Teema: Elatis ja selle maksmine – kas lapse jalgratta ost kuulub elatise alla?

Eks kõik oleneb sellest, kui rikas on lapse ema ja kui rikas oled sina. Kui elatis suuremaltjaolt elamiskulude katteks, riieteks, toiduks kulub, siis on loogiline, et mingid ekstra kulutused mõnikord kokkuleppel tulevad juurde. Naine ei nõua ju su käest, et maksaksid terve ratta kinni, vaid küsib, mis summas sa saaksid konkreetselt ratta ostu panustada. Ilmselt selle järgi valib ka ratta, et kas saab osta veidi kallima või tuleb odavam leida.

Kui sa just lausa kehvik ei ole, siis võiksid ju ratta ostmiseks mingi summa panustada? Aga jah, ega seaduses sellist pügalat ei ole ja iseenesest võiks naine selle raha ju võtta elatise summast, aga kuna ta sinu käest küsib, ju siis on selleks vajadus.

Kui saaksid panustada 50 eurot, siis nii ütlegi, et 50 saad anda, rohkem mitte. Kui üldse ei saa, siis ütlegi, et pole kahjuks üleliigset raha. Aga ära valeta. Kui see ratta ostmiseks lisaraha sulle mingi valus laks ei oleks, siis ära hakka ajama, et üldse ei saa. Ütle naisele mingi summa nagu ta küsis (kui sul on võimalik mingi summa selleks välja käia). Naine ju momendil ei dikteeri sulle midagi, et näe nüüd ostan lapsele 300-eurose ratta, pleki pool kinni. Ilusti küsib, et missuguses summas sa saaksid ratta ostmist toetada.

Kägu kirjutas:

Kas ühe lapse peale kulub tõesti 500 eurot kuus, nii et ratta jaoks vaja eraldi juurde maksta???

Sa oled vist küll puu otsast kukkunud. Lapsel pole vaid riideid ja söök, vaid ka kommunaalmaksud käivad selle alla , sest ka laps tarbib elektrit, talle tehakse pliidiga süüa ,käib pesemas jne. 500 on mingi ulmesumma su meelest arvestades me riigis makse, sööki ja riideid jne.

Kui ma saaks 250€ elatist, võiksin lapsele iga kuu uue ratta osta.
Saan vaid riigi poolt makstavat elatisabi 100€ kuus. Õnneks sellest piisab ja ei vajagi rohkem.

Provotseerid või tunned päriselt ka uhkust?

Kägu kirjutas:

Tere,
maksan igakuist elatist 250 euri (1 laps eksnaisega). Nüüd vaja pojale uus jalgratas osta ning eksnaine küsib millises summas saan jalgratta ostu toetada. Ma ju maksan igakuiste elatist – miks ma veel lisaks pean jalgratta ostu toetama? Perekonnaseadusest ka miskit välja ei loe…..milline seadus reguleerib elatise tasumist, selle suurust ja kõrvalkulusid – nt. jalgratas, talvekomplekti ost, suusad jne….
Aitäh, kes viitsivad viidata seadusele.

seaduse järgi pead sa maksma vaid elatist ning eks peab sellest ostma nii söögid, riided, maksma eluasemekulud ning ostma ka jalratta, suusad jne. rohkem, kui elatis, sa maksma ei pea ja eks nõuda ei saa.
küll aga võid, kui tahad ja raha jagub, lisaks elatisele osta lapsele asju, panustada suurematesse ostudesse, reisidesse, anda taskuraha jne. nõuda seda ei saa, kui sa ei taha.
kui maksad 250 eurot elatist, eks lisab omalt poolt samapalju, riik veel 55 eurot, siis 550 euro eest kuus peaks ajapikku jaguma ka ratta ostmiseks ja kui ei jagu, siis käib laps jala. jalgratas ei ole esmatarbekaup, ilma milleta elada ei saa

SuHtle otse naisega! Küsi miks, millist, kui kallist jne. Minul oli eelmine aasta pubekaga selline olukord, kus nõuti minu jaoks ülemõistuse kallist Iphone. Ütlesin, et minu jaoks oleks ok ca 200.- eurone telefon osta (mul endal on ja kasutan palju, täitsa ok), nii et sellise eelarvega võib ta arvestada. Kui tahab kallimat, küsigu isalt juurde. Kusjuures saigi! Ratta olen ostnud lapse isalt midagi juurde küsimata, aga kasutatult odavamapoolse. Kui oleks mingit hüper-super varianti tahetud, poleks mu rahakott välja mänginud.

