Teema: Elatis kahele lapsele

Loomulikult võid nõuda. Seaduslik õigus on, kui kokkuleppele ei jõuta, sõlmida notariaalselt kinnitatud kokkulepe (elatise suuruse, maksepäeva jne kohta) või lausa esitada kohtusse hagi ja oodata kohtuotsus ära.

Elatis 2 lapsele on seaduse kohaselt praegu 540/kuus kuid arvestatakse ka mitmeid asjaolusid (eelkõige laste vajadused aga ka isa võimalused st teised ülalpeetavad kui neid on) ja kui ema nõuab miinimumi st 540 ning isa vastuväiteid ei esita, siis 540 ka määratakse.
Isegi kui isa esitab vastuväiteid, vaadatakse tema töövõimet, palka jne ja kui teisi ülalpeetavaid pole, alla 400 eeldaks küll, et välja ei mõisteta.

Ja ei ole reeglit, et kui isa maksab 540 peab ema olema võimeline just ka 540 panustama, arvestatakse siiski ka ema ja isa erinevat palgataset kui see on jms. Kahjuks mitte küll ema kulutatavat aega jms (kui väidad, et isa absoluutselt laste igapäevaelus ei osale), see paraku pole elatise suurusega seotud. Tõsi, on juhtumeid, kui suurem elatis oligi ema väitel selleks, et kuna isa ei panustanud üldse aega oli ema paraku sunnitud kasutama tasulist lapsehoidjat, sest kohati lõppes tema tööpäev pärast lasteaia sulgemist ja kohus arvestas seda.

Aga kas see ka tema käitumist muudab?
Ainus suur pluss on kohtu kaudu nõutud elatise puhul, et kui ei laeku korralikult, saad ehk kohtutäiturilt abi.

Seda, kas isa ongi ametlikult töötu või oma sõnul töötu jne, seda kohus ei arvesta. Küll aga vaadatakse elustiili st tasulist õpet ja maja ehitamist saad endale lubada-seega suudad ka korralikku elatist maksta.

Kui kokkuleppega pole nõus, jääbki üle kohtusse hagi esitada.

Ja nõuad n ö riigi kehtestatud seaduslikku miinimumi e 540 kuus. Põhjendadki, et isa ei maksa igakuiselt, ei maksa kokku lepitud summat st summa sõltub tema suvast ing kõigub igakuiselt kuni 2 korda ja ta ei ole võimeline maksma kindlal kuupäeval.

Kindlasti soovitan(kuigi kohus seda miinimumelatise puhul isegi ei nõua) teha korralik ülevaade sellest, millised on laste vajadused ja igakuised väljaminekud neile. Arvesta, et eluasemekuludest teil 2/3 on laste kulud, millest omakorda pool on nö isa osa, lisa elementaarne toit, riided/jalanõud (aasta summa jagada 12 k on kõige tavalisem), transport, tasulised huviringid, spordivarustus (sh jalgrattad n), ravimid, hügieenitarbed, kino/teater/väljasõidud. Kõik, mis võimalik dokumenteerida, tee seda (n ole valmis tõestama kulutusi eluasemele, huviringidele jne-arved kaasa!)

Kui lapsed said neid hobisid lubada kooselu ajal, siis on kohtu seisukoht, et samad võimalused peavad neil olema ka hoolimata vanemate lahku kolimisest e siis laste elatustase ei tohiks langeda.

Ku isa omal algatusel midagi ilma läbirääkimata ostab siis kindlasti ei lähe see elatise sisse! Elatis peab laekuma igakuiselt kindel summa teise lapsevanema arvele. Taskuraha jms ei lähe elatise arvestusse.

#3230894:

laste isa väidab, et ta on töötu. Ometi on tal mitu ettevõtet, mõnes on ta ainuomanik, mõnes osalusega. Rohkem lapsi tal hetkeseisuga ei ole. Samas ehitab maja, alustas sügisel õpinguid ülikoolis (mis teatavasti on ju tasuline õpe).

