Laste (2) isa pole peale lahkuminekut lapsi toetanud (kuluarveid maksnud ega riideid ostnud) aga veedab lastega max 10 päeva kuus. Esitasin elatisnōude ja tema esitas kompromissina 100€/laps pōhjendusega et tema tuleb lastele järgi ja viib kooli nendel päevadel/mina saan suurpere toetust kuna uuest suhtes kolmas laps).
Kas reaalselt kohus arvestab transpordikulud ja suurperetoetuse maha?
suurperetoetuse arvestab maha
Kui lähed kohtusse, siis kohus arvestab isa palvel ka toetused maha. Kui isa ei ütle selle kohta midagi, siis kohtunik ise sellele tähelepanu ei pööra.
Kas sa oled reaalselt oma lastele tehtavad kulutused kokku arvutanud? 520 eurot toetust kolmele teeb 173 eurot toetust ühe lapse kohta + 200 isalt + sinu panus?
Ma ise arvan, et 100 eurot on vähe, samas kui 1/3 kuust tegeleb lastega ja toitlustab ja transpordib neid sellel ajal, siis ehk polegi, ma ei oska öelda, mul endal kaks last, aga suure vanusevahega, et esimese lapse asju teine kasutada ei saa, st mastaabisäästu ei teki. Aga siiski kirjutan kõik ostud üles ja keskmine kulu lapsele on 400 eurot kuus.
Kohus arvestab neid toetusi maha sinult siis, kui on ka muid näidustusi. Kui isal on korralik palk, siis ei arvesta. Kuna kolmanda lapsega pole sellel mehel mingit pistmist, siis mina küll ei arva, et nii aus oleks. 292×2-120, miks ka mitte.
100€ lapse kohta on väga hästi saadud, arvestades, et 1/3 ajast lapsed isa juures. Võid ju pakkuda isale, et võtab kuus veel lisaks viieks päevaks ja ongi lapsed poole ajaga isa juures ning keegi kellelegi enam midagi maksma ei pea.
100€ lapse kohta on väga hästi saadud, arvestades, et 1/3 ajast lapsed isa juures. Võid ju pakkuda isale, et võtab kuus veel lisaks viieks päevaks ja ongi lapsed poole ajaga isa juures ning keegi kellelegi enam midagi maksma ei pea.
Tõesti? Kas ainus kulu lastel on toidukulu? Pool aega siin, pool aega seal ei lahenda küll midagi, hoopis jamasid tekitab juurde. Kes otsustab, mida lapsel on vaja ja mis hinnaklassis? Kuidas uute saabaste, telefoni või sünnipäevapeo kulud jagatakse?
No kui telefoni või saabaste ostus kuidagi kokkuleppele ei saa, siis võib ju üks laps ema, teine isa juurde elama jääda. Ja keegi kellelegi midagi maksma ei pea. Ema muidugi peaks siis suurpere toetusest suu puhtaks pühkima, nii et vaevalt ta sellega nõus on.
Ema muidugi peaks siis suurpere toetusest suu puhtaks pühkima, nii et vaevalt ta sellega nõus on.
Äkki sinusugustel on lapse kasvatamisel ainuke argument suurpere toetus, ainult selleks on last vaja, aga suuremal osal emadest on ise lapse kasvatamise soovi taga ikka midagi muud. Loen seda Perekooli nagu ilmaimet. Küll tehakse elatise pärast lapsi, et kohutavalt rikastuda ja elatisest ennastki üleval pidada, küll ei taheta lapsest loobuda sellepärast, et äkki saab mingit toetust. Kui vaesed te olete siis, et mõnisada eurot nii ahvatlev raha tundub, aga lastest nagu ei ole suurt midagi?
Kohus arvestab neid toetusi maha sinult siis, kui on ka muid näidustusi. Kui isal on korralik palk, siis ei arvesta. Kuna kolmanda lapsega pole sellel mehel mingit pistmist, siis mina küll ei arva, et nii aus oleks. 292×2-120, miks ka mitte.
Te võite ju miinustada, aga nii on. Kohus on korduvalt öelnud, et lastetoetuste saamise fakt iseenesest ei anna alust elatise vähendamiseks.
