Esileht Pereelu ja suhted Elatis kolmele lapsele

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 92 )

Teema: Elatis kolmele lapsele

Postitas:
Kägu

to: Kägu 10.01.2019 15:11

Ära klähvi, ma räägin päris tõsiselt.Ajad kurjaks!

Sain oma venna (üksikisa) nii kaugele, et elatis sisse nõuda. Huvitav, miks üksikisa lapsele elatist välja ei mõistetud? Kas seadusepunkt ei olegi kõigile. Tema lapsel on samuti armsad silmad ja vajadused. Aga mu vend oli kohtus vapper, ta ei nutnud kordagi.

Purjus oled või?

Ei, kohtunik küll purjus ei olnud. Äkki oli mingi muu laksu alla, ma ei oska vastata.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja olen ja ma ei saa aru, miks see maja ei lähe arvesse? Minu vend ja tema praegune eks võtsid laenu, vend oli kaastaotleja. Tema elas seal majas 5 aastat ja maksis kommunaale sel ajal kui tema naine maksis laenu. Mõlemad panustasid ühise kodu loomisesse. Nppd lahkuminekuga tegid naisega suulise kokkuleppe, et laste ema on nõus 300 euroga, sest tahtis maja endale. Vara on lahutusega jagatud ja kõik jäi naisele. Vend jättis maja ja auto naisele, kuigi on nendesse kaudselt panustanud. 5 aastat tööd ja vaeva ei maksa nagu midagi?

Vend naiivselt uskuski, et eks on nõus 300 euroga ja tema saab ka inimese kombel elu alustada. Ostis korteri ja seab end sisse. Eksnaise antud vana pesumasin ja kuivati ja toolmuimeja näitavad seda, et eksnaine suudab endale uued osta ja elab nagu kuninga kassa. Vennal on uus naine ja tahab temaga ka aega veeta, et uus suhe ül, mitte es ehitada, aga eksnaine ei lase, pressib peale, et lapsed peaksid rohkem isaga olema. Vennal on niigi keerulie palgatöö kõrvalt vaba aega sättida.

Venan eks ju elabki paremini, tal on maja, lastetoetus ja uus mees, kes ka panustab. Raha neil on, et ka koos Eestisiseselt vähemalt reisimas käia. Miks on vaja mu venda lüpsta. Soovitasin vennal eksilt küsida konkreetseid kulusid lastele ja no see oli ikka absurd. Laste trennidest saan aru, aga no majalaenust osa lastele jagada ja kommunaale ka. Jah, lapsed söövad palju ja neil on igasuguseid käimisi ja tegemisi, aga no kui inimesed lähevad lahku, siis peab vastavalt võimetele elama mitte vanades harjumustes kinni olema. Venna eks teatas, et kui laenu ja kommunaalid ära jagab, siis läheb inimese peale 170 eurot + söök ja riided. Ei pea ju sedasi laristama. Ja uuel mehel on ka kohustus panustada majapidamisse, sest ise ta tuli ja lõhkus selle suhte.

Jeerum. Vaene mees – eksnaine sunnib lisaks üliväiksele elatisele veel lastega ka suhtlema?? Toob veel lapsed isa juurde kohale ka… Mees ei saagi uue naisega uut elu alustada, sest lapsed segavad?? Lisaks võttis mehelt suure kohustuse kaelast ära – maksta majalaenu ja seda maja remontida jne, ja andis veel majast kodumasinaid ja kraami mehele ka?? On kurivaim, rikas vana raibe. Oleks pidanud kõik endale hoidma!

Muidugi ei pea laristama, aga kõigepealt proovigu mees ise sama odavalt ära elada, kui oma lapsi elama sunnib. 170+söök+riided ei ole laristamine, see on reaalne elu!

Ja uus mees ja tema panus pere purunemisse ei ei mängi mingit rolli, püha jumal – nagu lasteaed. Mine kohtusse ja ütle, et uus mees peab maksma, sest tema lõhkus pere. Kohus naerab ribadeks. See, kas ja kui palju uus mees majapidamisse panustab, ei ole ei sinu ega sinu venna asi – fakt on see, et sinu venna lapsi ei pea ülal pidama uus meea. No ja tuua Eesti-siseseisd “reise” mingiks hästi elamise näiteks… Sa ikka tead, et ka need reisid lähevad elatise alla, elatisest kantakse laste kulud? Üks reis ja 300 läinud.

Et nagu eluasemekulud uue mehe vahel ei jagunegi?