Ta võib ju kõike väita. Ja osaliselt võib tal isegi õigus olla, sest ega need ettevõtted ei pruugi midagi sisse tuua. Ainus “kala” on siin see majaehitus – seda tasuta ei tee; järelikult liigub mingi must raha. Ülikool unusta ära, see ei pruugi olla tasuline.

Aga majaehitus ja 540€ elatis ei ole võrreldavad, esimene on kordi kallim kui see teine.
Seega mingi raha tal liigub ja kohtutäituriga jamamine talle niiehknaa ei sobi; ka majaehituse juures mingeid asju pead ülekandega maksma ja tema nimel olevate arvete sulgemine tekitaks talle oluliselt ebamugavusi.
Anna hagi sisse, kui mõistlikul teel kaubale ei saa.

no siin on selge võimunäitamisega tegemist ju! mu tuttav käis ka elatist saamas samamoodi – alati pidi küsima, alati pidi isiklikult kohal olema, et sularaha vastu võtta. selle üleandmisega muidugi kallati veel verbaalset saasta kaela. kui nöörimööda mehe tahtmist ei teinud, siis mees ka ei maksnud lapsele, võta söögiraha kust tahad. aga mehel oli hea vaadata, kuidas naine tubli koera kombel sitsis.

mina soovitaks pea selga lüüa ja rahulikult teha selgeks, et kui omavahelise kokkuleppega stabiilsust ei saa, siis tulebki kohtus paika panna kord. kui hakkab põtkima, siis ongi kogu eelnev olnud ainult tema ego paitamine ja sulle koha kätte näitamine. eks sa ise tea, kas sa oled nõus sellega leppima.

Tee mehele ettepanek pooled trennid-ringid ise kinni maksta. Samuti näiteks telefoniarved ja laste taskuraha. Lase osta lastele suuremaid ja kallimaid asju (näiteks jalgratas jm sporditarbed, nutiseadmed), laste hobidega seotud reisid, suvelaagrid jms. Minu elu toimib juba aastaid nii, et mees kannab igakuiselt minu kontole 300 euri (2 lapse jaoks kokku), kuid osaleb ülaltoodud asjade eest maksmises. Ühtlasi on lastel sellise elukorralduse juures rohkem põhjust isaga suhelda. Ja minul on tööd vähem, sest ma ei pea elama sisse jalgrataste ega tahvelarvutite maailma, millest ma midagi ei tea ja mis mind eriti ei huvita. Kui laps tahab minna ebamõistlikult kallisse suvelaagrisse, siis kaupleb ta seda isalt mitte minult jne. Minu jaoks mugav süsteem ja aitab isal kursis püsida, millega tema lapsed tegelevad.

#3231618:

Elatise välja nõudmine tekitab kahtlemata esialgu paksu verd, aga usu: pikas plaanis teeb see ka sinu laste isale elu palju kergemaks ja teie vahelised suhted pingevabamaks. On oluliselt valutum kulutusi planeerida, kui tead, et iga kuu tuleb kindlal kuupäeval tasuda kindel summa.

väljanõutud elatis ei tähenda tihti üldse seda, et see ka laekuma hakkaks
kui mees skeemitab juba praegu ja saab tulu oma ettevõttest, siis võib kohtu kaudu välja nõutud elatis tähendada ka seda, et mitte sentigi enam ei laeku 🙁
kohtuskäik ei muuda suhteid kunagi pigevabaks, vaid pigem hullemaks

#3232047:

Tee mehele ettepanek pooled trennid-ringid ise kinni maksta. Samuti näiteks telefoniarved ja laste taskuraha. Lase osta lastele suuremaid ja kallimaid asju (näiteks jalgratas jm sporditarbed, nutiseadmed), laste hobidega seotud reisid, suvelaagrid jms.