Esimene link https://claudiuslaw.com/et/oigusblogi/58-claudius-oigusburoo-elatise-vahendamine-peretoetuse-vorra
https://www.datum.ee/artiklid/elatis-alla-miinimumi
Kohus arvestab neid toetusi maha sinult siis, kui on ka muid näidustusi. Kui isal on korralik palk, siis ei arvesta. Kuna kolmanda lapsega pole sellel mehel mingit pistmist, siis mina küll ei arva, et nii aus oleks. 292×2-120, miks ka mitte.
Te võite ju miinustada, aga nii on. Kohus on korduvalt öelnud, et lastetoetuste saamise fakt iseenesest ei anna alust elatise vähendamiseks.
Esimene link https://claudiuslaw.com/et/oigusblogi/58-claudius-oigusburoo-elatise-vahendamine-peretoetuse-vorra
no aga loe see link läbi ka
Nende arvates on ekslik seisukoht, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud lapsetoetusega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb.
Lisaks leidsid riigikohtunikud Peeter Jerofejev ja Villu Kõve, et elatisest tuleks maha arvata pool lapsetoetusest, kuna ei ole põhjust, miks peaks vanem, kes teise vanema ja lapsega ühise perena koos elades sai kasu lapsetoetusest, kaotama lapsetoetusest saadava kasu vaid seetõttu, et ta elab teisest vanemast ja lapsest lahus.
Kohus arvestab neid toetusi maha sinult siis, kui on ka muid näidustusi. Kui isal on korralik palk, siis ei arvesta. Kuna kolmanda lapsega pole sellel mehel mingit pistmist, siis mina küll ei arva, et nii aus oleks. 292×2-120, miks ka mitte.
Te võite ju miinustada, aga nii on. Kohus on korduvalt öelnud, et lastetoetuste saamise fakt iseenesest ei anna alust elatise vähendamiseks.
Esimene link https://claudiuslaw.com/et/oigusblogi/58-claudius-oigusburoo-elatise-vahendamine-peretoetuse-vorra
no aga loe see link läbi ka
Nende arvates on ekslik seisukoht, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud lapsetoetusega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb.
Lisaks leidsid riigikohtunikud Peeter Jerofejev ja Villu Kõve, et elatisest tuleks maha arvata pool lapsetoetusest, kuna ei ole põhjust, miks peaks vanem, kes teise vanema ja lapsega ühise perena koos elades sai kasu lapsetoetusest, kaotama lapsetoetusest saadava kasu vaid seetõttu, et ta elab teisest vanemast ja lapsest lahus.
Panin vahepeal teise lingi ka. Igal juhul on see praegu veel erand, ei ole nii et kohe kindlasti arvestatakse. Peavad olema mõjuvad põhjused. Endal kogemused olemas.
Lisaks tekib küsimus, miks peaks eksmees saama kasu selle naise suureperetoetusest, kui ühised on ainult 2 esimest last? 120 eurot jagagu pooleks, sellega olen nõus, aga paljulapselise pere toetust võiks jagada ainult siis, kui kõik lapsed on ühised.
Teemaalgataja:Paraku probleem ongi selles et oli pool ja pool ja isa ei ostnud mittemidagi muud peale toidu. Aastaid läks kōik minu arvelt millest osa sai kaetud peretoetusega ja isa ains irvitas sest ma ei saanud elatist küsida 50:50.
no aga isa toitiski lapsi pool aega, sina said lastetoetust ja sellest said osta ju riideid jms. eluasemekulud olid laste sealviibimise ajal ju ka isal, samuti pidi tal olema laste jaoks voodipesu, toidunõud jne. täiesti normaalne kulude jaotus ju, pool aega mõlema juures elades ei peagi kumbki elatist maksma.
lastetoetusest saab lastele riided selga küll, eriti kui sa saad suurperetoetust
kujuta nüüd ette, kui lapsed tahaksidki minna isa juurde elama – kas sinu kulud neile väheneksid 584 euro võrra kuus? lastetoetuse nende 2 eest saaks siis isa, sina saaksid vaid väikseima eest 60 eurot kuus?
isa pakutav 100 eurot kuus ja 10 päeva isaga veetvad lapsed on väga soodne pakkumine sinu jaoks. kohtus edasi vaieldes ei saaks sa tõenäliselt suuremat summat ja suhted keeraks ka tõenäoliselt veelgi rohkem sassi. praegu see 100 eurot kataks ju laste 5 päeva kulud (10 päeva isaga, 20 päeva sinuga versus 15 p isaga, 15 p sinuga ja keegi ei maksa).
