Teema: Elatis hetkel liiga kõrge

#3383814:

Praeguse seaduse järgi peaks need summad katma lapse põhikulud. Lapse põhikulud ei ole nii suured. Asi pole selles, mida mina mehega võin oma lahkest tahtest kokku leppida, asi on selles, et isadel tõmmatakse täesti seaduslikult hing kinni, vastutulekud sõltuvad naise suvast mitte kulude põhjendatusest.

sellises olukorras peaks isa lapse üldse enda kasvatada võtma, või siis 50/50 hooldust nõudma.
siis saab ta üsna ruttu selgeks, kui suured/väiksed on lapse põhikulud tegelikult ja ema saab aega hinge tõmmata ja elu korraldada, karjäärile pühenduda ja paremale elujärjele jõuda.
võimalik, et elatiste teema läheks sellisel juhul üldse päevakorralt maha.

praegune asjade seis jätab emale kõik igapäevased kohustused ja vastutuse, isadele aga täielise ajalise vabaduse koos õigusega kurta, et elatis on liiga suur.
isa on sama palju lapsevanem kui ema. kui oodatakse võrdset rahalist panustamist, siis peaks võrdne olema ka ajaline panustamine.

laps vajab mõlemat vanemat. ka siis, kui vanemad enam koos elatud ei saa.

Kasvatan kaht teismelist, kellele isa maksab kokku 500€ kuus. See on veidi alla poole nende vajadustest, mis on seotud sellega, et meie eluase on pigem üle keskmise hinnaga. Ei kurda, õnneks jaksan maksta.
Mu meelest on normaalne, kui elatis on väikese varuga, kompenseerimaks lapsi kasvatava vanema suuremat koormust. Mu ühel lapsel on praegu terviseprobleem – sellega tegelemine võtab jubedalt aega, närve ja muidugi ka raha. Vahel mõtlen ja otsin lahendusi mitu tundi tööajast – töö pean siis õhtul järele tegema. Õnneks on mul selline töö, et võin mis iganes hetkel arvuti taha istuda ja teha. Ei saa salata, et see mõjutab mu enda meeleolu ja enesetunnet, mõtlen, et vo peaksin psühholoogiga rääkima, uurisin, ühe korra hind on 100€. Nojah. Teine vanem neid probleeme ei teagi – meie omavaheline suhtlus on minimaalne, lapsele ütlesin, et ta on suur inimene, ise otsustab, kas räägib või ei.

#3384042:

#3383885:

Ma usun ka, et osadel juhtudel ei kulu nii palju lapsele. No kui emad juba kirjutavad kattma ja sull… Neil ehk ei kuluks lapse haridusele ka palju ???? Aga teadmiseks imestajatele, et minu tutvusringkonnas kulub enamikel lapse peale julgelt see 600 kuus ära, sest lapsed käivad huviringides, teevad nt võistlussporti ja käivad nt öppemaksuga koolis. Ja paljud meist ei ole rikkad. Lihtsalt väärtustame muid asju elus. Kodule ja välimusele panustame vähem, pigem harime lapsi.

Vabalt võib ära kuluda, kõik sooviksid rohkem, nii mehed, kui naised, lapsed, vanurid, igaüks tahaks rohkem, alati. Selles polegi küsimus. Hoopis selles, et kui EI OLE elatisemaksjal sellist raha, reaalselt polegi võimalik, et maksta. Ongi väikespalgalised vanemad mõlemad. Siis ei saa ja nõudmine samuti ei aita.

Eraldi teema on need, kes suure vihaga lahku lähevad ja nii jääbki. Mis uus mimm see ikka nii väga loeb? Loeb aga just siis, kui see mimm hangiti pere kõrvalt. Peteti ja siis, mitte niivõrd kui hiljem mehe luus tekkis. Ja sealt edasi loeb see, kuidas mees ennast uuel mimmil mõjutada laseb.Igaüks vaadaku oma suheted üle. Petmine keerab ikka kõik untsu, seda peaksid kõik teadma. Pettur peab siluma. Lapsed ennekõike, siis mimmud. UUed naised peavad mehed mehesõnaga eelmises pere ajadest eemal hoidma. Siis pole ka tülisid. Saab mimm kohvikus süüa mehe käest, peavad ka lapsed saama.

kui oleks hoolduse jagamine 50/50, siis teaks nii isad kui uued mimmid, et eelmisi lapsi ei saa lihtsalt niisama maha kanda, et enam ei taha ja ei kasvata ja ei maksa ka.

