Teema: Elatis isalt ja jooksvad kulud

#3278763:

#3278717:

Eluaseme laenumaksed lähevad kodukulude sisse! Ammu juba see rk lahend.

Kogu järgnev jutt on ka jama, üürileping kehtestab õigused ja kohustused.

Ei lähtuta eluaseme laenumakse suurusest. Lähtutakse kasutuseelise arvutuskäigust, mida arvutatakse samalaadse elamispinna üürimaksest. Ning see arvutuskäik on oluline tingimustes, kus lapse elatist makstakse eluaseme omanikule, et tema ei kannaks üksi lapse eluaseme kulusid. Tingimustes, kus omanik ise elab mujal, ei tohiks olla kellegi asi, kui palju omanik laenu maksab. Oluline peaks olema, kui palju elanikud peaks omanikule üüri maksma. See on antud juhul elatise tasaarvelduse summa, mitte laenumakse.

Ülaltoodu on pärit varasemast, 2013 aastast.
Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.15.a lahend asjas nr 2-14-6706, milles teise astme kohus leidis, et kasutuseelise väärtuse väljaarvutamisel võib lähtuda ka eluruumi soetamiseks võetud laenu tagasimakse ja kindlustusmakse igakuisest suurusest, aga sellisel juhul peavad mõlemad pooled sellega nõus olema.
Nii et, tavalise elamu/korteri suurust (lapse eluruumi ja ühiskasutuse m2) ja keskmise laenumaksega arvestades, ei ole põhjust ning lootustki teisel poolel laenumaksete järgimist vaidlustada.

#3279199:

Kui mõlemad pooled peavad nõus olema, siis ilmselt mingi lootus ikka on. Seda enam, et antud juhul on kinnisvara omanikuks isik, kes ise selles ei ela ja kellelt elatist nõutakse. Küsimus on selles, et kas omanikku saab kohustada oma kinnisvarale kolmanda isiku (ehk siis elatist nõudva eksi) kasuks omakuluhinnaga kasutusõigust andma. Lapse kasuks ilmselt saab. Võibolla saab ka eksi kasuks, aga kas see on õiglane.

Eelnevalt kirjutasin, et üürileping kehtestab õigused ja kohustused. Lepingu hind on ju vaba.
Lootuse osas – millised argumendid oleks mittenõustuval poolel kui laenumakse on odavam või sama keskmise üüriga. Ongi lootusetu argument, nii nagu kirjutasin.