kui laste kogukuluks loetakse min palka 584, siis päevakulu on 19,47 eurot, isa pakub ki 5 päeva eest 100 eurot ehk miinimumelatise osa.
kui ta läheb sellise arvutusega kohtusse ja soovib elatise vähendamist suurpere toetuse võrra, siis saad vähemgi kui 100 eurot
Lisaks tekib küsimus, miks peaks eksmees saama kasu selle naise suureperetoetusest, kui ühised on ainult 2 esimest last? 120 eurot jagagu pooleks, sellega olen nõus, aga paljulapselise pere toetust võiks jagada ainult siis, kui kõik lapsed on ühised.
aga miks ei peaks? kui eksmees poleks neid esimest kahte last teinud, siis ei saaks naine “uue” lapse eest ei suurpere toetust ega ka tulumaksutagastust.
suurpere toetus on mõeldud kõigile lastele ja nagu sinu pandud lingil ütlevad riigikohtunikud: Lisaks leidsid riigikohtunikud Peeter Jerofejev ja Villu Kõve, et elatisest tuleks maha arvata pool lapsetoetusest, kuna ei ole põhjust, miks peaks vanem, kes teise vanema ja lapsega ühise perena koos elades sai kasu lapsetoetusest, kaotama lapsetoetusest saadava kasu vaid seetõttu, et ta elab teisest vanemast ja lapsest lahus.
see on suvalise juristi arvamus, juriidiline jõud on siiski riigikohtu otsustel ja riigikohtunike arvamusel
see on suvalise juristi arvamus, juriidiline jõud on siiski riigikohtu otsustel ja riigikohtunike arvamusel
No aga näita mulle, kus on otsustatud vähendada elatist alla miinimummäära vaatamata sellele, et vanemal on korralik palk? Ma võin vastu saata paar lahendit, kus ei ole seda tehtud.
see on suvalise juristi arvamus, juriidiline jõud on siiski riigikohtu otsustel ja riigikohtunike arvamusel
No aga näita mulle, kus on otsustatud vähendada elatist alla miinimummäära vaatamata sellele, et vanemal on korralik palk? Ma võin vastu saata paar lahendit, kus ei ole seda tehtud.
ei viitsi otsida, sest su enda pandud lingil on riigikohtu arvamus asjast, et elatist peaks vähendama peretoetuse võrra, ju mustvalgel kirjas. kindlasti on tavakohtud teinud ka teistsuguseid otsuseid, kui osapooled pole osanud seda nõuda.
kui sul on mõni hilisem riigikohtu otsus, kus on kirjas, et kuigi osapool taotles elatise vähendamist peretoetuse võrra, seda ei tehtud, siis seda küll loeks
see on suvalise juristi arvamus, juriidiline jõud on siiski riigikohtu otsustel ja riigikohtunike arvamusel
No aga näita mulle, kus on otsustatud vähendada elatist alla miinimummäära vaatamata sellele, et vanemal on korralik palk? Ma võin vastu saata paar lahendit, kus ei ole seda tehtud.
ei viitsi otsida, sest su enda pandud lingil on riigikohtu arvamus asjast, et elatist peaks vähendama peretoetuse võrra, ju mustvalgel kirjas. kindlasti on tavakohtud teinud ka teistsuguseid otsuseid, kui osapooled pole osanud seda nõuda.
kui sul on mõni hilisem riigikohtu otsus, kus on kirjas, et kuigi osapool taotles elatise vähendamist peretoetuse võrra, seda ei tehtud, siis seda küll loeks
Aga sul on võimalus otsida. Pane otsingusõnaks “peretoetuste” ja vaata, mis tuleb. Kuigi meie vaidlus ei olnud praegu selles, millest sina räägid.
