Teema: Ekspeika ei jäta rahule-mida teha?
Läksin temast lahku juba mitu aastat tagasi. Nüüd viimasel aastal on ta muutunud ebameeldivalt ajudele käivaks. Olen ta kõikjalt ära blokki d aga leiab ikka võimaluse suhelda, nr võõralt nr helistades jne. Samuti on ilmunud mu töö juurde, ettekäändega niisama tervitada jne. Saadab kingitusi jms. Ta ei ole füüsiliselt ohtlik (veel) kuid äärmiselt ebameeldiv ja tüütu. Olen talle korduvalt selgeks teinud, et pole huvi suhelda mingil moel kuid see ei mõju.
Politsei ütles, et ohtlik pole otseselt siis nemad ei saa midagi teha
Olen väga häiritud ja hirmul tegelikult.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 09.04 15:49; 09.04 17:19;
Mu arust mõnel sarnasel juhul on kirjeldatud, et uue kuti (näiline) piltiilmumine võtab eksil hoo maha. Jäta mulje, et sul keegi uus.
Mul on juba ammu uus elukaaslane ja ta teab, see ei heiduta. Kuna mu elukaaslane käib välismaal tööl siis ta ei ole koguaeg kodus. Ta on sellele mehele öelnud ka telefonis, et hoidku eemale aga vastuseks tulnud, et a la miks ma suhelda ei või.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 09.04 15:49; 09.04 17:19;
Olen talle korduvalt selgeks teinud, et pole huvi suhelda mingil moel kuid see ei mõju.
Imelik väljendus (“pole huvi”). Ikka ütleks, et “Ma ei taha sinuga suhelda/sind näha”
Ja siis ei suhtlegi. Kui selgub et tema helistab, paned toru ära. Kingitusi vastu ei võta. Ilmub välja – ei tee välja.
Pressib vägisi uksest sisse – kutsuks politsei
Mu arust mõnel sarnasel juhul on kirjeldatud, et uue kuti (näiline) piltiilmumine võtab eksil hoo maha. Jäta mulje, et sul keegi uus.
Jep uue mehe koosolemine sinuga võtab vanal peikal tuurid maha. Kui oled üksi, siis neile jääb tunne nagu oleks neil lootust. Sa expeikaga kokku, aga võta enda mees ka kaasa
Tuttav teema ja midagi polegi teha. Minul sama asi endise töökaaslasega, kellega 8 a tagasi ühes ettevõttes töötasin. Meie vahel polnud midagi, ma polnud temast huvitatud ja toona ei olnud ta ka nii pealetükkiv. Pealegi oli ta siis abielus (hetke olukorda ei tea). Mina olin siis suhtes ja olen ka praegu- teda see ei takista.
Ca pool aastat saadab mulle sõbrakutseid ja meile. Olen ta kõikjalt blokkinud, nüüd passib autoga või rattaga mu maja ees ja kui nt. jooksma lähen, sõidab kõrval. Mingist jutust aru ei saa. Ahistav ja häiriv. Kui mu elukaaslast näeb, kaob kiiresti ära. Kusjuures tegu pole mingi poisikesega, minust kõvasti vanem, 50+ mees.
Läksin temast lahku juba mitu aastat tagasi. Nüüd viimasel aastal on ta muutunud ebameeldivalt ajudele käivaks. Olen ta kõikjalt ära blokki d aga leiab ikka võimaluse suhelda, nr võõralt nr helistades jne. Samuti on ilmunud mu töö juurde, ettekäändega niisama tervitada jne. Saadab kingitusi jms. Ta ei ole füüsiliselt ohtlik (veel) kuid äärmiselt ebameeldiv ja tüütu. Olen talle korduvalt selgeks teinud, et pole huvi suhelda mingil moel kuid see ei mõju.
Politsei ütles, et ohtlik pole otseselt siis nemad ei saa midagi teha
Olen väga häiritud ja hirmul tegelikult.
Vaheta tel nr ära. Kui ilmub tööle, ära tee välja. Ära räägi vastu. Käitu, et tegemist oleks nagu ei tunneks. Isegi tere ära ütle.
Alusta Ohvriabisse pöördumisega. Seal saad kogenud inimestelt nõu, vajadusel ka asjalikku psühholoogilist nõustamist. Soovituse leidsin siit, seal on ka lisainfot, et mida teha, kui olukord eskaleerub.
Ahistav jälitamine on kriminaalkorras karistatav (Karistusseadustik § 157-3: Teise isikuga korduv või järjepidev kontakti otsimine, tema jälgimine või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumine, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine), seega isegi siis, kui ei ole ohtu sinu elule või tervisele, on politsei sellega kohustatud tegelema. Võimalik, et see konkreetne politseinik, kellega suhtlesid, ei ole selle sättega kursis (see kehtib aastast 2017).
Seega esimese asjana tee kirjalik avaldus politseisse (nt siin https://www2.politsei.ee/et/teenused/politseile-avalduse-esitamine.dot). Kui politsei jätab menetluse alustamata, teavitatakse sind sellest kirjalikult ning seda otsust on sul (tasuta, st pole vaja advokaati) vaidlustada prokuratuuris ja seejärel Riigiprokuratuuris.
