Vajan veidi teie abi, mõistmaks kas mina olen tõesti liigselt armukade ja sisemiste probleemidega või ülemõtlev või mida kõike veel võib olla. Niisiis minu probleem seisneb selles et mees hoiab kunagise eksnaise asju alles (intiimpesu, seksmänguasi, pildid, kirjad, mõned muud esemed) ja minu jaoks on raske selles samas toas viibida teades et need olemas on. Eksnaisest on lahus juba mitmeid aastaid ja peale seda tal veel mõned väiksemad suhted olnud. Nüüd oleme meie temaga koos, nüüdseks juba poolteist aastat, tema sõnul on asi isegi nii kaugel et ütleb et armastab mind. Ma ei tea mida arvata kas see tõesti on päriselt nii või valetab ning et tapole tegelikult kunagisest eksnaisest üle saanud. Mida teie arvate kas on õige et ta selliseid asju hoiab endale? Kuigi minu jaoks on see raske ja ta on teadlik sellest. Üheks põhjuseks miks ta ei loobu nendest on see et ta nö ei pääse sahtlile ligi kus need asjad on, kuigi hiljuti palusin tal ühe pildi meie silme eest ära lõpuks panna (paljastav eksnaise tagumine pool) ja ta pani selle sinnasamma nende asjade juurde. Kas see on otsitud vabandus või tõesti mõtlen üle? Teine vabandus on see et ta kogub jõudu ja et pole aega sellega tegeleda (aastaid möödas, kuidas saaks see põhjenduseks olla? —mõtlen üle?). Pakkusin välja et teen seda ise ja viin need ära meie ruumist et siis ta ei pea neid enam nägema ise ja on mõlemal kergem ja suhe oleks minu jaoks kindlam. Selle peale ütles ta et mitte mingil juhul.
On see tõesti õige et need asjad peaksid sellise aja peale endiselt temaga ning nüüd siis ka meiega olema?
Piltidest on veel aru saada, aga intiimpesu ja poolpaljas pilt ning seksmänguasi ja muud eksiga seonduvad asjakesed? Mis teie arvate sellisest asjast? Kas ma pean leppima kuigi ma tunnen seetõttu ebakindlust meie suhtes ja see on segama hakanud meie igapäevaelu kuna see tõesti teeb mind sisemiselt rahutuks ja ebakindlaks? Kas see näitab et ta pole teda unustanud ja tegelikult ei armasta mind? Ma tõesti ei tea enam mida arvata olukorrast…
Kas oleks väga vale panna teda valiku ette et kas endine elu või praegune elu? Et kas asjad või mina?
Teema: Eksnaise asjade hoidmine
Ei mõtle üle – selline klammerdumine eksnaise asjadesse (exi intiimpesu – WTF??) näitab paraku ainult ühte, ta igatseb ja tahab eksnaist ilmselgelt tagasi.
Run Forest, run!
See on päris kole kui inimene peab oma endise elukaaslase asjad kõik minema viskama, isegi kirjad, pildid ja noh kui ongi mingi sekslelu. Äkki mees kinkis selle naisele, aga naisele ei meeldinud ja siis jäigi mehele? Keegi pole seda kunagi kasutanudki. Pesu ka kinkis mees naisele mida naine kunagi ei kandnudki, ei meeldinud vms. Mehel kahju ka ära visata.
Aga sina sunnid meest siis oma ajalugu kustutama. Vanad te üldse olete?
See küll reaalne teema ei saa olla. Mingi selle vahuveiniklaasi teine seeria?
Minu arust on mehel mingi vaimne kiiks. See pole seotud selle eksnaisega, vaid mehel on midagi viga. Kes hoiaks kasutatud pesu, seksmänguasju ja sisuliselt pornot kusagil lauasahtlis ja veel keksiks sellega oma uue partneri ees? Minu arust väga veider suhe sul.