Aga sul on võimalus otsida. Pane otsingusõnaks “peretoetuste” ja vaata, mis tuleb. Kuigi meie vaidlus ei olnud praegu selles, millest sina räägid.
küsimus oli ju, kas kohus arvestab suurperetoetuse elatise määramisel, ja vastuseks on, et jah arvestab, st vähendab selle võrra isalt väljamõistetavat elatist. sinu pandud riigikohtu otsusele viitav link kinnitas seda, seega polegi mingit vaidlust
Aga sul on võimalus otsida. Pane otsingusõnaks “peretoetuste” ja vaata, mis tuleb. Kuigi meie vaidlus ei olnud praegu selles, millest sina räägid.
küsimus oli ju, kas kohus arvestab suurperetoetuse elatise määramisel, ja vastuseks on, et jah arvestab, st vähendab selle võrra isalt väljamõistetavat elatist. sinu pandud riigikohtu otsusele viitav link kinnitas seda, seega polegi mingit vaidlust
JAH VÄHENDAB, kui on mõni muu põhjus ka, mite ainult fakt, et ema saab paljulapselise pere toetusi. See üks riigikohtu lahend (kus on siiski seesama lause välja öeldud, järelikult oli ka muid põhjusi) ei näita siiski suurt midagi, sest enamasti ned asjad peale maakohust edasi ei lähe. Maakohus naljalt ilma muu mõjuva põhjuseta ei arvesta. Kogemust on mul korduvalt olnud sellega.
Siin üks riigikohtu lahend, kus on mitu korda rõhutatud, et KOOSTOIMES muude asjaoludega.
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=210016615
Aga sul on võimalus otsida. Pane otsingusõnaks “peretoetuste” ja vaata, mis tuleb. Kuigi meie vaidlus ei olnud praegu selles, millest sina räägid.
küsimus oli ju, kas kohus arvestab suurperetoetuse elatise määramisel, ja vastuseks on, et jah arvestab, st vähendab selle võrra isalt väljamõistetavat elatist. sinu pandud riigikohtu otsusele viitav link kinnitas seda, seega polegi mingit vaidlust
JAH VÄHENDAB, kui on mõni muu põhjus ka, mite ainult fakt, et ema saab paljulapselise pere toetusi. See üks riigikohtu lahend (kus on siiski seesama lause välja öeldud, järelikult oli ka muid põhjusi) ei näita siiski suurt midagi, sest enamasti ned asjad peale maakohust edasi ei lähe. Maakohus naljalt ilma muu mõjuva põhjuseta ei arvesta. Kogemust on mul korduvalt olnud sellega.
Siin üks riigikohtu lahend, kus on mitu korda rõhutatud, et KOOSTOIMES muude asjaoludega.
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=210016615
vaata kuupäevi, see on varasem, 9.06.2017 otsus, kuigi ka siin on kirjas, et toetuste võrra võib elatist vähendada ning samuti see, et isa juures oldud aa võrra vähendatakse elatist.
claudiuse lehel on Riigikohtu tsiviilkolleegiumi asja lahendanud kolmeliikmeline koosseis andis 1. novembri 2017. a määrusega asja lahendada kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule:
Riigikohus on asunud kolleegiumi täiskoosseisus seisukohale, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb.
Tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu otsusele kirjutasid eriarvamuse riigikohtunikud Peeter Jerofejev ja Villu Kõve, millega osaliselt ühines ka riigikohtunik Ants Kull.
Nende arvates on ekslik seisukoht, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud lapsetoetusega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb. Kohtunike arvates õigustab ja kohustab nimetatud säte kohut kõiki perekonnaasju lahendama võimalikult õigesti ja õiglaselt, hõlmates ka vanemate varaliste võimaluste ja lapse vajaduste kindlakstegemist elatiseasjas. Seadus ei nõua lapsetoetuse võrra miinimumelatise vähendamisel taotluse mõttes asjaolule tuginemist, võimaldades kohtul ülalpidamisasjas elatise maksmise kohustuse hindamisel ja elatise suuruse määramisel arvestada asjaolusid, mida pool ise ei esita. Kolleegiumi enamuse seadusetõlgendus kitsendab kohtunike arvates põhjendamatult kohtu vabadust asi õiglaselt ja õigesti lahendada ning paneb pooltele koormuse võtta endale professionaalne esindaja või koormata selleks põhjendamatult riigi õigusabi eelarvet.