Rohkem infot: https://aastaraamat.prokuratuur.ee/prokuratuuri-aastaraamat-2019/ahistav-jalitamine-kuritegu
Kui teda näed, hakka tõmblema ja kõva häälega karjuma.
Ahistav jälitamine on kriminaalkorras karistatav (Karistusseadustik § 157-3: Teise isikuga korduv või järjepidev kontakti otsimine, tema jälgimine või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumine, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine), seega isegi siis, kui ei ole ohtu sinu elule või tervisele, on politsei sellega kohustatud tegelema. Võimalik, et see konkreetne politseinik, kellega suhtlesid, ei ole selle sättega kursis (see kehtib aastast 2017).
Seega esimese asjana tee kirjalik avaldus politseisse (nt siin https://www2.politsei.ee/et/teenused/politseile-avalduse-esitamine.dot). Kui politsei jätab menetluse alustamata, teavitatakse sind sellest kirjalikult ning seda otsust on sul (tasuta, st pole vaja advokaati) vaidlustada prokuratuuris ja seejärel Riigiprokuratuuris.
Rohkem infot: https://aastaraamat.prokuratuur.ee/prokuratuuri-aastaraamat-2019/ahistav-jalitamine-kuritegu
Tahtsin just seda soovitada, aga jõuti ette. Võid vähemalt paar korda vastata – palun ära võta minuga ühendust mingi moel, ei telefoni ega muude sidevahendite teel ega ära tule minu töö juurde! See kinnitab, et tegu on tahtevastase tegevusega st. sa oled öelnud, et saa ei soovi, et sinuga suheldakse. Avaldusele lisa nii tema poolt saadetud sõnumid, kui ka sinu vastused – et oled keelanud, telefoni väljavõtted, tunnistajate nimed, kes saavad kinnitada, et käib sul töö juures jne. Siis saab politsei hakata tegutsema.
Ahistav jälitamine on kriminaalkorras karistatav (Karistusseadustik § 157-3: Teise isikuga korduv või järjepidev kontakti otsimine, tema jälgimine või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumine, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine), seega isegi siis, kui ei ole ohtu sinu elule või tervisele, on politsei sellega kohustatud tegelema. Võimalik, et see konkreetne politseinik, kellega suhtlesid, ei ole selle sättega kursis (see kehtib aastast 2017).
Seega esimese asjana tee kirjalik avaldus politseisse (nt siin https://www2.politsei.ee/et/teenused/politseile-avalduse-esitamine.dot). Kui politsei jätab menetluse alustamata, teavitatakse sind sellest kirjalikult ning seda otsust on sul (tasuta, st pole vaja advokaati) vaidlustada prokuratuuris ja seejärel Riigiprokuratuuris.
Rohkem infot: https://aastaraamat.prokuratuur.ee/prokuratuuri-aastaraamat-2019/ahistav-jalitamine-kuritegu
Tahtsin just seda soovitada, aga jõuti ette. Võid vähemalt paar korda vastata – palun ära võta minuga ühendust mingi moel, ei telefoni ega muude sidevahendite teel ega ära tule minu töö juurde! See kinnitab, et tegu on tahtevastase tegevusega st. sa oled öelnud, et saa ei soovi, et sinuga suheldakse. Avaldusele lisa nii tema poolt saadetud sõnumid, kui ka sinu vastused – et oled keelanud, telefoni väljavõtted, tunnistajate nimed, kes saavad kinnitada, et käib sul töö juures jne. Siis saab politsei hakata tegutsema.
Täpselt.
Soovitan ka ohvriabi, neid on väga palju, kes samasuguse ahistamise all kannatavad. Sealt saad tuge.
Tuttav teema ja midagi polegi teha. Minul sama asi endise töökaaslasega, kellega 8 a tagasi ühes ettevõttes töötasin. Meie vahel polnud midagi, ma polnud temast huvitatud ja toona ei olnud ta ka nii pealetükkiv. Pealegi oli ta siis abielus (hetke olukorda ei tea). Mina olin siis suhtes ja olen ka praegu- teda see ei takista.
Ca pool aastat saadab mulle sõbrakutseid ja meile. Olen ta kõikjalt blokkinud, nüüd passib autoga või rattaga mu maja ees ja kui nt. jooksma lähen, sõidab kõrval. Mingist jutust aru ei saa. Ahistav ja häiriv. Kui mu elukaaslast näeb, kaob kiiresti ära. Kusjuures tegu pole mingi poisikesega, minust kõvasti vanem, 50+ mees.
Kas sa lihtsalt jäidki ignoreerima teda? Kas sa üritasid temaga reaalselt ka rääkida rohkemalt või lihtsalt ütlesidki talle tuima “ei”? Selles suhtes, sa ei tea ju kunagi, mis inimese elus toimub ja keegi ei tea, mis paneb kedagi niimoodi käituma. Mõni inimene kogeb armastust ja suuri tundeid teistmoodi. Kas sa rääkisid inimesega asjad lahti? Ma leian, et ainus viis, kuidas konstruktiivselt asju lahendada, on inimesega asjad selgeks rääkida, mitte lihtsalt tuimalt ei öelda.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 29.04 19:23; 29.04 19:23;
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.