Esileht Tööelu, raha ja seadused. Elatis, kinnisvara jagamine

Näitan 14 postitust - vahemik 1 kuni 14 (kokku 14 )

Teema: Elatis, kinnisvara jagamine

Postitas:
Kägu

Olen täielikus emotsionaalses ummikseisus hetkel ja enne kui ametliku juriidilise nõu saamiseks kuhugi pöördun, proovin õnne, ehk oskab keegi vastata. Teemaks lahutus, lastele elatisraha maksmine ja kinnisvara jagamine. Mees jalutas minema, jättis minu täies mahus laste ülalpidamise eest vastutama ja meie kaasomandis olevat kinnisvara üleval pidama. Elatist on vahel harva maksnud, aga isegi siis vähem kui riiklik miinimum ette näeb. Kinnisvara teemal ähvardab pidevalt, kuidas tal on õigus poolele selle väärtusest ja kuidas ta kohe seda välja nõudma hakkab, samal ajal on kõik arved, remont, jms minu tasuda.
– kaua maksmata elatisi tagantjärgi sisse nõuda saab ja milline see protsess välja näeb?
– kas kinnisvara osas arvestatakse kaasomandis oleva kinisvara osas tõesti selle väärtus pooleks? Või on tal õigus sellele osale, mis tema reaalset panust kajastab (st sissemakse, remondile kulunud summa jne).
– kas need kaks, st isa olematu panus laste materiaalsesse toetamisse ja meie kaasomandis kinnisvara jagamine on täiesti eraldi protsessid? Või saab neid loogiliselt ühendada, st maksmata elatise summa kinnisvara väärtusest maha arvata vms?

Täielik ummikseis, mul on kõik kohustused lastega seoses, st kogu vastutus nende materiaalse üleval pidamise eest ja tasuks on ainult pidev hirm, et jääme kodust ilma ja peame edaspidi ilma isa materiaalse toetuseta veel raskemas seisus ja ilma oma koduta hakkama saama. Ja isal on õigust tohutult üle, ta väidab, et nii ongi normaalne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Perekonnaseaduse kohaselt on võimalik nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta.

Soovitan ka ruttu kinnisvaraga asjad korda ajada, kuna muidu maksad kulusid muudkui edasi, aga lõpuks pead ikkagi mehele pool kinnisvarast kinni maksma.

Please wait...
Postitas:
Kägu

– kaua maksmata elatisi tagantjärgi sisse nõuda saab ja milline see protsess välja näeb?

Nõuda saab kuni 1a tagasiulatuvalt (kui tõestad, et pole makstud),
soovitan KOHE esitada kohtule kas hagi või kiirmenetluses maksekäsk, kohe

– kas kinnisvara osas arvestatakse kaasomandis oleva kinnisvara osas tõesti selle väärtus pooleks? Või on tal õigus sellele osale, mis tema reaalset panust kajastab (st sissemakse, remondile kulunud summa jne).

Kui tegu on ühisvaraga ja omand on 50:50 siis on õigus poolele, teisiti jagamiseks peab olema tõendid (n üks osapool on maksnud suuremahulise ehitamise st katuse vms, müünud oma kinnisvara ja panustanud sellesse kinnisvarasse vms)

– kas need kaks, st isa olematu panus laste materiaalsesse toetamisse ja meie kaasomandis kinnisvara jagamine on täiesti eraldi protsessid? Või saab neid loogiliselt ühendada, st maksmata elatise summa kinnisvara väärtusest maha arvata vms?