Lisaks leidsid riigikohtunikud Peeter Jerofejev ja Villu Kõve, et elatisest tuleks maha arvata pool lapsetoetusest, kuna ei ole põhjust, miks peaks vanem, kes teise vanema ja lapsega ühise perena koos elades sai kasu lapsetoetusest, kaotama lapsetoetusest saadava kasu vaid seetõttu, et ta elab teisest vanemast ja lapsest lahus.
seega juhul, kui kostja soovib peretoetuste võrra elatist vähendada, siis kohus seda igal juhul ka teeb. kui kostja seda soovi ei avalda, siis kohus ei pea peretoetusi arvestama (eriarvamusel riigikohtunike meelest peaks ka siis arvestama)
2018. a jaanuari artikkel https://lindeberg.legal/publikatsioonid/aldo-vassar-elatisenoude-esitamine-uue-kohtupraktika-valguses/
Riigikohus tegi 2017. a olulise lahendi laste elatise suurendamise nõudes, mis täiendab senist kohtupraktikat elatise suuruse määramisel. Uued juhised on juba mõju avaldanud ka madalamate astmete kohtupidamises.
Seadusest tulenevalt on erandina võimalus maksta elatist vähem kui miinimummääras. Selline otsustusruum on kohtule antud mõjuva põhjuse esinemisel. Mõjuvate põhjuste loetelu on seaduseandja jätnud lahtiseks.
Riigikohus on mõjuvaks põhjuseks pidanud lapse miinimumist väiksemaid vajadusi, näiteks mastaabisäästu tõttu. Samuti näiteks olukorda, kui lapsevanem katab kulutused muul viisil: vahetu ülalpidamise kaudu lapsega suhtlemisel, tekkivate kulude jooksva katmise teel ja lapsetoetustega. Veel on kohtupraktikas mõjuvaks põhjuseks peetud vanema halba varalist seisundit juhul, kui see on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
2017. a tehtud lahendis muutis riigikohus seniseid põhimõtteid ja laiendas oluliselt võimalusi mõista elatis välja alla seaduses sätestatud miinimummäära. Veelgi enam, võib asuda seisukohale, et riigikohtu juhistest lähtudes võideldakse edaspidi elatise vaidlustes iga euro pärast ning juba lähitulevikus võib kohtulahendeid analüüsides selguda, et miinimummääras elatise väljamõistmine on erand, mitte reegel.
Riigikohus seda oma lahendis ka tegi, täiendades ja selgitades mõjuvate põhjuste loetelu. Seni on olnud tavapärane olukord, kus lapsevanem maksab miinimummääras elatist ning samas veedavad lapsed ka osa oma aega selle vanema juures teda külastades või pikemalt tema juures aega veetes. Vastavas lahendis sedastas riigikohus, et mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära võib olla muu hulgas see, et laps elab mingi osa ajast lahuselava vanema juures. Riigikohus selgitas ka seda, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Seega ka olukorras, kus laps on näiteks kõik nädalavahetused lahuselava vanema juures, võiks taotleda, et elatise summat vähendatakse 2/7 võrra. Hetkel, mil elatise miinimum on juba 250 eurot kuus, annab see võimaluse vähendada igakuist elatist enam kui 70 euro võrra, mis on suur summa.
Selle taustal on oluline välja tuua lahendis riigikohtu osutatu, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses.
2018. a jaanuari artikkel https://lindeberg.legal/publikatsioonid/aldo-vassar-elatisenoude-esitamine-uue-kohtupraktika-valguses/
Riigikohus tegi 2017. a olulise lahendi laste elatise suurendamise nõudes, mis täiendab senist kohtupraktikat elatise suuruse määramisel. Uued juhised on juba mõju avaldanud ka madalamate astmete kohtupidamises.
Seadusest tulenevalt on erandina võimalus maksta elatist vähem kui miinimummääras. Selline otsustusruum on kohtule antud mõjuva põhjuse esinemisel. Mõjuvate põhjuste loetelu on seaduseandja jätnud lahtiseks.
Riigikohus on mõjuvaks põhjuseks pidanud lapse miinimumist väiksemaid vajadusi, näiteks mastaabisäästu tõttu. Samuti näiteks olukorda, kui lapsevanem katab kulutused muul viisil: vahetu ülalpidamise kaudu lapsega suhtlemisel, tekkivate kulude jooksva katmise teel ja lapsetoetustega. Veel on kohtupraktikas mõjuvaks põhjuseks peetud vanema halba varalist seisundit juhul, kui see on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
2017. a tehtud lahendis muutis riigikohus seniseid põhimõtteid ja laiendas oluliselt võimalusi mõista elatis välja alla seaduses sätestatud miinimummäära. Veelgi enam, võib asuda seisukohale, et riigikohtu juhistest lähtudes võideldakse edaspidi elatise vaidlustes iga euro pärast ning juba lähitulevikus võib kohtulahendeid analüüsides selguda, et miinimummääras elatise väljamõistmine on erand, mitte reegel.