Mul on kah “pildil” üks eksmees, kes viimased 12 aastat kurdab, et tal ei jätku elatiseks, miinimumelatis on liiga kõrge ja tema teised lapsed ja naine ja ema ja kass ja lehmad ja naabrid ja potililled kannatavad. Seesama isa, kes esimest korda kohtus (kui temalt oma lapse jaoks elatist nõuti) avaldas soovi lapsest loobuda. 6 erineva kohtumenetluse raames ei ole ta suutnud oma väiteid tõestada, palk muudkui tõuseb, lapsi tuleb aga juurde, oma esimese lapsega pole kohtunud u 8 kuud. Laps loomulikult süüdistab selles mind, et isa temast huvitatud pole, sest isa on lapsele selgeks teinud, et ema ei kuluta seda raha tema peale ja omalt poolt ka ei kuluta lapse peale ja emal on last ainult selle raha pärast vaja. Ehk siis ema on süüdi selles, et isa lapsest huvitatud pole. Seesama isa, kes soovis peale elatisenõude saamist oma lapsest loobuda. Minult on aastate jooksul võetud ära igasugune tahtmine mingeid kokkuleppeid sõlmida alates sellest hetkest, kui isa teatas mulle, et kui mina tahan, et laps oleks öösiti tema juures, pean talle 100 krooni öö eest maksma. Käisin see aeg nädalavahetustel ja ka öösiti tööl, tema puhkas 2 nädala kaupa, aga lapse võttis heal juhul korra kuus paariks päevaks, seejuures kõigile kõva häälega kuulutades, kuidas ema ei luba tal lapsega suhelda. Nii et ei – kõige selle shita juures on see praegune miinimumelatis vähim, mis ta oma lapsele võlgneb.

#3383337:

#3383276:

#3383234:

Elatis ei ole liiga kõrge. 4 lapse eest 1200 vb jah, aga 300 1 lapse eest mitte.

Lapsega koos elava vanema panust muidugi arvesse ei võeta. Kõik peab ikka olema täpselt pooleks saagitud. Aga vanemate rollid ei ole ju võrdsed.

Kas tõesti on Sinu lapse kulud kuus 600 eurot? Minu lapse kulud ei ole ja ma ei tea kedagi, kelle lapse kukud oleksid igakuiselt 600 EUR. Ja ma saan üle keskmist palka, reisime ilmselt keskmisest rohkem, veedame vaba aega väljapool kodu jne. jne.

Meil on koolimaks juba üle 200 euro kuus, pluss trennid ja ringid.

see ei päde kuidagi. see on eralõbu kui paned lapse tasulisse kooli. see ei ole elatisega kuidagi seotud.

#3384308:

#3384151:

Mul on kah “pildil” üks eksmees, kes viimased 12 aastat kurdab, et tal ei jätku elatiseks, miinimumelatis on liiga kõrge ja tema teised lapsed ja naine ja ema ja kass ja lehmad ja naabrid ja potililled kannatavad. Seesama isa, kes esimest korda kohtus (kui temalt oma lapse jaoks elatist nõuti) avaldas soovi lapsest loobuda. 6 erineva kohtumenetluse raames ei ole ta suutnud oma väiteid tõestada, palk muudkui tõuseb, lapsi tuleb aga juurde, oma esimese lapsega pole kohtunud u 8 kuud. Laps loomulikult süüdistab selles mind, et isa temast huvitatud pole, sest isa on lapsele selgeks teinud, et ema ei kuluta seda raha tema peale ja omalt poolt ka ei kuluta lapse peale ja emal on last ainult selle raha pärast vaja. Ehk siis ema on süüdi selles, et isa lapsest huvitatud pole. Seesama isa, kes soovis peale elatisenõude saamist oma lapsest loobuda. Minult on aastate jooksul võetud ära igasugune tahtmine mingeid kokkuleppeid sõlmida alates sellest hetkest, kui isa teatas mulle, et kui mina tahan, et laps oleks öösiti tema juures, pean talle 100 krooni öö eest maksma. Käisin see aeg nädalavahetustel ja ka öösiti tööl, tema puhkas 2 nädala kaupa, aga lapse võttis heal juhul korra kuus paariks päevaks, seejuures kõigile kõva häälega kuulutades, kuidas ema ei luba tal lapsega suhelda. Nii et ei – kõige selle shita juures on see praegune miinimumelatis vähim, mis ta oma lapsele võlgneb.

