Teema: Ekspressiivne kõnehäire.

Jah, minu lapsele on puue määratud.

Tere! Minu lapsel on ekspressiivne kõnehäire, lapsele on määratud puue.
Laps sai ju 9 aastaseks, aasta-aastalt on kõne paranenud, kuid kahjuks selgelt ennast veel ei väljenda. Kõne on segane ja võõrale inimesele võib tunduda arusaamatu. Lihtlausetega saab üsna hästi hakkama, paljudes sõnades on häälikuprobleeme.

Kurb, et sinu lapsega nii läks. Puuet määratakse dokumentide alusel. Palun vaata, mis on kirjas sinu lapse digiloos – arst / arstid peavad seal selgelt, soovitavalt eraldi lausega, väljendama lapse abivajadust seaduse mõistes.
Kui sul seda ei ole, siis kas a) pöördud kohe arsti / arstide poole ja räägid mure ära. See ei ole neile midagi uut ja keegi ei imesta kui ütled, et vajad digiloos puude määramiseks selgelt väljendatud abivajaduse sõnastamist. Seejärel vaidlustad otsuse. Peab jääma tähtaja sisse. Kui sul ei ole võimalust digilukku kohe saada täiendust, lase otsus nö ära aeguda ja peale täienduste saamist esitad uuesti dokumendid puude läbivaatamiseks. See jutt, mida sa ise kirjutad, olla ”jama, mida keegi ei loe”, kõik, mida arvestatakse on arstide kirjutatud. Kui sinu logopeedi visiidist kokkuvõtet digiloos ei ole, siis seda ei arvestata. Sel juhul kirjutab logopeedi visiidi jm kohta perearst või suunanud arst. Näiteks müofunktsionaalne terapeut on minu lapse puhul võtmeisik, aga ta on ”tervishoiutöötaja” ja digilukku kirjutamise õigust tal pole. Meil on suunajaks ja kokkuvõtte kirjutajaks neuroloog. Vanema kirjutatut arvestatakse ainult siis kui see sisaldab viiteid digiloos olevale. Kõiki haridusteemasid rahastatakse HEV rahastuse kaudu ja puude määramisel see arvesse ei lähe. Puudeid määratakse hoopis vähem, sest makstavad summad suurenesid.

Abivajadust peab ikka lapsevanem ise hindama, see ei olegi neuroloogi või muu spetsialisti asi sinna digilukku pikka romaani kirjutada. Puudetaotlust hindav arst/ekspert peab abivajadusest aru saama ka üsna lakooniliste sissekannete põhjal.
Mõtle ise, mida sa pead rohkem tegema, et su laps saaks igapäevaeluga paremini hakkama. Näiteks ei saa laps samaväärselt teiste sama vanade lastega osaleda huvitegevuses, kuna ei saa enda väljendamisega piisavalt hakkama. Või et vajab koolis/lasteaias pidevat kõrvalabi. Või ei saa iseseisvalt ühistranspordiga sõidetud. Ilmselt on paljud asjad sulle endale loomulikud, seetõttu polegi sa neid kirja pannud. Lisaabi alla käib kindlasti kõiksugu logopeediline ja eripedagoogiline abi.
Puudetaotluse täitmine on omaette teadus 🙂 Võid abi paluda näiteks KOV lastekaitse või sotsiaaltöötajalt, neil on suuremad kogemused.