…
“Elamisõigus” ei ole ühene termin.
Millisel moel see elamisõigus vormistatud on?
Nõukogude Liidus elame veel?
Kui sa sellistel tingimustel lepingu sõlmisid st ostsid maja koos elanikuga, siis sa olid ju täiesti teadlik, et keegi seal elab ja kui soovib siis kuni oma surmani?
Kui ei soovi elanikku, siis ei osta sellist maja.
Isiklik kasutusõigus on asja nimi ilmselt?
Lõpeb 2 juhul:
*kui see, kellel see õigus elada surmani, ta sureb
või
*kokkuleppel
st kui ta loobu oma õigusest (otsid/ostad talle uue eluaseme või maksad mingi kompensatsiooni ja ta kolib mujale vms, kuidas kokku lepite).Asjaõigusseaduse § 212 lg 1 kohaselt võib kasutusvalduse lõpetada kasutusvaldaja ja omaniku kokkuleppel.
Selleks Tuleb Teil vastava sooviga pöörduda notari poole kes tehingu ette valmistab, kinnitab ja vajalikud andmed registrile esitab.
Kui kokkulepet ei saa, siis nii ongi.
Veel on võimalus, et kui kasutusõigust tegelikult ei kasutata (on seatud aga tegelikult ta seal ei ela ega plaanigi elada) või kui seda pinda on vaja renoveerida/remontida, see on sisuliselt elamiskõlbmatu ja juba ohtlik maja seisukorrale…Asjaõigusseadus § 212 lg 2 kohaselt võib kinnisasja omanik nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui:
1) kasutusvaldus on kaotanud kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse;
2) tema kahju on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust.
St kui isikliku kasutusõigusega koormatud kinnistu osa ei ole tegelikult kasutuskõlblik, kasutusõigust omav isik seda tegelikult ei kasuta ja kasutuskõlbmatu hooneosa kahjustab kogu ülejäänud hoonet, võib olla isikliku kasutusõiguse lõpetamine asjakohane.
Milline on tegelik olukord? Inmene elab seal reaalselt? Hoone elamiskõlblik? Ta ei ole seda kahjustanud?
Kokkulepet ei saa?
Siis nii ongi, et elab surmani.
kui elamisõigus on ainult lepingus ja mitte kinnisturaamatus (isiklik kasutusõigus), kehtib ainult selle suhtes, kes on lepingu teine pool. Kinnisturaamatusse kantud elamisõigus ehk servituut (reaalservituud) kehtib kinnisasja igakordse omaniku suhtes – st ostan kinnisasja “koos elanikuga”.
Kui see ostu-müügileping on sõlmitud maja praeguse omanikuga, siis tuleb lugeda lepingut, et mis seal on sätestatud, kas seal on kuskil midagi kirjas elamisõiguse ennetähtaegse lõpetamise kohta, mis on etteteatamistähtajad, tagajärjed (nt leppetrahv). Kui midagi sätestatud ei ole, siis juriidiliselt kui lõpetad, on see lepingu rikkumine ja pead hüvitama kahju (kahju suurus võib siis vabalt olla nt elu lõpuni igakuiselt eluasemekulude vahe hüvitamine).
Lisaks võlaõigusliku elamisõiguse puhul on ka küsimus, et mis tingimusi see “elanik” peab täitma, kui elamisõigusega mingid tingimused kaasnevad – st kas lepingus on midagi tema kohustuste kohta nt tasuda üüri, kommunaale, hoida eluaset korras, teha jooksvat remonti vmt ja kas ta neid kohustusi on täitnud.
Kui kasutusõigus ei ole kinnistusraamatusse kantud, lõpeb see koos kinnisasja müügiga uuele omanikule (st erinevalt nt kehtivast üürilepingust ei liigu isiklik kasutusõigus kaasa), st müük lõpetab selle “elamisõiguse”, kui just uude lepingusse seda ei kanta. Sh ei saa isikliku kasutusõiguse alusel keelata kinnisasja müüki või nõuda kahjude hüvitamist sellega seotult jne. Kinnistusraamatusse kantud servituud läheb üle ka uuele omanikule.
