Teema: Elatis kolmele lapsele

Mina venna asemel pöörduks kohtusse maja puudutava vara jagamise osas. Sest kui 5 aastat on varasemalt makstud tema poolt laenumakseid ning nüüd on laen täielikult eksnaise nimel, siis selle viie aasta eest makstud poole summa osas peab eksnaine talle laenumaksed kompenseerima.

Lastele tuleb maksta elatist seadusjärgses summas. Mingite majade/korterite ja asjade alusel tasaarveldusi elatise osas ei tehta. See ei ole adekvaatne ja ausalt öeldes ka mitte seaduslik. Arvestama peab sellega, et aasta tagasiulatuvalt tuleb samuti elatisraha puuduolevas summas kompenseerida lastele.

Seega, kui nüüd tekib olukord, et see summa, mis eksnaine peaks laenumaksete osas kompenseerima ja aasta tagasiulatuvat elatist oleks sama või enam-vähem sama, siis tulebki teha fiktiivselt raha liigutamine. Eks kannab laenukompensatsiooni vennale ja vend kannab aasta tagasiulatuvalt elatise kompensatsiooni eksile. Nii jääb jälg tehingutest maha ja ei ole mingit vaidlust rohkem. Ja siis palun, kõik kokkulepped ja tehingud notariaalselt. Sest järgmine variant on kohtus.

Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas inimesed nii lollid ja lohakad on oma varade küsimuses. Laenukindlustusi poleks, kui pank ei kräunuks. Testamente pole. Lahkuminekul jäetakse lahutused vormistamata. Laste suhtluskorrad/elatised vormistamata. No tõesti, täiskasvanud inimesed, rohkem vastutust ja kui ise hakkama ei saa, mine krt juristi juurde, selleks nad ju ongi!

#3009840:

Maja on venna ja tema eksi ühisvara. Laenuga ostetud ja laenu maksta veel 20 aastat. Venna eks maksab laenu, aga vend elas majas 5 aastat ja selle 5aastaga makstud summa peaks eksnaine talle ju kompenseerima. Vend oli rumal ja läks tühjade kätega. Ostis endale korteri ja maksab nüüd ise laenu. Eksnaine jagas talle ainult “almust” voodipesude ja nõude ja vanema mööbli kaudu.

Venna eks on ülbust täis, ütleb, et tema ei tee liiga ja et vend on vastutustundetu ja peab suureks kasvama. Tõrjub meie peret ja mängib õnnelikku peret oma uue mehe ja minu venna lastega.

Venna eks ei ole rahul ka majaga, ütleb, et kulud suured ja vaja remonti teha. Ise ta tahtis osta vana maja ja seda renoveerida. Nüüd ei saa sellega hakkama ja pumpab vennalt raha. Poeb aga laste taha, et lastel ju ka vaja uut ahju, et maja oleks soe jne. Vingub, et kulub ohtralt raha, et lapsi venna juurde tuua ja auto ka kulub. Nad elavad linnast väljas, vennal pole juhilube ja busdiühendus on vilets. Aga kõiges on vend süüdi. Vend ei saa ise arugi, kuidas tal nahk üle kõrvade tõmmatakse.

Ohjah. Tegemist ON ühisvaraga, siiani ühisvara? Siis maksab see naine ju hetkel laenu maja eest, mis ei ole ja ei saa kunagi 100% tema omaks. St kasvatab ka oma eksmehe omandit. Kui lapsed täisealiseks saavad, peavad maja maha müüma ja vend saab pool rahast endale? See, et 5 aastat maksis vend seda ühisvara laenu, ei tee kuidagi seda asja veel õiglaseks. 5 aastat on ainult viiendik kogu laenu ajast. Reaalselt on kogu olukord ebaõiglane just naise suhtes. Tema maksab igakuiselt laenu, millega kasvatab muuseas ka mehe vara ning saab elatist veel alla normaalse summa elatist.

Maja ei puutu tegelikult elatise summasse. Miinimumelatis oleks 3*270 ja seda sõltumata muuudest varalistest suhetest. Jah, see 3*270 on ehk ka minu arvates veidi liiga palju, aga 300 on ka liiga vähe. Minu arvates võiks kolme lapse korral olla normaalne elatise summa (3*2*270-520)/2=550 eurot. St arvutasin kokku miiminmuelatise järgi kolme lapse kulud (ühe lapse kohta 2*270), võtsin maha riigilt saadava toetuse ja jagasin kahega, kummaltki vanemalt pool.