Need on kõik kulud, mida kohtus nimetatakse elulaadist lähtuvateks. Ükski neist ei ole esmavajadus. Olles ise hetkel elatise maksja ja makstes kahele lapsele igakuiselt poolt oma palka, ma arvaks, et eks mõnitab mind, kui ta sellise ettepanekuga lagedale tuleks. Et kui mina pean koonerdama ja närutama, et kuidagi moodi toime tulla, siis lastele peaksin maksma kinni ennekõike kõike seda, mis mulle endale hetkel kättesaamatuks luksuseks on. Et selleks minu makstavat elatist vaja ongi – lõbudeks. See ei ole ju kaugeltki see olukord, millest muidu alatasa räägitakse, et kui isa elatis maksmata jätab, on lapsed näljas ja paljad. Muidugi ma saan aru, toredakas lapsepõlveks ja sotsiaalseks arenguks on neid asju vaja, aga kas neid on tõesti nii palju vaja, et mina samal ajal kiratsen? Pigem võetagu juba see neetud raha ja et ma kunagi ei kuuleks, mida sellega tehtud on.

#3233909:

Need on kõik kulud, mida kohtus nimetatakse elulaadist lähtuvateks. Ükski neist ei ole esmavajadus. Olles ise hetkel elatise maksja ja makstes kahele lapsele igakuiselt poolt oma palka, ma arvaks, et eks mõnitab mind, kui ta sellise ettepanekuga lagedale tuleks.

Laste isa kannab minu kontole 300 eurot 2 lapse peale kokku. Ehk siis võrreldes miinimumelatisega hoiab ta iga kuu kokku 240 eurot. Püsikulusid seoses lastega (hetkel 1 lapse taskuraha ja mõlema telefoniarved) on tal kuus max 100 euro eest. Kõrvale saab panna iga kuu 140 eurot, mille eest osta aeg-ajalt lastele (nende soovil) mõni tehnika- või sporditarve, tasuda reisiarve vms.
Kas see on sinu jaoks tõesti halvem tehing kui maksta iga kuu eksile 500 eurot ja mitte teada, mida lapsed selle eest päriselt saavad?
Kas sa suhtled oma lastega? Kui jah, siis kas suled kõrvad kui laps hakkab rääkima oma hobist, teatriskäigust vms luksusest? Igatahes, päris põnev maailmavaade.

#3233926:

See on küll nüüd meesterahva enda süü, et ta rahuldub 1000€ netopalgaga.

min elatis on 540 eurot, netopalk seega 1080 eurot
sellist palka saavad enamik politseinikke ja päästjaid – saadame need mehed soome ehitajateks, et teeniks rohkem?

#3234029:

#3233926:

See on küll nüüd meesterahva enda süü, et ta rahuldub 1000€ netopalgaga.

min elatis on 540 eurot, netopalk seega 1080 eurot

sellist palka saavad enamik politseinikke ja päästjaid – saadame need mehed soome ehitajateks, et teeniks rohkem?

Artikkel aastast 2018.
Siseminister ning politsei- ja piirivalveameti juhid leppisid kokku, et patrullpolitseinike ja piirivalvurite põhipalk on tulevast aastast vähemalt 1280 eurot, millele lisanduvad regiooni- ja muud lisatasud. Näiteks Ida-Virumaal hakkab patrullpolitseiniku reaalne sissetulek olema 1700 eurot.
Loe lähemalt: https://www.postimees.ee/4506312/patrullpolitseinike-ja-piirivalvurite-pohipalk-touseb-1280-euroni

#3234075:

Kui isale üksi jääb kätte täpselt sama summa, mis on ette nähtud lapse kulude katteks, siis peab ta hakkama saama. Miks laps peab antud summaga suutma ära elada ja mees mitte? Laps saab veel trenniski, sünnipäevadel, reisidel käia, aga mees ise mitte? Lapse riided/jalanõud vajavad tihedamat välja vahetamist, kui täiskasvanud inimese oma.Laps vajab väikelapseeas mänguasju, arendavaid esemeid, raamatuid (võiks ju olla ka kodus mõni raamat, mitte vaid raamatukogust laenutatud).

Lisaks saab see politseinik/päästja lisatööd teha ja minu teada enamus teebki, kasvõi oma hobiga seotud.

Mastaabiefekt – vanemaga kooselavate laste püsikulud on märgatavalt väiksemad kui üksi elaval vanemal. Kui üksi elav vanem peab aga pärast elatiste maksmist toimetulemiseks lisatöid tegema, on lastega elavatel vanematel jälle häda käes – pole enam tasuta lapsehoidjat.