Miks sa tahad, et su laps peab suhtlema inimesega, kes on soovinud temast loobuda??? Isa ei ole lapsest huvitatud ja ta on selle ka välja öelnud (mis muidugi ei tähenda, et ta elatist ei pea maksma), võta talt siis vähemalt hooldusõigus ära.

Ei mina ei sunnigi neid suhtlema. Isa ise räägib ikka lapsele ja kõigile teistele, et ema ei luba suhelda, ise ikka nii hirmsasti tahaks, aga näe, ema on viimsegi sendi välja pressinud, ei saa lapsega suhelda. Vaevalt see isa ise mäletab, mis jama ta sinna kohtusse tookord saatis, seda jama on aastatega ainult juurde toodetud.

#3383981:

#3383814:

Praeguse seaduse järgi peaks need summad katma lapse põhikulud. Lapse põhikulud ei ole nii suured. Asi pole selles, mida mina mehega võin oma lahkest tahtest kokku leppida, asi on selles, et isadel tõmmatakse täesti seaduslikult hing kinni, vastutulekud sõltuvad naise suvast mitte kulude põhjendatusest.

sellises olukorras peaks isa lapse üldse enda kasvatada võtma, või siis 50/50 hooldust nõudma.

siis saab ta üsna ruttu selgeks, kui suured/väiksed on lapse põhikulud tegelikult ja ema saab aega hinge tõmmata ja elu korraldada, karjäärile pühenduda ja paremale elujärjele jõuda.

võimalik, et elatiste teema läheks sellisel juhul üldse päevakorralt maha.

praegune asjade seis jätab emale kõik igapäevased kohustused ja vastutuse, isadele aga täielise ajalise vabaduse koos õigusega kurta, et elatis on liiga suur.

isa on sama palju lapsevanem kui ema. kui oodatakse võrdset rahalist panustamist, siis peaks võrdne olema ka ajaline panustamine.

laps vajab mõlemat vanemat. ka siis, kui vanemad enam koos elatud ei saa.

Aamen!

#3383863:

Kokku leppimine toimib siis, kui mõlemad pooled on normaalsed.

Aga vat kui naisel kihvatab, et mehel on mingi uus (nt tatikaga) mimm ja käivad siin-seal, teevad seda-toda. No tahaks keerata ja keerabki???

Ja selliseid naisi on.

Tean üht, kellele määrati kohtus ametlikult miinimumist madalqm elatis. Arvake ära, kas selle peale algas lapse töötlemine ja mehele lapse kaudu käru keeramine?

Miks mees võtab selle naise siis koos “tatikaga” ülalpidamisse, kui oma lastki ei suuda ülal pidada?

#3384579:

#3383885:

Ma usun ka, et osadel juhtudel ei kulu nii palju lapsele. No kui emad juba kirjutavad kattma ja sull… Neil ehk ei kuluks lapse haridusele ka palju ???? Aga teadmiseks imestajatele, et minu tutvusringkonnas kulub enamikel lapse peale julgelt see 600 kuus ära, sest lapsed käivad huviringides, teevad nt võistlussporti ja käivad nt öppemaksuga koolis. Ja paljud meist ei ole rikkad. Lihtsalt väärtustame muid asju elus. Kodule ja välimusele panustame vähem, pigem harime lapsi.

Nii tore. Aga mis sõna see “enamikel” on? Käisid ise ka õppemaksuga koolis?