Aga tagasi maja juurde minnes, siis mina selle naise asemel sooviksin küll, et maja ka ametlikult minu omaks saaks, kui mina seda laenu maksan. No selle nimel võiks näiteks võtta mehe poolt viie aasta jooksul makstud laenust laenuosa välja, jagada see kahega ja maksta siis mehele see summa välja. No kui nt laenu on selle 5 aasta jooksul (intressi arvestmata) makstud 9000 eurot, siis võiks naine 4500 mehele maksta. Ja seda võiks tasaaarveldada sellega, et on juba lahus elatud ja mees elatist maksnud 250 eurot vähem, kui õiglane on. Oleneb kaua lahus oldud, kui üle 18 kuu, siis on nad juba tasa.

#3009828:

“Pole ju päris nii, paned igast palgast mingi osa kõrvale ja suurema väljamineku korral sealt võtadki, lastega eraldi elav ema samuti.”

Aga kuidas siis veel? Mingi puhver ootamatuteks kulutusteks ongi mõistlik koguda! Mitte ainult- see on elementaarne! Ja ka lastest lahus elaval isal PEAB see võimalus säilima ka ilma et ta peaks hakkama oma nahast välja pugema!

Isa korjab enda suuremateks väljaminekuteks ja peabki, aga kes korjab laste suuremateks väljaminekuteks? Isa? vaevalt, siis öeldakse et ma maksan elatist ja vaata ise kuidas saad ja sellepärast ongi elatis natuke suurem kui igakuisteks kuludeks, et saada korjab sealt lapse tarbeks. Jutt ei käi ju praegu ema ja isa vajadustest vaid lapse vajadustest.

#3009935:

#3009812:

#3009800:

#3009765:

Lasteraha ei ole see, mida elatise arvestusse segatakse. See ei puutu üldse asjasse.

Tohoh! Mis oleks see ratsionaalne ja õiglane põhjendus? Lõppkokkuvõttes on see ju samamoodi sissetulek! Kolme lapse pealt 180€ on juba suur raha. Sama suur kui “lahus elavale isale peab kätte jääma” pärast üksnes miinimumelatise mahaarvamist. Ja ühekilomeestel polegi muud võimalust kui nöör kaela panna. Elatise summa suurus peaks olema võrreldav toitjakaotuspensioniga!

Lasteraha 3 lapse pealt on siiski 500 eur.

Siiski 520€

I laps 60€

II laps 60€

III laps 100€

+ suurpere toetus 300€.

LISAKS!

Perekonnas on korraga ühel lapsevanemal õigus saada lapsehooldustasu (pärast vanemahüvitise saamise lõppu), kui peres kasvab:

kuni 3-aastane laps – 38,36 eurot kuus iga kuni 3-aastase lapse kohta

Lisaks maksame väiksemas määras lapsehooldustasu 3-8 aastaste laste kohta, juhul:

kui peres kasvab üks kuni 3-aastane laps ja veel teine 3-8-aastane laps –19,18 eurot ka 3-8-aastase lapse kohta kuus

kui peres kasvab 3- või enam lapsetoetust saavat last – 19,18 eurot kuus iga 3-8-aastase lapse kohta.

/3 lapse ema, saan lapsehooldustasusid 596.72€ kuus/

Ja paneme siia juurde miinimumelatise 810€… Tööl käima enam ei peakski…

#3009961:

Riigipoolne lastetoetus toetus ei ole mõeldud asendama vanamete panust laste kasvatamisel.

Laste kasvatamisel loomulikult aga see on ajuvaba, et seda ei arvestata justkui sissetulekuna.
Et siis 520€ riigi poolt + mehepoolne 810€ + samaväärne summa naise poolt 810€ annaks kokku kuus 2140€. Tõesti tahab keegi 3 lapsega ema minuga vaidlema hakata, et see on kuus summa mida lastele iga kuu kulutate? Nalja teete või?

siin on väga palju emotsioone. Mõned üritavad mingit juristi mängida, et kuidas ikka miinimumi ei pea maksma kui on muud juhud.
Kahjuks ei ole emotsioonidega siin pistmist. Miinimumelatis on ette näud kõikidele lastele. Suurpere toetus siin rolli ei mängi. Maja ei mängi niikaua rolli, kuni pole käidud kohtus. Niikaua kuni puudub kohtu otsus, mille alusel võib vähem maksta, niikaua pole midagi teha. Minu soovitus on minna juristi juurde.

Elatismiinimumi suuruse osas: see on tunnetuslik iga pere jaoks, kas miinimum on piisav. Arvutasin kiirelt ja meie peres oleks miinimum ülemaksmine. Meie kulud ei ole nii suured.
Küll aga tean, et erinevatel peredel on erinevad harjumused ja hobid, mis võivad nõuda suuremat väljaminekut. Sellisel juhul on arusaadav, miks tuntakse puudujääki. Samuti saan aru meestest. Kui ikkagi teenid 1000 EUR ja pead 500 eur ära andma, siis ongi nadi elada. Kõik on arusaadav.