Riigikohus seda oma lahendis ka tegi, täiendades ja selgitades mõjuvate põhjuste loetelu. Seni on olnud tavapärane olukord, kus lapsevanem maksab miinimummääras elatist ning samas veedavad lapsed ka osa oma aega selle vanema juures teda külastades või pikemalt tema juures aega veetes. Vastavas lahendis sedastas riigikohus, et mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära võib olla muu hulgas see, et laps elab mingi osa ajast lahuselava vanema juures. Riigikohus selgitas ka seda, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Seega ka olukorras, kus laps on näiteks kõik nädalavahetused lahuselava vanema juures, võiks taotleda, et elatise summat vähendatakse 2/7 võrra. Hetkel, mil elatise miinimum on juba 250 eurot kuus, annab see võimaluse vähendada igakuist elatist enam kui 70 euro võrra, mis on suur summa.
Selle taustal on oluline välja tuua lahendis riigikohtu osutatu, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses.
No aga siin ongi ju mõjuvad põhjused. See, et “igal juhul” vähendatakse, on ju vale.
No aga siin ongi ju mõjuvad põhjused. See, et “igal juhul” vähendatakse, on ju vale.
teemaalgatajal on 3 last, seega nii mastaabisääst kui ka suurpere toetus ning mees teab ja apelleerib sellele, et naine saab suurpere toetust. 2 last elavad kolmandiku ajast isa juures. kui mees ei teeni tuhandeid, vaid keskmise kanti, siis pole mingit põhjust, miks ei peaks toetusi elatise hulka arvestama.
lastetetust ei võeta elatise vähendamisel tõenäoliselt arvesse siis, kui mehel on üle keskmise palk ning üksainus laps – siis on raske tõestada, miks mees ei suuda min elatist maksta, sest siis on kõnealune summa ainult 30 eurot.
teemaalgataja mehe pakutud 100 eurot kuus on helde pakkumine, kuna katab 5 päeva, mis lapsed on ema juures rohkem kui tema juures, kulud min elatise määras ilma lastetoetust maha arvutamata. kui need maha võetakse, siis oleks saadav summa veel väiksem
No aga siin ongi ju mõjuvad põhjused. See, et “igal juhul” vähendatakse, on ju vale.
teemaalgatajal on 3 last, seega nii mastaabisääst kui ka suurpere toetus ning mees teab ja apelleerib sellele, et naine saab suurpere toetust. 2 last elavad kolmandiku ajast isa juures. kui mees ei teeni tuhandeid, vaid keskmise kanti, siis pole mingit põhjust, miks ei peaks toetusi elatise hulka arvestama.
lastetetust ei võeta elatise vähendamisel tõenäoliselt arvesse siis, kui mehel on üle keskmise palk ning üksainus laps – siis on raske tõestada, miks mees ei suuda min elatist maksta, sest siis on kõnealune summa ainult 30 eurot.
teemaalgataja mehe pakutud 100 eurot kuus on helde pakkumine, kuna katab 5 päeva, mis lapsed on ema juures rohkem kui tema juures, kulud min elatise määras ilma lastetoetust maha arvutamata. kui need maha võetakse, siis oleks saadav summa veel väiksem
No mul on kogemusi keskmise palgaga mehega, kellel on 3 last, mul endal ka kolm last. Esimene on ühine. Mees üritab juba mitu aastat lastetoetuste võrra elatist vähendada, kuidagi ei õnnestu. Kui ikka palgast on näha, et suudab maksta, siis ei vähendada ka siis, kui lapsi on mitu ja muid näidustusi veel.