Aitäh, et märkasid! Enamikul tahtsin öelda. Vabandust, et see sõna sassi läheb mõnikord. Häda ongi selles, et tavakoolis ei õpetatud põhjalikult eesti keelt. Paljud sellised nn raskemad teemad lasti üle, sest enamikule on need arusaamatud. Olen elus ise väga palju juurde pidanud õppima eesti keeles. Näiteks mulle väga meeldib, kui siin teemades vigadele tähelepanu pööratakse. Jääbki paremini meelde nüüd. Püüan just seetõttu oma lapsele paremat haridust anda, kui endal on. Aga no kaashäälikuühend ja ühesilbiliste sõnade õigekiri on juba esimese klassi teema koolis ja kindlasti kõik õpivad neid.

Tahtsin veel lisada, et ma ei hakanudki teemasse kirjutama selleks, et täpse summa üle vaielda, vaid lihtsalt vastukajas neile, kes väitsid, et nemad küll ei tea ühtki last, kellele 600 kuus ära kulub. Olen ka seda meelt, et ema ja isa loovad koos pere, teevad koos otsused lapse tuleviku üle ja kui peaks tulema lahutus, ei peaks laps sellepärast kõigest loobuma, mis ta elus on. See pooldaks ikkagi konkreetsest juhtumist lähtuvat elatist.

#3384317:

Vaevalt see isa ise mäletab, mis jama ta sinna kohtusse tookord saatis, seda jama on aastatega ainult juurde toodetud.

Siisz tuleb see inimesele meelde tuletada. Ei saa olla nii, et olulistes asjades inimene ajab süüdimatut mula. Oled öelnud, siis vastuta ka. Kui ei taha oma sõnade eest vastutada, siis tuleks suheldes kasutada ebamäärast ja kahtlevat hoiakut, kõnestiili ja väljendust. Nii et kõik teised ka näevad, et inimene pole endas kindel, ta ei tea, mida ta tahab, ta ei oska, ta kahtleb isegi. No nagu siis, kui küsitakse midagi asjast, milles inimene kaasa rääkida ei oska, teemat ei jaga, aga midagi ometi vastama peaks. Ja ütlebki – ma..ei..tea..ee..vist ..jah…eeee..nõndaviisi.
Kui inimene aga ütleb, soovin lapset loobuda, kindla häälega ja kohtus, siis nii ka on.

#3384800:

#3384151:

Mul on kah “pildil” üks eksmees, kes viimased 12 aastat kurdab, et tal ei jätku elatiseks, miinimumelatis on liiga kõrge ja tema teised lapsed ja naine ja ema ja kass ja lehmad ja naabrid ja potililled kannatavad. Seesama isa, kes esimest korda kohtus (kui temalt oma lapse jaoks elatist nõuti) avaldas soovi lapsest loobuda. 6 erineva kohtumenetluse raames ei ole ta suutnud oma väiteid tõestada, palk muudkui tõuseb, lapsi tuleb aga juurde, oma esimese lapsega pole kohtunud u 8 kuud. Laps loomulikult süüdistab selles mind, et isa temast huvitatud pole, sest isa on lapsele selgeks teinud, et ema ei kuluta seda raha tema peale ja omalt poolt ka ei kuluta lapse peale ja emal on last ainult selle raha pärast vaja. Ehk siis ema on süüdi selles, et isa lapsest huvitatud pole. Seesama isa, kes soovis peale elatisenõude saamist oma lapsest loobuda. Minult on aastate jooksul võetud ära igasugune tahtmine mingeid kokkuleppeid sõlmida alates sellest hetkest, kui isa teatas mulle, et kui mina tahan, et laps oleks öösiti tema juures, pean talle 100 krooni öö eest maksma. Käisin see aeg nädalavahetustel ja ka öösiti tööl, tema puhkas 2 nädala kaupa, aga lapse võttis heal juhul korra kuus paariks päevaks, seejuures kõigile kõva häälega kuulutades, kuidas ema ei luba tal lapsega suhelda. Nii et ei – kõige selle shita juures on see praegune miinimumelatis vähim, mis ta oma lapsele võlgneb.

Kui mu lapsel oleks selline isa, siis laseks loobuda ja mu abikaasa lapsendaks iga kell mu lapse eelmisest kooselust. Aga kas mitte, ei ole asi rahas? Elatis jääks ju saamata. Näitab taset! Muidugi mündil on kaks poolt ja hetkel ainult ühe poole lugu.