Eraldi. Ei saa ühe arvelt teist tasaarveldada vms. St isa ei saa kinkida kinnisvara tingimusel, et ema ei nõua elatist vms.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Need ikka eraldi protsessid-nii elatis, kui teie omavaheline rahajagamine.
Elatis sisse. KV tehke kokkulepe kuidas makstakse.
Otseselt ei oleks ka probleemi, kui sa maksad kommud ja ka pangalaenu. Jah, sa maksad ka tema eest pangalaenu, aga samas jälle sa elad ise ka sees. Üürika võtmine oleks mitu korda kallim.
Teiseks kui mees elatist ei maksa on tal ju siiski vara ja vara on sinu korteri kaasomand.
Kui kohtutäitur paneb selle oksjonile-siis saaks sina temalt see ära osta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Põhimõtteliselt on küll nii, et ei saa elatist ja ühisvara jagamist tasaarveldada, aga saab sõlmida elatise tasumise kohta kokkuleppe, milles märgitakse ära, et isa on maksnud elatise ette näiteks 3ks aastaks ning samas siis teha ühisvara jagamise kokkulepe, et kinnistu jääb emale ja hüvitise suurusest arvestatakse 3 aasta elatis maha.
Aga – kui isa satub panktrotti, siis on raske tõendada, et sai selle võrra hüvitist vähem (siis jääb mulje, et isa sõlmis kahjuliku kokkuleppe).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Liis T

Kõik oluline eespool juba öeldud. Elatise osas esita hagi kohtusse. Aga mis puudutab kaasomandit, siis siin tuleks mõelda, kuidas seda jagada. Saan aru, et sooviksid kinnistut endale ja mees soovib raha? Kui nii, siis pead mõtlema, kas sul on võimalik talle 50% kinnistu turuväärtusest hüvitada. Kui seda võimalust pole, siis ei jäägi muud üle, kui kinnistu maha müüa.

Please wait...
Postitas:
Liis T

Põhimõtteliselt on küll nii, et ei saa elatist ja ühisvara jagamist tasaarveldada, aga saab sõlmida elatise tasumise kohta kokkuleppe, milles märgitakse ära, et isa on maksnud elatise ette näiteks 3ks aastaks ning samas siis teha ühisvara jagamise kokkulepe, et kinnistu jääb emale ja hüvitise suurusest arvestatakse 3 aasta elatis maha.

Aga – kui isa satub panktrotti, siis on raske tõendada, et sai selle võrra hüvitist vähem (siis jääb mulje, et isa sõlmis kahjuliku kokkuleppe).

Praktikas on siiski nii, et sellised kokkulepped kehtivad täpselt niikaua, kuni see lapsega kooselavale vanemale sobib, kuivõrd kokkulepe ei välista kuidagi laste õigust nõuda elatist rahas. Teine asi on see, et kokkulepe ei pruugi tagada laste vajaduste rahuldamist. Viimasel juhul võib see üldse tühine olla.

https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-78-13
PKS § 100 lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda. Kolleegiumi hinnangul saab vanemate kokkulepet võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud. Kolleegium leiab, et kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude esitamiseni vanemate kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks elatist välja mõista, küll aga ei takista see vanemalt tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmist lapse kasuks erinevalt kokkuleppest. Seejuures tuleb arvestada ka seda, et kui vanemad leppisid kokku, et üks vanem katab vastutasuna teiselt vanemalt saadud hüve eest üksi kõik lapse ülalpidamise kulud, jääb see kokkulepe vanemate vahel kehtima ka pärast lapse kasuks elatise väljamõistmist ning selle kokkuleppe alusel saab vanem, kellelt kohtulahendiga elatis välja mõisteti, kuigi omavahelise kokkuleppe järgi ta elatist maksma ei pidanud, nõuda makstu kokkuleppe alusel teiselt vanemalt tagasi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Põhimõtteliselt on küll nii, et ei saa elatist ja ühisvara jagamist tasaarveldada, aga saab sõlmida elatise tasumise kohta kokkuleppe, milles märgitakse ära, et isa on maksnud elatise ette näiteks 3ks aastaks ning samas siis teha ühisvara jagamise kokkulepe, et kinnistu jääb emale ja hüvitise suurusest arvestatakse 3 aasta elatis maha.