No aga siin ongi ju mõjuvad põhjused. See, et “igal juhul” vähendatakse, on ju vale.
teemaalgatajal on 3 last, seega nii mastaabisääst kui ka suurpere toetus ning mees teab ja apelleerib sellele, et naine saab suurpere toetust. 2 last elavad kolmandiku ajast isa juures. kui mees ei teeni tuhandeid, vaid keskmise kanti, siis pole mingit põhjust, miks ei peaks toetusi elatise hulka arvestama.
lastetetust ei võeta elatise vähendamisel tõenäoliselt arvesse siis, kui mehel on üle keskmise palk ning üksainus laps – siis on raske tõestada, miks mees ei suuda min elatist maksta, sest siis on kõnealune summa ainult 30 eurot.
teemaalgataja mehe pakutud 100 eurot kuus on helde pakkumine, kuna katab 5 päeva, mis lapsed on ema juures rohkem kui tema juures, kulud min elatise määras ilma lastetoetust maha arvutamata. kui need maha võetakse, siis oleks saadav summa veel väiksem
Siin väidetakse ju, et IGAL JUHUL arvestatakse. Mina räägin, et peab olema ka muid näidustusi. Sama, mida sa ise praegu just ütlesid. Kui isal on korralik palk ja rohkem lapsi pole (ma saan aru, et teemaalgataja eksil rohkem lapsi pole), siis vaevalt seda maha arvestatakse. See 120 eurot oleks loogiline, sellises olukorras 584 eurot nõuda olekski naise poolt liiga palju. mingi 200-230 € näkku oleks ju täiesti arvestatav, 100 on siiski liiga vähe. Aga teemaalgataja ei ole mehe palgast ega töövõimest rääkinud, nii et oletada võib igasuguseid asju. Siinkohal ei saa ka tuua välja selle, et isa sai suureperetoetusest kooselu ajal osa, et miks ei peaks praegu saama. Ma leian, et suureperetoetusega pole tal midagi pistmist. Kõik taandub ikkagi sellele lausele, et kui nõutud määras elatist makstes saaks kahjustada maksja enese normaalne ülalpidamine või teised lapsed”. Kui pappi piisavalt, siis pole ju probleemi.
No mul on kogemusi keskmise palgaga mehega, kellel on 3 last, mul endal ka kolm last. Esimene on ühine. Mees üritab juba mitu aastat lastetoetuste võrra elatist vähendada, kuidagi ei õnnestu. Kui ikka palgast on näha, et suudab maksta, siis ei vähendada ka siis, kui lapsi on mitu ja muid näidustusi veel.
mees on viimasel paaril aastal kohtus käinud ja sellele riigikohtu lahendile viidanud, aga ikka ei vähendata? või ise ka asjaga riigikohtuni jõudnud ja ikka ei vähendatud?
riigikoht
No mul on kogemusi keskmise palgaga mehega, kellel on 3 last, mul endal ka kolm last. Esimene on ühine. Mees üritab juba mitu aastat lastetoetuste võrra elatist vähendada, kuidagi ei õnnestu. Kui ikka palgast on näha, et suudab maksta, siis ei vähendada ka siis, kui lapsi on mitu ja muid näidustusi veel.
mees on viimasel paaril aastal kohtus käinud ja sellele riigikohtu lahendile viidanud, aga ikka ei vähendata? või ise ka asjaga riigikohtuni jõudnud ja ikka ei vähendatud?
Küsimus ongi ju selles, et mõjuvaid põhjuseid ei ole.
Siin väidetakse ju, et IGAL JUHUL arvestatakse. Mina räägin, et peab olema ka muid näidustusi. Sama, mida sa ise praegu just ütlesid. Kui isal on korralik palk ja rohkem lapsi pole (ma saan aru, et teemaalgataja eksil rohkem lapsi pole), siis vaevalt seda maha arvestatakse. See 120 eurot oleks loogiline, sellises olukorras 584 eurot nõuda olekski naise poolt liiga palju. mingi 200-230 € näkku oleks ju täiesti arvestatav, 100 on siiski liiga vähe. Aga teemaalgataja ei ole mehe palgast ega töövõimest rääkinud, nii et oletada võib igasuguseid asju. Siinkohal ei saa ka tuua välja selle, et isa sai suureperetoetusest kooselu ajal osa, et miks ei peaks praegu saama. Ma leian, et suureperetoetusega pole tal midagi pistmist. Kõik taandub ikkagi sellele lausele, et kui nõutud määras elatist makstes saaks kahjustada maksja enese normaalne ülalpidamine või teised lapsed”. Kui pappi piisavalt, siis pole ju probleemi.
no aga las läheb kohtusse, mehe pakutud 100 eurot on rohkemgi kui min elatis.