Kui need asjad on kuskil sahtlis silma eest ära, miks need sind häirivad üldse? Ega minevik sellepärast ei kao, et teil on nüüd uus suhe. Mul on ka igasuguseid vanu kirju ja pilte alles ja ei kavatsegi neid minema visata, kuigi nendest eksidest on mul ka täiesti ükskõik ja uus suhe hea. Kellegi intiimpesu ja seksimänguasjade alles hoidmine on muidugi veider ja need viskaks küll minema, aga ma ikkagi ei teeks sinu asemel sellest nii suurt numbrit, kui need tal seal kuskil vedelevadki. Iseasi, kui ta nõuaks, et eksnaise pilt peab seinal rippuma, vat see teeks küll juba ettevaatlikuks.
Kas ei või praegu asi olla hoopis selles, et mees tõrgub neid asju ära likvideerimast, sest ta ei saa seda teha siis, kui ta ise tahab, vaid sina käid sellega peale? See on ju tema endine elu, mis sinusse ei peaks üldse tegelikult puutuma.
Minu arust on mehel mingi vaimne kiiks.
Mehel pole mitte mingit kiiksu.
Mees lihtsalt meenutab heldimusega oma eksnaist, pisut kahetseb, et nad lahku läksid ja noh, võttis omale ka asendussuhte.
See ASENDUSsuhe, aga mõtles maad ja ilmad kokku, ilmselt on laste nimedki juba teada, koera nimest ja oma maja aia värvist rääkimata ning nüüd kukkus teematama.
Teemaalgataja, astu minema, kui sulle ei meeldi?
Ah sul pole kuhugi minna? – No siis küll. Kannata ära, peremehe kodu ju.
Kui need asjad on kuskil sahtlis silma eest ära, miks need sind häirivad üldse? Ega minevik sellepärast ei kao, et teil on nüüd uus suhe. Mul on ka igasuguseid vanu kirju ja pilte alles ja ei kavatsegi neid minema visata, kuigi nendest eksidest on mul ka täiesti ükskõik ja uus suhe hea. Kellegi intiimpesu ja seksimänguasjade alles hoidmine on muidugi veider ja need viskaks küll minema, aga ma ikkagi ei teeks sinu asemel sellest nii suurt numbrit, kui need tal seal kuskil vedelevadki. Iseasi, kui ta nõuaks, et eksnaise pilt peab seinal rippuma, vat see teeks küll juba ettevaatlikuks.
Kas ei või praegu asi olla hoopis selles, et mees tõrgub neid asju ära likvideerimast, sest ta ei saa seda teha siis, kui ta ise tahab, vaid sina käid sellega peale? See on ju tema endine elu, mis sinusse ei peaks üldse tegelikult puutuma.
Su enda viimane lause rõhutab, et TA on mehele mittekeegi.
Olen nõus, et teemaalgataja pole mehe silmis nii kõrgel kohal kui on eksnaine. Võimalik, et mees isegi mõtetes võrdleb neid kahte omavahel. Küsimus tekib, miks teemaalgataja olles teadlik nendest asjaoludest, valib teadlikult olla suhtes selle mehega.
Loomulikult on ta mehele ei keegi, koos ilmselt ei elata ja käiakse “ööbimas”.
Pole vaja eriline hiromant olla ilmselt, et mõista, kumb suhte lõpetas.
Ja need kes sellist asja peavad normaalseks, no ma ei tea, eksnaise (kantud!) pesu alles hoida, milleks!? Käib seda vahel nuusutamas ja fantaseerimas? Kannab ise? Sama küsimus seksmänguasjade kohta. Mida ta teeb nendega??
Kui ma läheks praegu lahku oma mehest, siis ma kindlasti ei viskaks mingeid tema kingitud asju minema ning kui minu koju jääks temast maha mõni pesuese ja seksmänguasi, siis ma ka ei viskaks neid minema. Hoiaks neid alles, sest see suhe on mulle olnud väga oluline ja jääb kindlasti selleks ka siis, kui peaksime mingi asja pärast lahku minema. Kui minu potentsiaalset uut meest need mälestused mõne aasta pärast segaks… ma ei teagi – see on minu elu olnud, minu minevik.