Seetõttu suunangi rääkima juristiga, et kohus aitaksleida parima variandi-arvesse võttes kõike olulist. Kajuks alla miinimumi elatist üldiselt siiski välja ei mõisteta.

#3010032:

Naised on naiste vastu ikka õelad. Kas mees kirjutas maja naise nimele või lubab lihtsalt oma majas armuliselt elada, kuni lapsed suured ja saab naise kuuse alla visata? Uus mees infokilluna on täiesti ebaoluline teemaalgataja tekstis. Uuel mehel pole mingeid kohustusi võõraste laste ees. Kas lapsed ei taha sellel kuuel päeval kuus ei süüa ega korralikke riideid, kui nad isaga suhtlevad? Telefonikõned isaga asendavad kõhutäit, haridust ja trenne? 300 eur on ikka väga vähe. Laste ema on rohkemgi kui armuline sinu venna suhtes. Sul pole kas lapsi või sa ei tea toidupoodide ja elamiskulude hinnataset. Sellise sugulaste viha korral ma müüks naisena maja maha, ostaks täiesti eraldi kinnisvara endale ja lastele, annaks ametliku käigu elatise suurendamise osas miinimumini ja fikseeriks lastega kokkusaamised kirjalikult. Minu vastumeelsus väljenduks kindlasti ka selles, et ma minimeeriks oma laste kokkupuuted mehe alatu õega.

Nii et uus mees võib vabalt seal elada ilma et peaks toasooja vms eest oluliselt panustama, kuna seal elavate laste isa “on seadusega nagunii kohustatud”?!
Mina ütlen, ja ei häbene seda teha ka oma näo ja nimega, et kehtiv seadus on kõvasti ajale jalgu jäänud ja tegelikke olusid arvestades JOKK põhjus laste isadelt väljapressimiseks!

Miks mul on tunne, et teemaalgataja on hoopis mehe uus naine?

Nooo… vaatepunkti tähtsus on suur ja see seletaks nii mõndagi- näiteks miks ei suuda laste “tädi” näha asju laste heaolust lähtuvalt! JA miks ta üldse arvab, et tal on mingi õigus ennast arutama toppida.

#3010056:

Teemaalgataja olen ja ma ei saa aru, miks see maja ei lähe arvesse? Minu vend ja tema praegune eks võtsid laenu, vend oli kaastaotleja. Tema elas seal majas 5 aastat ja maksis kommunaale sel ajal kui tema naine maksis laenu. Mõlemad panustasid ühise kodu loomisesse. Nppd lahkuminekuga tegid naisega suulise kokkuleppe, et laste ema on nõus 300 euroga, sest tahtis maja endale. Vara on lahutusega jagatud ja kõik jäi naisele. Vend jättis maja ja auto naisele, kuigi on nendesse kaudselt panustanud. 5 aastat tööd ja vaeva ei maksa nagu midagi?

Vend naiivselt uskuski, et eks on nõus 300 euroga ja tema saab ka inimese kombel elu alustada. Ostis korteri ja seab end sisse. Eksnaise antud vana pesumasin ja kuivati ja toolmuimeja näitavad seda, et eksnaine suudab endale uued osta ja elab nagu kuninga kassa. Vennal on uus naine ja tahab temaga ka aega veeta, et uus suhe ül, mitte es ehitada, aga eksnaine ei lase, pressib peale, et lapsed peaksid rohkem isaga olema. Vennal on niigi keerulie palgatöö kõrvalt vaba aega sättida.

Venan eks ju elabki paremini, tal on maja, lastetoetus ja uus mees, kes ka panustab. Raha neil on, et ka koos Eestisiseselt vähemalt reisimas käia. Miks on vaja mu venda lüpsta. Soovitasin vennal eksilt küsida konkreetseid kulusid lastele ja no see oli ikka absurd. Laste trennidest saan aru, aga no majalaenust osa lastele jagada ja kommunaale ka. Jah, lapsed söövad palju ja neil on igasuguseid käimisi ja tegemisi, aga no kui inimesed lähevad lahku, siis peab vastavalt võimetele elama mitte vanades harjumustes kinni olema. Venna eks teatas, et kui laenu ja kommunaalid ära jagab, siis läheb inimese peale 170 eurot + söök ja riided. Ei pea ju sedasi laristama. Ja uuel mehel on ka kohustus panustada majapidamisse, sest ise ta tuli ja lõhkus selle suhte.