Ei tea, kust ma selle abikaasa võtma oleks pidanud kuu aega peale lahkuminekut?

#3384862:

#3384800:

#3384151:

Mul on kah “pildil” üks eksmees, kes viimased 12 aastat kurdab, et tal ei jätku elatiseks, miinimumelatis on liiga kõrge ja tema teised lapsed ja naine ja ema ja kass ja lehmad ja naabrid ja potililled kannatavad. Seesama isa, kes esimest korda kohtus (kui temalt oma lapse jaoks elatist nõuti) avaldas soovi lapsest loobuda. 6 erineva kohtumenetluse raames ei ole ta suutnud oma väiteid tõestada, palk muudkui tõuseb, lapsi tuleb aga juurde, oma esimese lapsega pole kohtunud u 8 kuud. Laps loomulikult süüdistab selles mind, et isa temast huvitatud pole, sest isa on lapsele selgeks teinud, et ema ei kuluta seda raha tema peale ja omalt poolt ka ei kuluta lapse peale ja emal on last ainult selle raha pärast vaja. Ehk siis ema on süüdi selles, et isa lapsest huvitatud pole. Seesama isa, kes soovis peale elatisenõude saamist oma lapsest loobuda. Minult on aastate jooksul võetud ära igasugune tahtmine mingeid kokkuleppeid sõlmida alates sellest hetkest, kui isa teatas mulle, et kui mina tahan, et laps oleks öösiti tema juures, pean talle 100 krooni öö eest maksma. Käisin see aeg nädalavahetustel ja ka öösiti tööl, tema puhkas 2 nädala kaupa, aga lapse võttis heal juhul korra kuus paariks päevaks, seejuures kõigile kõva häälega kuulutades, kuidas ema ei luba tal lapsega suhelda. Nii et ei – kõige selle shita juures on see praegune miinimumelatis vähim, mis ta oma lapsele võlgneb.

Kui mu lapsel oleks selline isa, siis laseks loobuda ja mu abikaasa lapsendaks iga kell mu lapse eelmisest kooselust. Aga kas mitte, ei ole asi rahas? Elatis jääks ju saamata. Näitab taset! Muidugi mündil on kaks poolt ja hetkel ainult ühe poole lugu.

Ei tea, kust ma selle abikaasa võtma oleks pidanud kuu aega peale lahkuminekut?

Kes kirjutas, et kohe peale lahkuminekut? Sa ise kirjutad, et 12 aastat on see kestnud, kas selle aja jooksul oled olnud läbikäigu hoov ja pole suutnud “normaalset” meest leida? Mees oleks pidanud siis 2 nädalat last hoidma, sulle elatist maksma täismahus, et sina rahul oleksid? Tegelikult kui su juttu lugeda, siis pole palju vaja, et aru saada, kuhu on see koer maetud.

#3385106:

#3384919:

#3384862:

#3384800:

#3384151:

Mul on kah “pildil” üks eksmees, kes viimased 12 aastat kurdab, et tal ei jätku elatiseks, miinimumelatis on liiga kõrge ja tema teised lapsed ja naine ja ema ja kass ja lehmad ja naabrid ja potililled kannatavad. Seesama isa, kes esimest korda kohtus (kui temalt oma lapse jaoks elatist nõuti) avaldas soovi lapsest loobuda. 6 erineva kohtumenetluse raames ei ole ta suutnud oma väiteid tõestada, palk muudkui tõuseb, lapsi tuleb aga juurde, oma esimese lapsega pole kohtunud u 8 kuud. Laps loomulikult süüdistab selles mind, et isa temast huvitatud pole, sest isa on lapsele selgeks teinud, et ema ei kuluta seda raha tema peale ja omalt poolt ka ei kuluta lapse peale ja emal on last ainult selle raha pärast vaja. Ehk siis ema on süüdi selles, et isa lapsest huvitatud pole. Seesama isa, kes soovis peale elatisenõude saamist oma lapsest loobuda. Minult on aastate jooksul võetud ära igasugune tahtmine mingeid kokkuleppeid sõlmida alates sellest hetkest, kui isa teatas mulle, et kui mina tahan, et laps oleks öösiti tema juures, pean talle 100 krooni öö eest maksma. Käisin see aeg nädalavahetustel ja ka öösiti tööl, tema puhkas 2 nädala kaupa, aga lapse võttis heal juhul korra kuus paariks päevaks, seejuures kõigile kõva häälega kuulutades, kuidas ema ei luba tal lapsega suhelda. Nii et ei – kõige selle shita juures on see praegune miinimumelatis vähim, mis ta oma lapsele võlgneb.