Küllap TA peab ise mõtlema, kui oluline see mees ja see suhe tema jaoks on. Kui TA tahab KOHE abielu ja lapsi ja kõike muud sinna juurde kuuluvat, siis see mees ja see suhe pole vist tema jaoks. Kui aga aega on selle olulise asjaga ning mees on armas ja südame küljes, siis tasuks lihtsalt nautida aega ja aja jooksul võib kõik muutuda (aga muidugi ei pruugi).
Kas elate koos? Mees on vaba tegema, mis tahab, naine on vaba tegema, mis tahab. MInu jaoks algab kooselu sellest, et mees ja naine loovad ühise kodu. Kuni selle ajani võidakse rääkida, mis tahab, tunded võivad olla, aga mingit KOOS asja ei ole. Seks ei ole mingi koos. Tänapäeval seksitakse ilma mingi vajaduseta “koos” olla. Naisel on valida, kas mees on väärtus ja oluline talle ka ilma “ekside” vidinateta või mitte. Naine lihtsalt ei lähe enam ruumi, mis talle ei sobi. Ei hakka meest muutma ja mõjutama, sest hullem asi on ju veel, kui väliselt mees “paneb asjad ära” aga hinges ripub kõige selle küljes. Palju parem on olukord, kui asjad on tema jaoks lihtsalt asjad, ta ei peida neid, ei varja ja siis on naisel selge pilt, kas ta tahab endale meest, kes ripub eksi küljes või mitte. Sellised asju ” saa üle” nipsust ei tee mitte keegi. Inimesed käivad aastaid teraapias, et vabaneda. Nii et sul ei ole võimalik nõuda, et ta vabaneks, eriti kui taha, et ta hakkaks eksist rääkimas käima terapeudi juures. Kuna teil ühist elamist ei ole, teil on kasutada ainult 1 ruum!!!! siis…. edasi mõtle ise, mida sina tahad. Teised ei muutu iial, saad ainult ise otsustada, mis sulle sobib ja mis ei sobi.
Tähtsamad asjad kõigepealt… Mitte ükski mees ei taluks seda, et naine hoiaks alles eksi seks”memorabiiliaid”, sest nii meeste kui naiste puhul näitab see ju vägagi hästi ära, et eks on ikkagi talle tähtis. Ja see “ma ei pääse sahtlile ligi” on juba nii loll vabandus, et see solvaks mine- kui lolliks ta õige naist peab.
Mingit kasu pole sellest, kui mees tüli või ähvarduse peale need kuskile peidab, aga nendest tegelikult lahti saada ei kavatse ega taha- kui mees ise ei ole valmis uuelt lehelt sinuga alustama, siis see on sulle ju vastus sealsamas olemas! Fotod jne on eelmine elu ja ok, aga esknaise kantud sekspesu uue naise ees liputada, tema sees olnud seksmänguasjad… no see on haige. Tahad sa tõepoolest seda meest?
Sa ju näed ise, et naised ei pea selle mehe kõrval kaua vastu, sest ta on pervarikalduvustega. Tahad olla järgmine “kaust” tema arvutis?
Kui need asjad on kuskil sahtlis silma eest ära, miks need sind häirivad üldse? Ega minevik sellepärast ei kao, et teil on nüüd uus suhe. Mul on ka igasuguseid vanu kirju ja pilte alles ja ei kavatsegi neid minema visata, kuigi nendest eksidest on mul ka täiesti ükskõik ja uus suhe hea. Kellegi intiimpesu ja seksimänguasjade alles hoidmine on muidugi veider ja need viskaks küll minema, aga ma ikkagi ei teeks sinu asemel sellest nii suurt numbrit, kui need tal seal kuskil vedelevadki. Iseasi, kui ta nõuaks, et eksnaise pilt peab seinal rippuma, vat see teeks küll juba ettevaatlikuks.
Kas ei või praegu asi olla hoopis selles, et mees tõrgub neid asju ära likvideerimast, sest ta ei saa seda teha siis, kui ta ise tahab, vaid sina käid sellega peale? See on ju tema endine elu, mis sinusse ei peaks üldse tegelikult puutuma.