Vot seda ma ei oska öelda, mitme inimese vahel need kulud ära jagatud olid ja kas naine küsib uue mehe käest üüri või mitte, kas see mees üldse nendegagi elab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga selle teemakäsitluse järgi tundub, et ideaalis, mees ehitab maja ja kui naisel saab kooselu jooksul armastus otsa, siis mees jätab “laste heaolust lähtuvalt” maja emaga elavatele lastele ja kolib sellest majast välja. Lisaks maksab pool miinimumpalka lapse kohta elatist ja tegeleb lastega igal võimalusel, st teeb ka kulutusi. Laste ema aga võib rahumeeli eluga edasi minna ja enda juurde laste isa ehitatud majas “uue armastusega” koos elama hakata, ilma et majanduslikult oleks uuenenud leibkonnas vaja korrektuure teha.

Selles teemas ei ehitanud mees maja, ei maksa pool miinimumpalka lapse kohta ja lastega tegeleb siis kui tal uue naise kõrvalt aega üle jääb ja eksnaine lapsed tema juurde toob. Katsuks oma kurvad kogemused ja käesoleva teema ikka lahus hoida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja olen ja ma ei saa aru, miks see maja ei lähe arvesse? Minu vend ja tema praegune eks võtsid laenu, vend oli kaastaotleja. Tema elas seal majas 5 aastat ja maksis kommunaale sel ajal kui tema naine maksis laenu. Mõlemad panustasid ühise kodu loomisesse. Nppd lahkuminekuga tegid naisega suulise kokkuleppe, et laste ema on nõus 300 euroga, sest tahtis maja endale. Vara on lahutusega jagatud ja kõik jäi naisele. Vend jättis maja ja auto naisele, kuigi on nendesse kaudselt panustanud. 5 aastat tööd ja vaeva ei maksa nagu midagi?

Vend naiivselt uskuski, et eks on nõus 300 euroga ja tema saab ka inimese kombel elu alustada. Ostis korteri ja seab end sisse. Eksnaise antud vana pesumasin ja kuivati ja toolmuimeja näitavad seda, et eksnaine suudab endale uued osta ja elab nagu kuninga kassa. Vennal on uus naine ja tahab temaga ka aega veeta, et uus suhe ül, mitte es ehitada, aga eksnaine ei lase, pressib peale, et lapsed peaksid rohkem isaga olema. Vennal on niigi keerulie palgatöö kõrvalt vaba aega sättida.

Venan eks ju elabki paremini, tal on maja, lastetoetus ja uus mees, kes ka panustab. Raha neil on, et ka koos Eestisiseselt vähemalt reisimas käia. Miks on vaja mu venda lüpsta. Soovitasin vennal eksilt küsida konkreetseid kulusid lastele ja no see oli ikka absurd. Laste trennidest saan aru, aga no majalaenust osa lastele jagada ja kommunaale ka. Jah, lapsed söövad palju ja neil on igasuguseid käimisi ja tegemisi, aga no kui inimesed lähevad lahku, siis peab vastavalt võimetele elama mitte vanades harjumustes kinni olema. Venna eks teatas, et kui laenu ja kommunaalid ära jagab, siis läheb inimese peale 170 eurot + söök ja riided. Ei pea ju sedasi laristama. Ja uuel mehel on ka kohustus panustada majapidamisse, sest ise ta tuli ja lõhkus selle suhte.

Maja ei lähe arvesse, see et sinu vend seal kommunaale maksis, ei ole mingi argument. Kas siis naine (eeldusel, et tema ostis süüa) peaks su vennale esitama tagasiulatuva toidupoearve viie aasta eest, mis ta koju süüa ostis? Loomulikult mitte, täpselt samaamoodi ei saa sina oma venna eest nõuda, et naine kompenseeriks ühiste kommunaalarvete eest mingeid summasid. Kooselu ongi selline asi, milles elatakse KOOS ja KOOS panustatakse ühisesse ellu. Lahkuminekul ei lööda poetsekke lauale ja ei hakata poolitama, kes kui mitme euro eest ühisesse autosse kütust ostis, et mingi tasaarveldus teha. Maja läheks arvesse siis kui su vend oleks selle maja puhtalt oma raha eest ostnud ja peale lahutust selle enda laste emale kinkinud. Seda ta ju teinud ei ole, ta pole isegi laenu maksnud. Võta endal need õeluseprillid nüüd eest ära ja saa juba aru, et sinu venna laste ema on isegi ÜLEARU mõistlik sinu vennaga ning sinu ussitamine seal vahel on täiesti kohatu. Ja vabandust, mis mõttes isa ei saa oma elu elada sest ta eks tahab, et ta lastega suhtleks???? Kas eks üksi tegi need 3 last valmis või? Aga kui laste ema ütleks, et nüüd peab vend OMA lapsed iga nädalavahetus enda juurde võtma, sest tema tahab oma uue mehega oma uut elu ehitada sellel ajal? Kas sa võtaks seda sama iseenesestmõistetavalt kui seda lollust, mida sa siia kirja oled pannud? 😀

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lasteraha ei ole see, mida elatise arvestusse ja vara jagamisse segatakse. See ei puutu üldse asjasse.