Kui mu lapsel oleks selline isa, siis laseks loobuda ja mu abikaasa lapsendaks iga kell mu lapse eelmisest kooselust. Aga kas mitte, ei ole asi rahas? Elatis jääks ju saamata. Näitab taset! Muidugi mündil on kaks poolt ja hetkel ainult ühe poole lugu.

Ei tea, kust ma selle abikaasa võtma oleks pidanud kuu aega peale lahkuminekut?

Kes kirjutas, et kohe peale lahkuminekut? Sa ise kirjutad, et 12 aastat on see kestnud, kas selle aja jooksul oled olnud läbikäigu hoov ja pole suutnud “normaalset” meest leida? Mees oleks pidanud siis 2 nädalat last hoidma, sulle elatist maksma täismahus, et sina rahul oleksid? Tegelikult kui su juttu lugeda, siis pole palju vaja, et aru saada, kuhu on see koer maetud.

Kas abiellumine on kohustuslik, muidu oled läbikäiguhoov?

Pärast seda, kui elatis välja nõuti, on ju isa kogu aeg pildil olnud, mis siis, et paari kuu tagant. Mida seal enam lapsendada, kui mingisugune suhe neil ju olnud on. Eks sai igasuguseid kokkuleppeid pakutud, aga seda sinupakutud varianti mitte. Ja siis, kui minult lapsehoidmise eest raha küsiti, polnud ma elatist veel küsinudki, peale seda nõudmist läksin kohtusse. Aga jah, ma ei viitsi siin oma elulugu arutama hakata, eks härra ise teab. Viimane pärl oli see, kus ta ringkonnakohtus väitis, et minust lahkumineku tõttu on tal tekkinud depressioon (depressioon tekkis hiljuti, seda ka mainis). Me oleme lahus juba üle 12 aasta ja ta ise alles mõned kuud tagasi abiellus oma pikaaegse elukaaslasega, ja peale seda tekkis tal depressioon minust lahkumineku tõttu. Ei ole väga usutav vist.

Ja ma tean ka seda, et härra ise siin pingsalt elatiseteemadel kaasa kirub ????

Mis see abielu siia puutub? Sul tõesti arusaamisega väga kehvasti. Kui nüüd natuke loed ja süvened, siis abielus olen mina, aga sinult küsisin, kas sul pole siiani ühtegi meest olnud või kui on, siis kas hordide viisi. Lapsendamiseks ei pea abielus olema. Selle asemel, et siin end õigustada mine parem tegele oma lapsega, vähemalt on tal siis ema :D.

mina arvan, et see ei peaks olema mingi nn jäävsuurus. kui maksja palk on 10 000.- on loogiline, et laps saab trennikulud ja autojuhi ja selle katteks mõnituhat eurtsi. kui maksja teenib miinimumpalka, tuleb ka järeltulijal vähemaga läbi ajada. peavari ja söök. aga elatise määrajatel on emotsionaalse intelligentsusega kehvasti. või nad lihtsalt ei viitsi süveneda ja loogiliselt mõelda. ma ei teagi, kuidas seda neile arusaadavalt sõnastada tuleks.

Mitte elatise määrajatel pole intelligentsusega kehvasti, vaid liiga palju on mehi, kelle palk on küll miinimum või üldse ametlikult töötud, aga tegelik sissetulek on kordi suurem. Inimese tegelikku majanduslikku seisukorda on lihtsalt nii keeruline määrata, kui inimene ise seda ei taha.