koos elades ei saanud mees suurpere toetusest kasu, kuid praegu saavad sellest kasu tema lapsed, sest kui poleks neid, siis ei saaks teemaalgataja ka oma kolmanda lapse eest suurpere toetust. see on mõeldud kasutamiseks ikka kõigile lastele, mitte ainult kolmandale, muidu oleks selle nimi kolmanda lapse toetus vms.
miks 100 on vähe, aga 200-300 oleks ok? kolmandiku kuust on ju lapsed isaga ja isa katab tolle aja kulud niigi. min elatisega on lapse keskmine päevakulu veidi alla 20 euro.
kui lapsed on 10 päeva isaga, siis on isa kulu 10×20=200 eurot ja ema kulu 20×20=400 eurot. isa pakub 100 eurot, siis on mõlema vanema kulu lastele 300 eurot, lisaks saab ema veel suurperetoetust, millest 2/3 on nendele lastele.
mida rohkemat on emal nõuda ja kuidas jääb isa pakutav 100 liiga väheseks? seda olukorras, kus riigikohus on öelnud, et hetkel kehtiv min elatis on kaugelt rohkem, kui miinimum olema peaks: Selle taustal on oluline välja tuua lahendis riigikohtu osutatu, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses
kindlasti on mõtet kohtusse minna, maksta sadu eurosid juristidele, keerata omavahelised suhted täielikult pekki ja siis tõdeda, et see kõik oli mõttetu 😀 juristid rõõmustavad, nemad saavad oma tasu ju ikka kätte
Siin väidetakse ju, et IGAL JUHUL arvestatakse. Mina räägin, et peab olema ka muid näidustusi. Sama, mida sa ise praegu just ütlesid. Kui isal on korralik palk ja rohkem lapsi pole (ma saan aru, et teemaalgataja eksil rohkem lapsi pole), siis vaevalt seda maha arvestatakse. See 120 eurot oleks loogiline, sellises olukorras 584 eurot nõuda olekski naise poolt liiga palju. mingi 200-230 € näkku oleks ju täiesti arvestatav, 100 on siiski liiga vähe. Aga teemaalgataja ei ole mehe palgast ega töövõimest rääkinud, nii et oletada võib igasuguseid asju. Siinkohal ei saa ka tuua välja selle, et isa sai suureperetoetusest kooselu ajal osa, et miks ei peaks praegu saama. Ma leian, et suureperetoetusega pole tal midagi pistmist. Kõik taandub ikkagi sellele lausele, et kui nõutud määras elatist makstes saaks kahjustada maksja enese normaalne ülalpidamine või teised lapsed”. Kui pappi piisavalt, siis pole ju probleemi.
no aga las läheb kohtusse, mehe pakutud 100 eurot on rohkemgi kui min elatis.
koos elades ei saanud mees suurpere toetusest kasu, kuid praegu saavad sellest kasu tema lapsed, sest kui poleks neid, siis ei saaks teemaalgataja ka oma kolmanda lapse eest suurpere toetust. see on mõeldud kasutamiseks ikka kõigile lastele, mitte ainult kolmandale, muidu oleks selle nimi kolmanda lapse toetus vms.
miks 100 on vähe, aga 200-300 oleks ok? kolmandiku kuust on ju lapsed isaga ja isa katab tolle aja kulud niigi. min elatisega on lapse keskmine päevakulu veidi alla 20 euro.
kui lapsed on 10 päeva isaga, siis on isa kulu 10×20=200 eurot ja ema kulu 20×20=400 eurot. isa pakub 100 eurot, siis on mõlema vanema kulu lastele 300 eurot, lisaks saab ema veel suurperetoetust, millest 2/3 on nendele lastele.
mida rohkemat on emal nõuda ja kuidas jääb isa pakutav 100 liiga väheseks? seda olukorras, kus riigikohus on öelnud, et hetkel kehtiv min elatis on kaugelt rohkem, kui miinimum olema peaks: Selle taustal on oluline välja tuua lahendis riigikohtu osutatu, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses
kindlasti on mõtet kohtusse minna, maksta sadu eurosid juristidele, keerata omavahelised suhted täielikult pekki ja siis tõdeda, et see kõik oli mõttetu ???? juristid rõõmustavad, nemad saavad oma tasu ju ikka kätte
Miks üldse juristidele maksma peaks? Esiteks on meil tasuta õigusabi raames võimalik lasta need dokumendid valmis teha, teiseks saab iga mõtlemisvõimega inimene nende asjadega ise hakkama.