Su enda viimane lause rõhutab, et TA on mehele mittekeegi.
Võimalik, et sul on õigus, et TA mees ei hooli ja mida rohkem sellele mõelda, et kellelgi on eksnaise kasutatud pesu kapis, seda imelikum see hakkab tunduma 😀
Samas, mina jälle ei oleks nõus koos elama inimesega, kes nõuab, et kõik minevik tuleb jäädavalt kustutada ja hävitada, see oleks ju ka sulaselge ahistamine. Minevik ongi lihtsalt mälestused ja ei puutu kuidagi praegusesse elusse.
Miks te arvate, et tegu on libaga? Sest liiga absurdne normaalsete inimeste jaoks?
Minu jaoks oleks aksepteeritavad vaid pildid(kui need on kusagil salajases mehe isiklikus arvutis, kaustas) ja ehk ka kirjad äärmisel juhul. Aga mingid seksmänguasjad ja intiimpesu on üle võlli. Äkki tal on mingi fetiš…
Kui ma läheks praegu lahku oma mehest, siis ma kindlasti ei viskaks mingeid tema kingitud asju minema ning kui minu koju jääks temast maha mõni pesuese ja seksmänguasi, siis ma ka ei viskaks neid minema. Hoiaks neid alles, sest see suhe on mulle olnud väga oluline ja jääb kindlasti selleks ka siis, kui peaksime mingi asja pärast lahku minema. Kui minu potentsiaalset uut meest need mälestused mõne aasta pärast segaks… ma ei teagi – see on minu elu olnud, minu minevik.
Küllap TA peab ise mõtlema, kui oluline see mees ja see suhe tema jaoks on. Kui TA tahab KOHE abielu ja lapsi ja kõike muud sinna juurde kuuluvat, siis see mees ja see suhe pole vist tema jaoks. Kui aga aega on selle olulise asjaga ning mees on armas ja südame küljes, siis tasuks lihtsalt nautida aega ja aja jooksul võib kõik muutuda (aga muidugi ei pruugi).
Minu arust ka, uus mees peaks ju mõistma, et sama dildoga, millega ma teda rahuldasin, rahuldan ma ka teda. See on täiesti normaalne. Kui uue mehega eriti joppab, siis laseks tal kanda veel mu eksi pluuse ka, vahepeal neid ei pese, et oleks eksmehe lõhn küljes ka.
Haige. Mitte sina, vaid see su mees ja tema eksnaine. Asi pole mitte selles, et mees pole üle saanud, vaid ta ongi veidi pervert. Eksnaine aga- kolid välja ja jätad oma vidinad maha, KES need ära peab viskama? Või tuleks need talle kastiga ukse taha viia?
Oleks mina sinu asemel, ma viskaks minema need asjad. Sa aga… noh, küsi näiteks pesu selga proovida. Humoorikalt-mõnitavalt. Et siis mees teab sulle ka paraja numbri kinkida.
Kas elate koos? Mees on vaba tegema, mis tahab, naine on vaba tegema, mis tahab. MInu jaoks algab kooselu sellest, et mees ja naine loovad ühise kodu. Kuni selle ajani võidakse rääkida, mis tahab, tunded võivad olla, aga mingit KOOS asja ei ole. Seks ei ole mingi koos. Tänapäeval seksitakse ilma mingi vajaduseta “koos” olla. Naisel on valida, kas mees on väärtus ja oluline talle ka ilma “ekside” vidinateta või mitte. Naine lihtsalt ei lähe enam ruumi, mis talle ei sobi. Ei hakka meest muutma ja mõjutama, sest hullem asi on ju veel, kui väliselt mees “paneb asjad ära” aga hinges ripub kõige selle küljes. Palju parem on olukord, kui asjad on tema jaoks lihtsalt asjad, ta ei peida neid, ei varja ja siis on naisel selge pilt, kas ta tahab endale meest, kes ripub eksi küljes või mitte. Sellised asju ” saa üle” nipsust ei tee mitte keegi. Inimesed käivad aastaid teraapias, et vabaneda. Nii et sul ei ole võimalik nõuda, et ta vabaneks, eriti kui taha, et ta hakkaks eksist rääkimas käima terapeudi juures. Kuna teil ühist elamist ei ole, teil on kasutada ainult 1 ruum!!!! siis…. edasi mõtle ise, mida sina tahad. Teised ei muutu iial, saad ainult ise otsustada, mis sulle sobib ja mis ei sobi.