No kui see pind vajab remonti/väljaehitamist ja ta seal tegelikult ei elagi, siis on täielik õigus nõuda kasutusvalduse lõpetamist. Küsi pädevat nõu ja aja asja. Põhjendus ongi, et ruumid on elamiskõlbmatud ning sa ei saa edasi ehitada ja nii kannatab maja seisukord. Oled kindel, et see ähvardaja reaalselt kolib sinna, kui puudub siseviimistlus, elektrijuhtmed, vesi, küttevõimalus? Sest sina ei pea seda talle ehitama kui sina pole teda sellest ilma jätnud st oluline on, kas need ruumid olid sellises seisukorras kui sa ostsid maja? Või oli seal varem vesi, elekter, seinad jne st elatav pind. Ja kas ta siis elas seal?
Samuti ei vasta enamasti tõele väide, et elada võib seal tasuta st reeglina maksab elanik ikka oma otsesed kulud kinni st vee ja kütte ja elektri ostab ikka ise, majaomanik ei pea teda nendega varustama kui sellist kokkulepet pole st kasutamisõigus sätestab õiguse neid ruume eluasemena kasutada aga mitte tasuta.
Aitäh viimasele käole!
Olukord on selline, et inimene reaalselt ei ela seal, aga ähvardab tagasi kolida, kuna väidab, et minu majas elamine talle tasuta (ei maksaks kommunaale).
Majas on remont pooleli, esimene korrus, kus on isiku väidevad ruumid, on täiesti välja ehitamata. On vaid betoonist põrandad ja kipsi alla panemata seinad.
see, kui inimene ajutiselt on välja kolinud, ei anna küll õigust tema elamisõigust lõpetada.
inimesel võib vabalt olla mitu kodu ja ta võib seal vaheldumisi elada.
kas sul tema nõusolek üldse on, et sa seal seinad paljaks tõmbasid? vastasel juhul on tal õigus sinult veel kahjutasu nõuda, et oled tema eluruume muutnud ja kahjustanud.
kas selle isiku elamisõigus on piiritletud mingi konkreetse ruumiga või võib ta tervet maja elukohana kasutada?
selline kellegi elamisõigusega maja on üks rist ja viletsus
https://tartu.postimees.ee/6571096/vana-mehe-kodu-laks-parandusega-voorale-nuud-on-tuline-tuli-ouel
Kas mina, kui maja omanik, vajan tema nõusolekut, et oma majas remonti teha? Elamisõigus ei ole piiritletud konkreetse ruumiga.
Ja arvad, et remondi tegemine annab sulle õiguse elamisõigus lõpetada?
kuidas elamisõigus ehitusjärgus majja üldse tekkida sai?
Huvitav mõtlemine – ostetakse kelleltki mingi pressinguga elamispind, kus on kaasomanik ja pole vahet kas ta elab seal sees või mitte. Siis hakatakse kähku ägedat remonti tegema, et kaasomanik nurka suruda, et ta stressis olukorras alla annaks ning sandikopikate eest oma osa ära müüks. Tüüpilised ärihaid.
Ma ei pidanud vajalikuks selgitada tagamaid, aga natuke siis:
Ei ostnud pressinguga elamispida, kaasomanikku samuti pole, maja kuulub 100% ainult minule. Maja on ehitusjärgus, st ei ole vana maja, vaid ehitus on pooleli. St puudub vesi, seinad ongi vaid fibo, põrand vajab valamist. Majas on valmis vaid 1 tuba – minu magamistuba, väike kööginurk ja wc. Kõik ülejäänud vajab ehitamist.
Isikule, kellel on AINULT minule kuuluvas majas elamisõigus, pakkusin välja võimaluse, et üürin talle kööktoa. See talle ei sobi, tahab elada minu majas ja olla mulle koormaks.
midagi väga olulist jätad rääkimata
tõenäoliselt on vähemalt osa selle kinnistu ostuks kasutatud rahast selle inimese (kasutatava) vara müügist tulnud? nt vanaema pärandas oma maja lapselapsele tingimusega, et tema nt poeg võib seal elu lõpuni elada. nüüd oli vaja see vanaema maja maha müüa, et uus ehitada, aga selleks on vaja sellele pojale elamispinda. notar siis kandis selle elamisõiguse uuele kinnistule üle, sest notaril on kohustus sellise “kaasavara” õiguste eest seista.