Aga – kui isa satub panktrotti, siis on raske tõendada, et sai selle võrra hüvitist vähem (siis jääb mulje, et isa sõlmis kahjuliku kokkuleppe).

sellist kokkulepet ei kinnita ükski notar, sest see on ebaseaduslik

http://dejureabi.blogspot.com/2013/12/kusimus-uhisvara-jagamine-lahutusel.html

Please wait...
Postitas:
Liis T

Põhimõtteliselt on küll nii, et ei saa elatist ja ühisvara jagamist tasaarveldada, aga saab sõlmida elatise tasumise kohta kokkuleppe, milles märgitakse ära, et isa on maksnud elatise ette näiteks 3ks aastaks ning samas siis teha ühisvara jagamise kokkulepe, et kinnistu jääb emale ja hüvitise suurusest arvestatakse 3 aasta elatis maha.

Aga – kui isa satub panktrotti, siis on raske tõendada, et sai selle võrra hüvitist vähem (siis jääb mulje, et isa sõlmis kahjuliku kokkuleppe).

sellist kokkulepet ei kinnita ükski notar, sest see on ebaseaduslik

http://dejureabi.blogspot.com/2013/12/kusimus-uhisvara-jagamine-lahutusel.html

Miks see ebaseaduslik on? PKS § 100 lg 3 – Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda.
Kohtupraktika on selline, et kuniks lapse vajadused on kaetud, seniks on kokkulepe ka ok. Kui laps kokkuleppe tõttu kaotab (vajadused ei saa halva kokkuleppe tõttu rahuldatud ja laps esitab hagi), siis juhul, kui kohus tuvastab, et kokkulepe kahjustab lapse huve, loetakse see tühiseks. Aga seda hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Ei saa väita, et iga kokkulepe on automaatselt ebaseaduslik. Ja minu praktika näitab, et notarid kinnitavad sedalaadi lepinguid küll.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei kinnita nad midagi. Elatis on mõeldud lapsele, mitte skeemitavatele vanematele. Lapse huvidas ei kinnita keegi sellist lepingut

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Põhimõtteliselt on küll nii, et ei saa elatist ja ühisvara jagamist tasaarveldada, aga saab sõlmida elatise tasumise kohta kokkuleppe, milles märgitakse ära, et isa on maksnud elatise ette näiteks 3ks aastaks ning samas siis teha ühisvara jagamise kokkulepe, et kinnistu jääb emale ja hüvitise suurusest arvestatakse 3 aasta elatis maha.

Aga – kui isa satub panktrotti, siis on raske tõendada, et sai selle võrra hüvitist vähem (siis jääb mulje, et isa sõlmis kahjuliku kokkuleppe).