Mõned kuud olen igapäevaselt nüüd tema juures olnud jaa. Tema toas kus ruumi vägagi vähe, kõndimisruumigi on vaevu. Minu riided ja muud vajalikud esemed kõik ühele riiuliplaadile ära mahutatud kuidagi. Teise korruse ettevõtmine tema sõnul algab mõne aasta pärast, hetkel on ta igapäevaselt kodus ja tegeleb aiaga kuna tahab nö ilu ja uhkust maja ümbrusse.
Majas elavad ka tema vanemad.
Tulevikus näeb et meie siis elame teisel korrusel kunagi. Kaasab mind enda tulevikku teisest korrusest rääkides. (seal teeme nii ja seal on meil selline jne)
See kitsas elamine tekitab niigi igapäevaseid probleeme tal nii minuga kui vanematega kuna talle ei sobi mitte miski mis või kuidas ema nt teeb, söök peaks olema nagu restoranis, tavalised lihtsamad asjad ei kõlba, ei sobi kuidas asjad sätitakse. Igapäev õiendab kõige kallal ja solvab enda ema. Selle tagajärjel olen ka mina tujust ära seda kõike kuuldes ja see samuti tekitab pingeid meie vahel. Endale mitte midagi öelda ei lase ja ei kuula aga tema võib kõigiga halvasti käituda. Ta ei saa aru ega tunnista et ta halvasti käitub enda lähedastega. Poole päeva pealt alles läheb aeda midagi tegema ja siis koguaeg räägib kuidas aega pole ja ilusad ilmad varsti läbi kuigi ise raiskab seda aega. Tegelikkuses aed on korras ja ilus (tahab lihtsalt juurde teha et teised näeks kui uhke tal aed on, tema enda sõnad) kas võib tõesti olla siin see et ta miskipärast viivitab teisel korrusel alustamisega?
Tuleb tunnistada et pole saanud kellegile ennast avada sellega mis mu sees toimub ja sattusin hoogu. Mees ei mõista seda kõike. Kuid see-eest tunnen juba et teeb olemise natuke kergemaks et endast selle välja saan siin ja teiste nõu või tuge kellegilt saan ????
Ma lihtsal ei mõista. Mille KURADIMA pärast sa ennast soovid sellise mehega siduda???
Mina oleks sellise suhte peale juba ammu sealt läinud. Ei, selline suhe ei ole normaalne. Kui ma teada saaks, et minu eksil selliseid asju minust alles võiks olla, siis korraldasin korraliku draama ja läheksin ja eemaldaks ise need asjad.
Nüüd oleme meie temaga koos, nüüdseks juba poolteist aastat, tema sõnul on asi isegi nii kaugel et ütleb et armastab mind.
Misasja?
Et nagu poolteist aastat juba koos ja nüüd juba isegi mõnikord juba ütleb, et armastab?
Oled sa ikka kindel, et teil on tõsine suhe?
Mulle tundub küll, et see on pigem sekssuhe. Ja sellisel juhul pole sul küll õigust temalt midagi nõuda.