kui oleks vana maja, siis saaks seda müüa/pärandada koos elanikuga, kes seal sees juba elab. koos elanikuga müüdavast tühjast krundist pole siiani kuulda olnud või miks peaks keegi sellist tühja maalappi ostma? tühja maad ju piisavalt saadaval.
miks ta peaks nõustuma sinu üüritud kööktoaga? jätad selle eest paari kuu pärast üüri maksmata ja tema on kuuse all – no nii loll ei saa ju keegi olla.
pmst võid lasta kohtul ära määratleda, milliseid ruume see inimene seal majas võib ja saab kasutada, niisama välja visata sa teda ei saa. isegi see, kui ta seda elamispinda ei kasuta, ei kaota tema õigus sinna vajalikul hetkel sisse kolida
Seega, mina omanikuna kannatan ja kasutusõiguse lõpetamine on ajakohane. Siin üks kägu tõi ka sellise paragrahvi välja. Järg nädal lähen juristi juurde, kuulan, mis tema räägib.
Veel on võimalus, et kui kasutusõigust tegelikult ei kasutata (on seatud aga tegelikult ta seal ei ela ega plaanigi elada) või kui seda pinda on vaja renoveerida/remontida, see on sisuliselt elamiskõlbmatu ja juba ohtlik maja seisukorrale…Asjaõigusseadus § 212 lg 2 kohaselt võib kinnisasja omanik nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui:
1) kasutusvaldus on kaotanud kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse;
2) tema kahju on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust.
St kui isikliku kasutusõigusega koormatud kinnistu osa ei ole tegelikult kasutuskõlblik, kasutusõigust omav isik seda tegelikult ei kasuta ja kasutuskõlbmatu hooneosa kahjustab kogu ülejäänud hoonet, võib olla isikliku kasutusõiguse lõpetamine asjakohane.
no palju õnne, maksa veel juristidele ka suur summa 🙂
mehe kasuisa müüski ju ehitusjärgus maja, mida ta ise ei suutnud ehitada, tingimusega, et kui maja valmis, siis on tal elu lõpuni elukoht olemas.
karta on, et müügihind oli seetõttu kõvasti väiksem kui tegelik turuhind, st su kadunud mees sai selle poolmuidu kätte tingimusel, et kasuisa saab tulevikus elamispinna.
sa ei saa väita, et kasuisa ei vaja seda pinda ja pole seda kasutanud, sest seal pole senini võimalik elada ju olnudki. ta kogu aeg on oodanud, et maja valmib ja ta saab sisse kolida.
ma tahaks näha kohtuotsust, mis sellise kokkuleppe tühistab, kui see kasuisa ise pole nõus loobuma.
loomulik, et sulle see ei meeldi, sinu jaoks ju võõras vanur. oleks mees elus, siis temal oleks ok olnud kasuisaga elamist jagada ja talle nt 1 eraldi sissekäiguga tuba tekitada.
variant on see maja maha müüa ning saadud rahast kasuisale mingi korter osta, ülejäänust saad ise endale ja lastele korteri osta. üürika maksmine tõenäoliselt kasuisa ei rahulda, sest üürikast võidakse teda iga kell välja tõsta kas siis omaniku poolt või jätad sina maksmata vms
Lol. Oma maja ja mina omanikuna.
Sa pole sõrmegi liigutanud maja saamiseks ja nüüd muidugi vaja veel tüütu putukas välja saada.
Äkki veab ja ta joob end surnuks.
Sind ei häiriks, kui su elamises mingi võõras vanamees sinu kulul elaks, jooks ja laamendaks?
Kuidas ta sinu kulul elab (???), joob ja laamendab, kui elamiskõlblikku majagi ei ole?
Maja osteti turuhinnaga. Õigemini sel hetkel olid valmis vaid 4 müüri ja vundament. Polnud katust ega midagi muud. Maja müümine pole variant, kuna pangalaenu jääk on suurem kui maja hetkeline väärtus.
Võin talle osta kuskile Eestimaa väikelinna 1 toalise korteri, aga ta pole ka sellega nõus. On nõus kolima vaid Tallinnasse, aga sinna ma jõua küll korterit osta…
kui ostmine oleks toimunud reaalse turuhinnaga, siis oleks su kadunud mees ostnud mõne teise maja, millega ei kaasneks kaaselanikku.
