Teema: Eksnaise kius?

Teate, aga mul on oma elust reaalselt näide tuua. Abiellumisest siis.

Abiellusime mehega, vaikne väike pidu, ainult kummagi vanemad ja vennad-õed.
Ja abikaasa õde tuli pulma oma tollase kaaslasega…. tegelikult ma ei oskagi seda meest kuidagi nimetada, sest reaalselt oli ta selle mehe armuke aastaid ja tegelikult oli see mees kellegi teise abikaasa nii siis kui vist tänaseni. Abikaasa õde ootas 7 aastat ja siis lõpetas suhte selle mehega (ju ta polnud ainuke tal kah, arvan).

Aga minu point on selles, et nüüd ma vahin oma albumis neid kuradi pulmapilte ja seal vahib mulle elu lõpuni vastu pildil mingi suvaline tüüp, kes lihtsalt tuli mu pulma kohale, küll kaaslasena, aga jah. Tollal ei mõelnud sellele ja ega inimest ära ei aja, aga tegelikult nõme olukord ja selliseid kontvõõraid (olen suhtes – see pole definitsioon kaasa tulemiseks) oma pulma ei soovi ükski laps ega ka muu sugulane.

#3215163:

#3215155:

olen suhtes – see pole definitsioon kaasa tulemiseks

Tullakse nii, kuidas kutse on saadud. Kui ei ole kaaslasega kutsutud, siis ei tulda kaaslasega.

Mina isiklikult nägin seda tyypi esimest korda elus oma pulmas ja kindlasti ei kutsunud ma teda. Aga see selleks.

Kui mehe laps ütleb, et tulge kahekesi, siis on lubatud kaasa minna. Kui ei ütle, siis lihtsalt kohale vägisi ei ronita. See ei ole kindlasti koht jonnida, et kui mina uue naisena ei saa minna, siis on draama lahti, sest olen ju isa uus naine.

#3215176:

#3215165:

Kui mehe laps ütleb, et tulge kahekesi, siis on lubatud kaasa minna. Kui ei ütle, siis lihtsalt kohale vägisi ei ronita. See ei ole kindlasti koht jonnida, et kui mina uue naisena ei saa minna, siis on draama lahti, sest olen ju isa uus naine.

Millegipärast kehtib see Ei tohi tulla! enamasti ainult isa uue naise kohta. Ema uus mees on alati oodatud ja kutsutud… Kas tõesti keegi ütleb oma emale, et minu pulma tuled sina üksinda, ilma kasuisata? Ega ikka ei ütle küll. Isegi siis kui pärisisa ka kohal, ema tuleb ikka oma uue mehega.

Miks siis ema uus mees on olulisem kui isa uus naine, kellega tal ka võibolla juba 10+ aastat kooselu/abielu selleks ajaks?

Kui isal on uus naine üle 10 aasta, on ilmselge, et selleks ajaks on suhted lastega juba seal maal, et laps ikka kutsub, kui oled normaalne inimene.

Pigem võib olla siin see vahe, et kui isal selle 10 aasta jooksul on ehk juba 3-4 elukaaslast olnud, siis ei pea laps kindlasti kohe, kui ta ei soovi, seda naist kutsuma. Sama kehtib loomulikult ka ema ja tema suhete kohta.

Oma looga paralleele tuues – ei ole normaalne, kui pärast hiljem vaatab abiellunud paar oma pilte… see oli veel see aeg, kui minu isa Mallega elas ja ema Kallega (kui hiljem on vbla ammu Peeter ja Mari juba oma kohad sisse võtnud vanemate elukaaslastena).

Et siis pulmad on kindlasti see koht, kus abielluja võiks ja peaks saama oma arvamust avaldada ja lähimale perepildile ronivad ikka ainult veresugulased (ema ja isa).

#3215197:

Kui see isa naine oli kunagi isa armuke, siis ei pea teda kunagi oluliseks pidama, kui ei taha. Möödugu või 50 aastat.

Ma küll ei õigusta armukesepidamist, aga see vaatenurk näib pärinevat pigem mõnest Edith Whartoni romaanist, kus armukesest naisel oli eluks ajaks häbimärk küljes. Kes küll suudaks nii kaua viha pidada?

See on ikka inimeses kinni, et kes kui kaua aega vajab, et eluga edasi minna. Pigem ei tohiks täiskasvanud inimene unustada, et jonn ja jalgade trampimine võiks lapse eest varjatuks jääda. Hingevalust ja murtud südamest saab igaüks ajapikku üle, pole vaja sealjuures lapse elu ära rikkuda.