Kas elate koos? Mees on vaba tegema, mis tahab, naine on vaba tegema, mis tahab. MInu jaoks algab kooselu sellest, et mees ja naine loovad ühise kodu. Kuni selle ajani võidakse rääkida, mis tahab, tunded võivad olla, aga mingit KOOS asja ei ole. Seks ei ole mingi koos. Tänapäeval seksitakse ilma mingi vajaduseta “koos” olla. Naisel on valida, kas mees on väärtus ja oluline talle ka ilma “ekside” vidinateta või mitte. Naine lihtsalt ei lähe enam ruumi, mis talle ei sobi. Ei hakka meest muutma ja mõjutama, sest hullem asi on ju veel, kui väliselt mees “paneb asjad ära” aga hinges ripub kõige selle küljes. Palju parem on olukord, kui asjad on tema jaoks lihtsalt asjad, ta ei peida neid, ei varja ja siis on naisel selge pilt, kas ta tahab endale meest, kes ripub eksi küljes või mitte. Sellised asju ” saa üle” nipsust ei tee mitte keegi. Inimesed käivad aastaid teraapias, et vabaneda. Nii et sul ei ole võimalik nõuda, et ta vabaneks, eriti kui taha, et ta hakkaks eksist rääkimas käima terapeudi juures. Kuna teil ühist elamist ei ole, teil on kasutada ainult 1 ruum!!!! siis…. edasi mõtle ise, mida sina tahad. Teised ei muutu iial, saad ainult ise otsustada, mis sulle sobib ja mis ei sobi.
Mõned kuud olen igapäevaselt nüüd tema juures olnud jaa. Tema toas kus ruumi vägagi vähe, kõndimisruumigi on vaevu. Minu riided ja muud vajalikud esemed kõik ühele riiuliplaadile ära mahutatud kuidagi. Teise korruse ettevõtmine tema sõnul algab mõne aasta pärast, hetkel on ta igapäevaselt kodus ja tegeleb aiaga kuna tahab nö ilu ja uhkust maja ümbrusse.
Majas elavad ka tema vanemad.
Tulevikus näeb et meie siis elame teisel korrusel kunagi. Kaasab mind enda tulevikku teisest korrusest rääkides. (seal teeme nii ja seal on meil selline jne)
See kitsas elamine tekitab niigi igapäevaseid probleeme tal nii minuga kui vanematega kuna talle ei sobi mitte miski mis või kuidas ema nt teeb, söök peaks olema nagu restoranis, tavalised lihtsamad asjad ei kõlba, ei sobi kuidas asjad sätitakse. Igapäev õiendab kõige kallal ja solvab enda ema. Selle tagajärjel olen ka mina tujust ära seda kõike kuuldes ja see samuti tekitab pingeid meie vahel. Endale mitte midagi öelda ei lase ja ei kuula aga tema võib kõigiga halvasti käituda. Ta ei saa aru ega tunnista et ta halvasti käitub enda lähedastega. Poole päeva pealt alles läheb aeda midagi tegema ja siis koguaeg räägib kuidas aega pole ja ilusad ilmad varsti läbi kuigi ise raiskab seda aega. Tegelikkuses aed on korras ja ilus (tahab lihtsalt juurde teha et teised näeks kui uhke tal aed on, tema enda sõnad) kas võib tõesti olla siin see et ta miskipärast viivitab teisel korrusel alustamisega?
Tuleb tunnistada et pole saanud kellegile ennast avada sellega mis mu sees toimub ja sattusin hoogu. Mees ei mõista seda kõike. Kuid see-eest tunnen juba et teeb olemise natuke kergemaks et endast selle välja saan siin ja teiste nõu või tuge kellegilt saan ????
Ma lihtsal ei mõista. Mille KURADIMA pärast sa ennast soovid sellise mehega siduda???
Liiga sinisilmne ja heausklik olen, tahan kõigist ainult head uskuda. Tal on õnnestunud alati mingi nipiga õigustada ennast.
Kui eile mainisin talle peale nendest asjadest rääkimist et ma ei tea enam kuidas või kas üldse siit edasi jätkata ütles tema lihtsalt et mida ma jonnin ja et lõpetaks ära oma sellise jutu ning et mida ma tahan ja milles probleem on.
Lisaks mainin juurde selle et mitmeid kuid alguses ta nuttis teda minu nähes taga ja rääkis temast asju koguaeg. Nägime ainult korra kuus, põhjuseks jällegi et nii palju teha ja vähe aega. Nüüd ma siis siin tema juures siin kitsas ruumis koos temaga hetkel elan hetkelahendusena.
