagasi.
Kohus on seisukohal, et igasugused II vanema poolt tehtavad ostud (riided, jalanõud, jalgratas, kinopilet jne), kui puudub eelnev kokkulepe elatist saava vanemaga, loetakse isa kingituseks st tema kuluks, mis ei kuulu kompenseerimisele elatisest.
St tegelikult vastutab kooselav vanem kulutuste eest st millised jalanõud, riided jne on vajalikud, mis hinnaklass, millal võimalik osta, üldjuhul ei eeldata elatise sendi pealt igas kuus ära kulutamist vaid ema võib osa panna kõrvale, et osta taveriided või koolitarbed, suurem voodi või kirjutuslaud, treeningvarustus jne
Kui saad tõestada, et igakuiselt ei ole sinu arvele laekunud maksekäsu kiirmenetlusega ette nähtud summa st isa on võlgu, pöördu kohtutäituri poole.
Kui kokkulepe on 130/kuus, siis igakuiselt 130 pidid ka saama, 12 k eest seega 1560, 24 k eest 3120.
Võlg võetakse isa pangakontolt kui ta ise seda ei likvideeri.
Loomulikult võiksid isa enne informeerida, et seoses võlaga pöördud kohtutäituri poole.
Veel kord:
ametlikult välja mõistetud elatis on vanemale, kelle juures on lapse alaline elukoht, lapse vajaduste katteks. Igakuiselt. Väljamõistetud suuruses.
St
elatise maksja ei tohi seda summat vähendada, maksmata jätta vms
Loomulikult loevad kokkulepped aga kokku leppimine tähendab, et ema ja isa lepivad kokku st saavad mõlemad asjast samamoodi aru. Kui te kokku ei lepi, siis pole ju võimalik kokkulepet saavutada.
Jah, kui soovid summa suurendamist, pead esitama uue maksekäsu kiirmenetluse, kas 145 või rohkem (saab nõuda kuni 3000 EEK st u 160 eurot/kuus sellega mtte rohkem)
ja
soovitan lisada kohe, et kui isa vastu vaidleb, läheks üle hagiks.
Riigilõivuvaba on elatise nõudmine.
Mingit erilist kohtuteed pole.
Kui isa esitab vastuväite maksekäsule, saad teada ja kohtuistungi aja.
Lähed kohale.
Nõudes miinimumi(145) või pisut enam ei pea midagi tõestama ega tsekke esitama.
Muidugi on hea tuua välja näiteks eluasemekulud (kui elavad ema + laps, on 50% neist lapse kulu) st teada, palju kulub aastas kokku ja seega /12 =1 kuus elektrile, veele, küttele jne
Teada transpordikulusid (kuukaart?), aastas riietele kulunut (n 2jope hind, 2 p teksaseid,2 komplekt dresse, talvepüksid, koolivorm,saapad, kummikud, 2p botaseid 2 p sandalette, 7p pesu, 4 pulloveri, 5 T-särki, 10p sokke jne st vaata riidekap sisu ja poes hindu, tee väike kalkulatsioon
aasta keskmine riidevaru maksumus/12 k
Toidule kuluv loeb kohus 80-100/kuus lapse kohta, kui pole eridieet haiguse tõttu vms
Lisad hambapasta, -harja, seebi, sampooni jne
1x kino kuus, 2 x teater aastas, klassiekskursioon, 5 eurot/kuus sõprade sünnipäevad jne
Ravimid.
Krd 10a jooksul uus voodi.Padi, tekk, 2 komplekti voodipesu.
Kord 3-5a jooksul jalgratas, rula, rulluisud, pallid jms.
Trenni maksumus? Huvikool?
Uue otsuseni peab isa (ka vaidlemise ajal) endiselt maksma eelmise otsuse alusel st 130/kuus
Kohtutäituri poole pöördumine annab vaid selle, et saad võla kätte.
Mitte elatist suurendada vms.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