#3385695:

#3385106:

#3384919:

#3384862:

#3384800:

#3384151:

Mul on kah “pildil” üks eksmees, kes viimased 12 aastat kurdab, et tal ei jätku elatiseks, miinimumelatis on liiga kõrge ja tema teised lapsed ja naine ja ema ja kass ja lehmad ja naabrid ja potililled kannatavad. Seesama isa, kes esimest korda kohtus (kui temalt oma lapse jaoks elatist nõuti) avaldas soovi lapsest loobuda. 6 erineva kohtumenetluse raames ei ole ta suutnud oma väiteid tõestada, palk muudkui tõuseb, lapsi tuleb aga juurde, oma esimese lapsega pole kohtunud u 8 kuud. Laps loomulikult süüdistab selles mind, et isa temast huvitatud pole, sest isa on lapsele selgeks teinud, et ema ei kuluta seda raha tema peale ja omalt poolt ka ei kuluta lapse peale ja emal on last ainult selle raha pärast vaja. Ehk siis ema on süüdi selles, et isa lapsest huvitatud pole. Seesama isa, kes soovis peale elatisenõude saamist oma lapsest loobuda. Minult on aastate jooksul võetud ära igasugune tahtmine mingeid kokkuleppeid sõlmida alates sellest hetkest, kui isa teatas mulle, et kui mina tahan, et laps oleks öösiti tema juures, pean talle 100 krooni öö eest maksma. Käisin see aeg nädalavahetustel ja ka öösiti tööl, tema puhkas 2 nädala kaupa, aga lapse võttis heal juhul korra kuus paariks päevaks, seejuures kõigile kõva häälega kuulutades, kuidas ema ei luba tal lapsega suhelda. Nii et ei – kõige selle shita juures on see praegune miinimumelatis vähim, mis ta oma lapsele võlgneb.

Kui mu lapsel oleks selline isa, siis laseks loobuda ja mu abikaasa lapsendaks iga kell mu lapse eelmisest kooselust. Aga kas mitte, ei ole asi rahas? Elatis jääks ju saamata. Näitab taset! Muidugi mündil on kaks poolt ja hetkel ainult ühe poole lugu.

Ei tea, kust ma selle abikaasa võtma oleks pidanud kuu aega peale lahkuminekut?

Kes kirjutas, et kohe peale lahkuminekut? Sa ise kirjutad, et 12 aastat on see kestnud, kas selle aja jooksul oled olnud läbikäigu hoov ja pole suutnud “normaalset” meest leida? Mees oleks pidanud siis 2 nädalat last hoidma, sulle elatist maksma täismahus, et sina rahul oleksid? Tegelikult kui su juttu lugeda, siis pole palju vaja, et aru saada, kuhu on see koer maetud.

Kas abiellumine on kohustuslik, muidu oled läbikäiguhoov?

Pärast seda, kui elatis välja nõuti, on ju isa kogu aeg pildil olnud, mis siis, et paari kuu tagant. Mida seal enam lapsendada, kui mingisugune suhe neil ju olnud on. Eks sai igasuguseid kokkuleppeid pakutud, aga seda sinupakutud varianti mitte. Ja siis, kui minult lapsehoidmise eest raha küsiti, polnud ma elatist veel küsinudki, peale seda nõudmist läksin kohtusse. Aga jah, ma ei viitsi siin oma elulugu arutama hakata, eks härra ise teab. Viimane pärl oli see, kus ta ringkonnakohtus väitis, et minust lahkumineku tõttu on tal tekkinud depressioon (depressioon tekkis hiljuti, seda ka mainis). Me oleme lahus juba üle 12 aasta ja ta ise alles mõned kuud tagasi abiellus oma pikaaegse elukaaslasega, ja peale seda tekkis tal depressioon minust lahkumineku tõttu. Ei ole väga usutav vist.

Ja ma tean ka seda, et härra ise siin pingsalt elatiseteemadel kaasa kirub ????

Lapse seisukohalt oleks lapsendamine ilmselt parim. See niinimetatud isa on vaid pildil virvendamas, isa kui isa ta ju tegelikult ei ole. Miks ma ei poolda survestamist selliste kodanike puhul?- sest laps ju loodab, aga seda isa ei huvita. Küll oleks tore kui selle lapse elus oleks igapäevaselt inimene, kes käituks kui isa ja keda ta võiks isaks pidada. Selline suhtlus on vaid lapse narrimine ja kui tekikski inimene, kes teda lapsendada soovib, siis ei pruugi laps sellega nõustuda. Sest mingisugune isa tal ju juba on.

Just.