Kägu kirjutas:

Samas kui ringi vaadata Tallinnas, siis inimesed sõidavad maasturitega, elavad elamurajoonides, kus maja maksab paarsada tuhat. Mõlemal vanemal on majas auto. Käiakse iga aasta koos lastega soojamaa reisil.
Kas need maasturid ja majad on siis kõik tasuta käes ja ei lähe kuludesse sisse?

arvad, et need vanemad ilma lasteta elaksid lasnamäe 1toalises, sõidaks liinibussiga ja reisiks pöidlaküüdiga paidesse?
miks loetakse lapse kuludeks ka need, mida inimene teeks ka ilma last/lapsi omamata? enamik inimesi ei müü on korterit/maja ka peale laste ärakolimist ega koli kuhugi odavasse kööktuppa elama, vaid jääb ikka endisesse koju

Ei pea sa jalgratta ostu toetama. Maksad igakuist elatist ja sellega peab lapse ema majandama ka kürvale panema, et nüüd osta jalgratas. Sellepärast ongi ju elatis selline ja seda ei pea vaatlema, et isa maksab 250 ja ema peab ka panema 250, aga lapsele ju igakuiselt ei kulu 500 eurot. Igakuiselt ei kulu, aga vot nüüd tuleb osta jalgratas. Kindlasti pole siin tegemist halva isaga vaid naine ei oska majandada.

Kägu kirjutas:

Ma olen alati imestanud ameeriklaste ilusaid hambaid

Palju sa reaalselt oled tavalist ameeriklast näinud, et nii julgeid väiteid esitad?

Kägu kirjutas:

Mu lapsele on juba 7 aastat jalgratta ostnud mu uus mees, remontinud, kumme parandanud. Eksil pole kuskilt kinni hakata, sul teemaalgataja veel on, kiunu kuniks võimalus. Kohutav ikka mõelda ka, su seemnerakk küsis ühel hetkel jalgratast, mida veel, vii raha lõbumajja edaspidi siis, kui lastele kulutatust kahju on.

Mis lõbumajas see lapse ema käib, et ei saa jalgratta jaoks raha koguda?

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Mu lapsele on juba 7 aastat jalgratta ostnud mu uus mees, remontinud, kumme parandanud. Eksil pole kuskilt kinni hakata, sul teemaalgataja veel on, kiunu kuniks võimalus. Kohutav ikka mõelda ka, su seemnerakk küsis ühel hetkel jalgratast, mida veel, vii raha lõbumajja edaspidi siis, kui lastele kulutatust kahju on.

Mis lõbumajas see lapse ema käib, et ei saa jalgratta jaoks raha koguda?

Kirjuta mis kirjutad, aga faktiks jääb, kui isal on kahju oma poja jalgrattaostu panustada, siis vabandust…..madal vend.

Seda asja võiks vaadata niimoodi, kuidas vaataksite naisega siis, kui elaksite koos. Ja rahakott ühine oleks. Kui on tavaline ja mitte keskmine pere, pigem peost suhu elajad(no mini mõõdupuu oma kogemuse järgi oleks see, et kui ei jaksa näiteks külmikut või pesumasinat katkimineku korral kohe tervena välja osta, siis ei jaksa see pere ka l´jalgratast, kuigi jalgratas ei pea olema 400-eurone näiteks) ja sel juhul pannakse mõned kuud kõrvale või võetakse järelmaksuga, kui mitte see ei tähena kohe kallimat hulga.
Kui eraldi elav isa pole näiteks jõukam mees, siis kehtiks sama reegel ka eraldi elades – et ei saa kohe ja korraga osta.
Kui isa on paremal järjel ja rohkem teeniv, kes saaks selle ratta lisaks elatusele osta pealekauba, siis pean normaalseks, kui ta seda teeb – oma laps ikkagi. Saaks koos sõitams käia ja telkimaks näiteks. Kui isal pole see aga võimalik, siis selge ju, et tuleb teisti kokku leppida ja kombineerida. Näiteks, et maksab natuke vähem nmõned kuud ja ostavad ratta, ikkagi koostööd teha.
PS. lõbumaja on pervovärk, sinna veavad raha vaid idikad.

Jalgratas on vahend, mille abil Sinu laps osaleb liikluses. See, teatavasti, ei ole päris ‘väikeste laste syytud, muretud mängud’.

Tõepoolest puudub seadus, mis kohustax lahuselavat vanemat sellesse panustama, aga siis ära imesta, kui ta naabripoisi väixex jäänud rontrattaga asfaldiauku või auto ette satub. Korralik kiiver tasux ka osta. Sest, noh, päris nii kõva peaga ei saa Su laps ju olla.

Loomulikult jääb laps ellu ka jalgrattata. Jääb ellu breketiteta, trennita, arvutita, reisideta, hariduseta, sageli arstiabitagi. Lihtsalt olevik on sel lapsel kole & tulevik jube. Kui just ei teinudki last sellex, et Kodutundel ikka abistatavaid jätkux.

Kägu kirjutas:

Seaduse järgi ei pea sa midagi maksma. Helista pojale ja ütle, et kuna seaduse ees oled sa oma kohustuse täitnud, siis uut jalgratast ta ei saa. Ta kindlasti rõõmustab, et tal selline kohusetundlik isa on.

Issi võib osta ratta ja siis võib issi oma pojaga kokkuleppida näiteks ameerika reisis kuhu nad koos lähevead. Loomulikult lapse reisi maksab kinni EMA, kui ema ei suuda siis kohtusse, ajakirjandusse. Laps kindlasti rõõmustab milline hale emme tal on kes isegi reisi ei suuda lapsele võimaldada.