#3230906:

Seda, kas isa ongi ametlikult töötu või oma sõnul töötu jne, seda kohus ei arvesta. Küll aga vaadatakse elustiili st tasulist õpet ja maja ehitamist saad endale lubada-seega suudad ka korralikku elatist maksta.

Kui kokkuleppega pole nõus, jääbki üle kohtusse hagi esitada.

Ja nõuad n ö riigi kehtestatud seaduslikku miinimumi e 540 kuus. Põhjendadki, et isa ei maksa igakuiselt, ei maksa kokku lepitud summat st summa sõltub tema suvast ing kõigub igakuiselt kuni 2 korda ja ta ei ole võimeline maksma kindlal kuupäeval.

Kindlasti soovitan(kuigi kohus seda miinimumelatise puhul isegi ei nõua) teha korralik ülevaade sellest, millised on laste vajadused ja igakuised väljaminekud neile. Arvesta, et eluasemekuludest teil 2/3 on laste kulud, millest omakorda pool on nö isa osa, lisa elementaarne toit, riided/jalanõud (aasta summa jagada 12 k on kõige tavalisem), transport, tasulised huviringid, spordivarustus (sh jalgrattad n), ravimid, hügieenitarbed, kino/teater/väljasõidud. Kõik, mis võimalik dokumenteerida, tee seda (n ole valmis tõestama kulutusi eluasemele, huviringidele jne-arved kaasa!)

Kui lapsed said neid hobisid lubada kooselu ajal, siis on kohtu seisukoht, et samad võimalused peavad neil olema ka hoolimata vanemate lahku kolimisest e siis laste elatustase ei tohiks langeda.

Olen selle kohtutee väga sarnastel asjaoludel just läbi teinud.
Lapsi kaks, isa veedab lastega maksimaalselt kaks nädalavahetust kuus. Isa mingeid laste kulusid lisaks elatsele ei kata.
Kohus nõudis minult vägagi täpset lastele minevate kulude aruannet, kuigi soovisin isalt kohtus maksimum miinimumelatist, samas olin valmis minema ka kokkuleppele, seaduslik miinimimum, miinus ühe lapse riiklik peretoetus, ehk siis 540€-60€= 480€ kahe lapse peale.
Küsiti nii minu kui isa sissetulekuid.
Isa, kes enda sissetulekuid varjab, suutis oma advokaadi abil edukalt kohust veenda, et tema laiutav eluviis (reisid, kallis advokaat, kallid üürikorterid jne.) on tänu uuele elukaaslasele, kes selle eest maksab.
Kuna mehe uus elukaaslane ei puutu elatise asjasse, siis loomulikult tema tegelikke sissetulekuid ei uuri keegi, et kinnitada, kas see väide tegelikult ka paika võiks pidada.
Suuremad sularaha panemised oma kontole põhjendas mees kui on sääste, mida ta oli siis “sukasäärde” korjanud, kui elu veel parem oli.
Ühesõnaga kõik tema põhjendused, kuidas ja miks ta vaid miinimumpalka teenib, samal ajal sugugi mitte sellele vastavat elustiili ei harrasta, olid nii läbinähtavad valed, et olin päris kindel, et selle 480€ kahe lapse peale kohus ikka välja mõistab.
Terve ja tugev mees, peale meie ühiste laste rohkem lapsi pole ka.

Kohus mõistis isalt välja 80% miinimumelatisest, ehk=432€

Oma otsust põhjendas kohus nii, et eluaseme kulusid laste puhul ei arvesta, kui tegu on laenu peal oleva korteriga (250€/kuus), trennid on liigne luksus (80€/kaks last kokku), mingid spordivahendid (rattad), mööblid, remondid ja muu taoline kulu, mis tekib tänu lastele, polevat mingi kulu, mida elatise määramisel arvestatakse. See, et lapsed oma isaga kuus 2-4 päeva, olevat ka piisav põhjus miinimumi vähendamiseks.
Kohtuotsuses oli veel kirjas, et ema palka elatise määramisel ei arvestata (miks minu sissetulekut siis üldse küsiti, jääb sel juhul muidugi arusaamatuks), ehk siis väide, et elatis kuidagi proportsionaalselt vanemate sissetulekule peaks olema, on ka müüt, mis ei vasta tõele. Minu palk kohtus käimise ajal oli 900€ neto, isal 540€. Isa töötab ehitusvaldkonnas, kus ümbrikupalga maksmine on täiesti tavaline asi ja seda peaks ju iga vähegi pädev kohtunik teadma.