Lol. Oma maja ja mina omanikuna.
Sa pole sõrmegi liigutanud maja saamiseks ja nüüd muidugi vaja veel tüütu putukas välja saada.
Äkki veab ja ta joob end surnuks.
Mhm. Maksan iga kuu pangalaenu ja ehitan palju saan.
Jah, tunnistan, et tüütu putukas häirib mind. Sind ei häiriks, kui su elamises mingi võõras vanamees sinu kulul elaks, jooks ja laamendaks? Kui ei, siis on sul tõesti suur süda ja kannatlik meel.
Aga mina pole ka tasuta heas kohas kinnisvara saanud.
KÕIGEL on oma hind.
Betoonist tuba on. Mõni mure tal sinna mingi madrats tuua. Elekter on olemas, selle eest ta ei maksaks. Kütaks tuba mitme radiaatoriga. Mulle ausalt pole sellist nuhtlust vaja.
Kirjutasin ju, et olen nõus talle kasvõi kuskile ostma väikse korteri, peaasi, et mina ja mu lapsed ei peaks temaga koos elama. Eriti, kuna tegemist on vägivallatsejaga, kes on ka arestimajas istunud naisele kallaletungi eest.
Ma leian, et ma ei pea oma soovi ikõst lahti saamiseks õigustama enam. Lähen juristile ja uurin oma võimalusi. Kena õhtut! ????
Tšüss, Haavel.
Maja müümine pole variant, kuna pangalaenu jääk on suurem kui maja hetkeline väärtus.
Miks sa sellise pärandi vastu võtsid, mis kahjumiga on?
Selles olukorras oleks tõesti olnud targem pärandist loobuda. Sul on nüüd kaks võimalust:
– Võid jätkata oma veas teiste süüdistamist (mehe kasuisa), kulutada edasi raha ja energiat maja remondile ja vägikaika vedamisele inimesega, keda sa ei salli, aga kes pole tegelikult sinu olukorra põhjustaja. Sinu kirjelduse järgi tundub tõesti vastik vanamees, aga ka vastikul vanamehel on õigus elukohale – ju olid abikaasal head põhjused lubada maja valmis ehitada ja kokku leppida, et kasuisa võib elu lõpuni majas tasuta elada. Sa teadsid seda pärandi vastu võtmise hetkel ja päris nii asjad ei käi, et kui sa hiljem leiad, et ikkagi see variant sulle ei sobi, siis saad lihtsalt elamisõiguse “tühistada” ja vanainimese minema saata. Elamisõiguse saad lõpetada poolte kokkuleppel, aga nagu aru saan, siis kokkuleppele te ei jõua – üks pakub asemele kööktuba väikelinnas, teine soovib korterit Tallinnas ja kompromissideks kumbki valmis pole.
– Targem oleks sellega, et tegid halva otsuse. Leia kõige väiksema kahjuga lahendus ja liigu eluga edasi. Kõige parem oleks tõesti, kui saaksid maja kasvõi kahjumiga maha müüa, laenu tagasi maksta ja oma käed sellest kõigest puhtaks pesta. Müüki muidugi raskendab seesama elamisõiguse kokkulepe. Kui maja väärtus on tõesti laenu jäägist väiksem, ei ole see hea lahendus, kui sa just üle jäänud laenujäägi tasumiseks mujalt raha ei leia. Paar võimalust, mis pähe tulevad:
1. Kas mingitel tingimustel tuleks siiski kõne alla abikaasa kasuisaga maja jagamine? Võibolla saaksid temaga rahulikult maha istuda, arutada plaanid läbi ja kokku leppida, et teed talle eraldi sissekäigu, vannitoa ja kööginurgaga elamise, kus ta saab elada nii, et te üksteist hirmus palju ei sega?
2. Kui selle inimesega samas majas elamine ei ole sulle vastuvõetav, jääb üle võimalus remontida maja välja üürimiseks nii, et ühes majaosas elab kasuisa ja teises majaosas üürnik. Ise kolite perega mujale.
Kahju, et nii on läinud. Ka kõige targemad teevad ikka elus mõnikord rumalaid valikuid, mis teha. Õpi sellest, võta vastutus ja tõmba asjale ühel või teisel moel joon alla – juristide ja kohtu vahet jooksmisega teed ainult endale kahju veel juurde.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