Mitte midagi me koos ei tee, kuskil ei käi, väljas ei käi, midagi ilusat/armast ei paku, mitte midagi sellist ei ole ja pole olnudki.
Ja ma ei teagi, vaatamata sellele kõigele inimene on liiga oluline ja tunnen et on minu poolt armastus olemas esimest korda kellegi vastu. See ongi põhjus miks see kõik nii palju haiget teeb, kui poleks nii tugevaid tundeid siis oleks loomulikult kerge kõik see päevapealt lõpetada ja Head aega öelda. Ja ma tõesti tunnen et ma ei tule toime selle olukorraga. Ei oska ja ei suuda lõpetada, kuigi ma ei saa hakkama sellega.
Ei tea tõesti kuidas edasi toimida, kuidas selgeks talle teha et liiga raske olukord on.
Liiga katki on juba kõik see mu teinud. Mida ja kuidas ma teen edasi kui on inimene liiga kallis ja samas manipuleeriv? Oskab osavalt asju ilusaks rääkida. Kas kellegil on nõu anda siin kuidas edaspidi hakkama saada ja tugevalt edasi liikuda siit?
Oioi, teemaalgataja, kuna sa oled nüüd rohkem tausta avanud, siis on mul küll ainult üks soovitus – jookse kiiresti ja kaugele. Kohe, enne kui veel rohkem ennast sisse mässid. See mees on manipulaator. Ja kui sa muidu aru ei saa, siis vaata, kuidas ta oma emaga käitub ja arvesta, et varsti on ta sinuga samasugune. Sa ei pea talle MITTE MIDAGI selgeks tegema, ta ei saa nagunii arugi. Lihtsalt mine ja usu, elul on sulle midagi hoopis paremat pakkuda. Millegipärast hoiad kinni ja lahti lasta on väga raske, aga pea siis kasvõi päevikut, kirjuta kõik ta nõmedused üles ja näed varsti isegi must-valgel, et sul ei ole tegelikult midagi, millest ilma jäämise pärast kurvastada. Ole tugev.
Kui eile mainisin talle peale nendest asjadest rääkimist et ma ei tea enam kuidas või kas üldse siit edasi jätkata ütles tema lihtsalt et mida ma jonnin ja et lõpetaks ära oma sellise jutu ning et mida ma tahan ja milles probleem on.
Lisaks mainin juurde selle et mitmeid kuid alguses ta nuttis teda minu nähes taga ja rääkis temast asju koguaeg. Nägime ainult korra kuus, põhjuseks jällegi et nii palju teha ja vähe aega. Nüüd ma siis siin tema juures siin kitsas ruumis koos temaga hetkel elan hetkelahendusena.
Mitte midagi me koos ei tee, kuskil ei käi, väljas ei käi, midagi ilusat/armast ei paku, mitte midagi sellist ei ole ja pole olnudki.
Tsiisas, no mida sa muned seal!?! Sinu elu pole OK! Sa oled ju kohatäide! Aseaine, asenaine, saa ükskord aru, et ta ei hooli sinust tegelikult, ta isegi ei hinda sind. Mismoodi sa sinna kolisid, kui seal pole ruumi ega omaetteolemist? Kas sul pole kuskil mujal oma pinda, tubagi?Miks sa kulutab oma aega nii haige suhte peale, kus mehel pole mitte mingit tahtmist ennast muuta sinu heaks, kus sul pole kohtagi- “mis sa jonnid”. Sa näed ju, et sinu näägutamine ei aita. Eksnaise kasutatud pesu alleshoidmine võib lõpuks olla kõige väiksem su probleemidest selle mehega.
Kui sa veel “detaile” lisad, siis sa lähed kategooriasse “nii lolli naist ei saa ometi irl olemas olla!? ” mina ütlesin, mis öelda oli, võta heaks või pane pahaks, aga mina rohkem ei viitsi.