Kuna minu jaoks oli tegu ülekohtuse lahendiga, siis kaebasin asja edasi Ringkonnakohtusse, kus uue otsuse tegemist pidin ootama 5 kuud.

Ringkonnakohus leidis, et Maakonnakohtu otsus oli õige ja põhjendatud, ning jääb muutmata. Lisaks sellele määrati veel minu, kui meie laste esindaja kanda isa advokaadikulud.

See pikk jutt ja minu kogemus sai siia kirjutatud ainult seepärast, et näidata, kuidas reaalsuses kohtupraktika käib.
Kui sul on piisavalt raha, et palgata üks tõeliselt kallis ja kogenud advokaat ja isa oma sissetulekuid ei varja, siis võid isegi oma nõudmised saada, kui soovid miinimumi või sellest vähemat. Minul seda võimalust, erinevalt laste isast, ei olnud. Pidin leppima tasuta õigusabiga. Irooniliseks teeb asja muidugi see, et lõpuks maksad ikka sina kui abiotsija, teise poole esinduskulud kinni.

Muidugi pead arvestama väga pika ootamisega. Minul võttis kogu asi-elatise kohtusse andmine, kuni Ringkonnakohtu otsuseni-aasta ja 5 kuud, sest vahele jäi kaks suve.
Võrrreldes sellega, mida isa enne kohtuotsust maksis (350€), ma muidugi võitsin, aga eeldada, et kohus isalt kindlasti miinimumi välja nõuab, oli väga naiivne.

#3238372:

Oma otsust põhjendas kohus nii, et eluaseme kulusid laste puhul ei arvesta, kui tegu on laenu peal oleva korteriga (250€/kuus), trennid on liigne luksus (80€/kaks last kokku), mingid spordivahendid (rattad), mööblid, remondid ja muu taoline kulu, mis tekib tänu lastele, polevat mingi kulu, mida elatise määramisel arvestatakse. See, et lapsed oma isaga kuus 2-4 päeva, olevat ka piisav põhjus miinimumi vähendamiseks.

tegelikult ongi nii
kusagil sa elaks ka ilma lasteta, seega laenu/üürikulu oleks sul ikka. oma tuba lastel on luksus.
trennid ei ole kohustuslikud ning kui pere rahaline olukord ei võimalda, siis ei saagi last trenni paraku panna. läheb sõpradega jalkat mängima või tantsib teleka ees tasuta.
ratas on samasugune – tore, kui on, aga saab ka ilma hakkama
uut mööblit ostetakse ja remonti tehakse siis, kui see on rahaliselt võimalik. taaskasutusest saab tasuta või väga odavalt mööblit.
kui isa ametlik sissetulek on 540 eurot, siis 432 eurot elatiseks on ikka ülisuur summa, sest isale endale jääb 100 eurot. sellises olukorras oleks kohus vabalt võinud ka ainult 270 eurot kahele lapsele kokku välja mõista, sest sellisest palgast rohkem ei saa ka kohtutäitur arestida.
miinimumpalk on viimastel aastatel väga kiiresti tõusnud ja sellega koos ka elatis, aga seadust ple vahepeal muudetud, kuigi jutud selle muutmisest käivad.
siis, kui see seadus vastu võeti, et min elatis on pool min palka, pidi sellelt tm maksma selle saaja. seega hetkel, kui tm maksjaks muudeti maksev pool, tõusis min elatis koheselt 20%.
sinule mõistetud summa 80% on sama suur, nagu oligi algselt aastaid tagasi, kui sa oleksid pisanud sellelt tm maksma.