sellist kokkulepet ei kinnita ükski notar, sest see on ebaseaduslik

http://dejureabi.blogspot.com/2013/12/kusimus-uhisvara-jagamine-lahutusel.html

Seda ei peagi notar kinnitama, kust sa üldse võtad, et sellise kokkuleppe peaks kinnitama notar? Sinu viide on aastast 2011, vahepeal on ka riigikohus seisuka võtnud, et elatist võib maksta kokkuleppel ka muul viisil jne.
Kui ema lapse seadusliku esindaja kinnitab, et isa on tasunud lapse ülalpidamiseks elatist summas___eurot ette kuni 16.04.2022 aastani ning loeb sellega lapse ülalpidamiskohustuse 16.04.2022 isa poolt täidetuks – siis tahaks näha kohust, kes sellist tõendit ei arvestaks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas mees kohe üldse ei panusta? Ei veeda lastega aega? Lapsed pole vahel tema juures (sel ajal kannab ju tema laste kulud). Ei maksa midagi? Või on teiste maksude näol siiski mingi toetus olemas? Tean olukorda, kus lahku kolinud mees maksab laste trennid, ostab riided, veedab lastega koos aega, hoolitseb veel nii mõnegi kulutuse eest ja selle võrra maksab vähem elatist.
Kinnisvarast. Kes teeb või tegi enne lahkuminekut pangamakseid kinnisvara eest? Kes maksis siis remondi ja kes tegi suurema sissemakse. Kõik oleneb sellest. Ühine kinnisvara on risk alati.Ehk oleks mõistlik müüa ja raha pooleks teha(või vastavalt panustamisele kui on tõestust selle kohta). Hirm kaoks ära ja tal poleks enam võimalik sellega ähvardada. Kõik lastega seotud mõistlikud kulud paberile(enda kulud pead eraldi arvestama, kuna need ei kuulu enam mehe poolt maksmisele)ja pooleks maksmisega. Mingil määral on see seotud vist ikka ka vanemate sissetulekuga, kui sinul on suurem palk kui mehel, siis sina panustad ka rohkem. Kui oleks pool aega lapsed mehe juures, sis ei peaks keegi kellegile midagi maksma ja rahu oleks majas aga sinu kirjast ei selgu, kus mees nüüd elab ja kas see on võimalik.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas eluase on pangalaenuga või välja ostetud?
Mis mees ise olukorrast arvab? Mida Sina arvad? Kas tahad selles kinnisvaras edasi elada või pigem 270 x 2 eurot lisaraha iga kuu?
Minu laste isa kolis ühisest eluasemest välja, aga pangalaenu maksis edasi. Lapsi on ta alati toetanud, aga oluliselt väiksemas summas kui minimaalne elatis. Mina olen peale tema lahkumist lastega seal korteris elanud 10 aastat. Laen on nüüdseks tagasi makstud. Minu jaoks on see olnud nö tasuta üürikorter. Olen maksnud kommunaale, teinud sanitaarremonti ja oma elamise jaoks raha kogunud. On kokku lepitud, millal välja kolin. Korter jääb tulevikus ühistele lastele.
Meie kummagi (ega ammugi mitte laste) elu poleks kergem olnud kui oleksime korteri müüki pannud. Elatise vähendamine kinnisvara arvelt sobis mõlemale.
Kui mees on jobu, siis pole võimalik temaga midagi kokku leppida. Kui on normaalne inimene, siis võib ka kohtu ja notari abita sõlmida mitmesuguseid kokkuleppeid.
Sama kehtib muidugi ka naise kohta, sest seadused selles küsimuses naise kasuks ja elatist võib nõuda alati, ükspuha mis varem kokku lepitud sai.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aitäh kõigile, sain palju mõtteainet!

Mulle sobiks ka selline variant nagu viimasel käol, et elatis oleks selle võrra väiksem ja kinnisvara jagamisega ähvardamine lõppeks. Aga tundub tõesti, et selles osas on mees jobu :). Kinnisvara on pangalaenuga, mida on veel pikalt vaja maksta. Algusest peale olen kõik kulud kandnud mina, va väike osa sissemaksest, mis tuli mehe säästudest. Mulle tunduks õiglane ja ka laste suhtes mõistlik, et me saaksime seal edasi elada vähemalt laste kodust välja kolimiseni. Kui olukord oleks selline, et müüme kinnisvara maha ja ma pean üürima ja mees ikkagi elatist ei maksa, siis oleksin majanduslikult väga raskes seisus. Laenumaksed on üürihindadega võrreldes ülisoodsad ja tänu sellele saangi hetkel hakkama. Oleksin nõus kompenseerima talle tema panustatud summa. Mulle tunduks loogiline, et selleks oleks maha võetud vahepeal remondile kulunud summad. Ja kui ta tagantjärgi elatist maksta ei taha, siis need summad ka.

Veedab lastega aega küll, aga enamasti minu kodus, Isegi mitte millegi eest ei maksa, va kui ise tahab lastega kuhugi minna. Siis toob tagasi suhkrut ja kräppi täis topitud lapsed :).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 14 postitust - vahemik 1 kuni 14 (kokku 14 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Elatis, kinnisvara jagamine