Jeerum. Vaene mees – eksnaine sunnib lisaks üliväiksele elatisele veel lastega ka suhtlema?? Toob veel lapsed isa juurde kohale ka… Mees ei saagi uue naisega uut elu alustada, sest lapsed segavad?? Lisaks võttis mehelt suure kohustuse kaelast ära – maksta majalaenu ja seda maja remontida jne, ja andis veel majast kodumasinaid ja kraami mehele ka?? On kurivaim, rikas vana raibe. Oleks pidanud kõik endale hoidma!
Muidugi ei pea laristama, aga kõigepealt proovigu mees ise sama odavalt ära elada, kui oma lapsi elama sunnib. 170+söök+riided ei ole laristamine, see on reaalne elu!
Ja uus mees ja tema panus pere purunemisse ei ei mängi mingit rolli, püha jumal – nagu lasteaed. Mine kohtusse ja ütle, et uus mees peab maksma, sest tema lõhkus pere. Kohus naerab ribadeks. See, kas ja kui palju uus mees majapidamisse panustab, ei ole ei sinu ega sinu venna asi – fakt on see, et sinu venna lapsi ei pea ülal pidama uus meea. No ja tuua Eesti-siseseisd “reise” mingiks hästi elamise näiteks… Sa ikka tead, et ka need reisid lähevad elatise alla, elatisest kantakse laste kulud? Üks reis ja 300 läinud.

#3010093:

Soovitan asi kohtusse anda ja kõik teha viimse sendini ametlikuks. Laste ema saab teha mastaabisäästu ja iial ei mõisteta täis elatist välja. Lisaks arvestatakse suurperetoetus sissetulekuks ja on mõeldud laste kulude katmiseks, see raha ei ole kaugeltki mitte emale preemiaks.

Suusõnalised kokkulepped on kõige suurem viga, hiljem kui lapsed on kohustatud mehe arveid tasuma ja näiteks võlgnevusi ülevõtma on lihtne õlgu kehitada. Kõik ametlikuks.

Loomulikult arvestatakse peretoetused sissetulekuks – ema sissetulekuks. Sellest rahast panustab lastesse see inimene, kes reaalselt lapsi kasvatab. Kui hästi otsid, siis leiad ka vähemalt ühe sellesisulise kohtulahendi, kus kohus ei arvestanud ema saadavat peretoetust ja nõudis isalt välja miinimumi.

#3010088:

Nooo… vaatepunkti tähtsus on suur ja see seletaks nii mõndagi- näiteks miks ei suuda laste “tädi” näha asju laste heaolust lähtuvalt! JA miks ta üldse arvab, et tal on mingi õigus ennast arutama toppida.

Laste heaolust lähtumist tõlgendatakse paraku erinevalt. Kes lähtub esmastest vajadusest, kes lähtub laste vajadustest enda ettekujutuse järgi. Aga selle teemakäsitluse järgi tundub, et ideaalis, mees ehitab maja ja kui naisel saab kooselu jooksul armastus otsa, siis mees jätab “laste heaolust lähtuvalt” maja emaga elavatele lastele ja kolib sellest majast välja. Lisaks maksab pool miinimumpalka lapse kohta elatist ja tegeleb lastega igal võimalusel, st teeb ka kulutusi. Laste ema aga võib rahumeeli eluga edasi minna ja enda juurde laste isa ehitatud majas “uue armastusega” koos elama hakata, ilma et majanduslikult oleks uuenenud leibkonnas vaja korrektuure teha.

#3010094:

#3010093:

Soovitan asi kohtusse anda ja kõik teha viimse sendini ametlikuks. Laste ema saab teha mastaabisäästu ja iial ei mõisteta täis elatist välja. Lisaks arvestatakse suurperetoetus sissetulekuks ja on mõeldud laste kulude katmiseks, see raha ei ole kaugeltki mitte emale preemiaks.

Suusõnalised kokkulepped on kõige suurem viga, hiljem kui lapsed on kohustatud mehe arveid tasuma ja näiteks võlgnevusi ülevõtma on lihtne õlgu kehitada. Kõik ametlikuks.

Loomulikult arvestatakse peretoetused sissetulekuks – ema sissetulekuks. Sellest rahast panustab lastesse see inimene, kes reaalselt lapsi kasvatab. Kui hästi otsid, siis leiad ka vähemalt ühe sellesisulise kohtulahendi, kus kohus ei arvestanud ema saadavat peretoetust ja nõudis isalt välja miinimumi.

Kohtuotsus sõltub väga palju kohtunikust. See on uskumatu. Teemaalgataja vennal võib õiglusega vedada. Kaotada ei ole midagi. Otsige kohtulahendeid, kus mehed on õiglust saanud.

#3010099:

to: Kägu 10.01.2019 15:11

Ära klähvi, ma räägin päris tõsiselt.Ajad kurjaks!

Sain oma venna (üksikisa) nii kaugele, et elatis sisse nõuda. Huvitav, miks üksikisa lapsele elatist välja ei mõistetud? Kas seadusepunkt ei olegi kõigile. Tema lapsel on samuti armsad silmad ja vajadused. Aga mu vend oli kohtus vapper, ta ei nutnud kordagi.

Purjus oled või?