Kõige enne tuleks sele´geks teha see kinnisvara teema.

See ei puutu asjasse, kelle nimel on maja nüüd või oli. Loeb see, kuidas asjad tegelikult on ja kuidas õiglane on. Ja mis summadega on üldse tegemist, mis hinnaklassis majaga, kas mehel on üürikas nüüd?

Minu tutvusringkonnas on perekond, kes läks lahku, oli korter, korter jäi naisele ja lastele. Korter oli laenuvaba. Korteri väärtusest pool arvestati mehele mõtteliselt ja selle mehe osa arvestati elatisest maha. Lepiti kokku, et kas x aastaid ei maksa üldse, kuni asi nullis või maksab, aga x summa, st tunduvalt väiksema summa, mis omakorda tasaarveldab mehe poolega asja õigeks lapse 20-aastaseks saamiseni. Normaalne oli see, et asi toimis suulistele kokkulepetele. Tugines mõistlikkusele ja sai ka läbi rääkida, kui embal kumbal keerulisem aeg oli. Aga jagati ka plusspoolt, kui kas emal või isal oli rohkem võimalusi, kas preemiat või vaba aega, ikka jagati seda lastega.

Keegi kirjutab siin elatise teemadesse pidevalt mingit väärinfot.
Loomulikult arvestatakse lapsetoetust elatisraha määramisel kui seda nõutakse.
Teiseks loetakse meil täiskasvanuks inimesed kes on saanud vähemalt 18-aastaseks. Peale seda ei ole ühtegi põhjust elatist tema vanema pangaarvele kanda.
Tasub vaadata siiski viimase aja kohtuotsuseid, mitte rääkida seda mis kunagi oli.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lasteraha ei ole see, mida elatise arvestusse ja vara jagamisse segatakse. See ei puutu üldse asjasse.

Kõige enne tuleks sele´geks teha see kinnisvara teema.

See ei puutu asjasse, kelle nimel on maja nüüd või oli. Loeb see, kuidas asjad tegelikult on ja kuidas õiglane on. Ja mis summadega on üldse tegemist, mis hinnaklassis majaga, kas mehel on üürikas nüüd?

Minu tutvusringkonnas on perekond, kes läks lahku, oli korter, korter jäi naisele ja lastele. Korter oli laenuvaba. Korteri väärtusest pool arvestati mehele mõtteliselt ja selle mehe osa arvestati elatisest maha. Lepiti kokku, et kas x aastaid ei maksa üldse, kuni asi nullis või maksab, aga x summa, st tunduvalt väiksema summa, mis omakorda tasaarveldab mehe poolega asja õigeks lapse 20-aastaseks saamiseni. Normaalne oli see, et asi toimis suulistele kokkulepetele. Tugines mõistlikkusele ja sai ka läbi rääkida, kui embal kumbal keerulisem aeg oli. Aga jagati ka plusspoolt, kui kas emal või isal oli rohkem võimalusi, kas preemiat või vaba aega, ikka jagati seda lastega.

Keegi kirjutab siin elatise teemadesse pidevalt mingit väärinfot.

Loomulikult arvestatakse lapsetoetust elatisraha määramisel kui seda nõutakse.

Teiseks loetakse meil täiskasvanuks inimesed kes on saanud vähemalt 18-aastaseks. Peale seda ei ole ühtegi põhjust elatist tema vanema pangaarvele kanda.

Tasub vaadata siiski viimase aja kohtuotsuseid, mitte rääkida seda mis kunagi oli.

Kas peretoestus arvestatakse elatise määramisel tõesti ka juhul kui tegu vaid ühe või kahe lapsega?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas peretoestus arvestatakse elatise määramisel tõesti ka juhul kui tegu vaid ühe või kahe lapsega?

Minul arvestati. Kaks last ja nendest üks elab minuga. Usun, et arvestatakse ka ühega. Selle kohta on olemas Riigikohtu otsus. Seda on ka siin foorumis lingitud.
Otsused on muidugi üsna subjektiivsed aga päris kindlasti ei mõisteta enam väga kergekäeliselt välja kahele lapsele 2x miinimumelatis. Seda siis juhul kui maksja sissetulek ei ületa oluliselt Eesti keskmist.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Loomulikult on peretoetus selle toetuse saaja sissetulek! Ärge ajage (tulu)maksuvabastusi jms ja elatist segamini, kes siin nii rumalat juttu räägib?! ainult et ema (kui enamasti elatise saaja) varanduslik seis tuleb arvesse ainult väga suurte erinevuste korral sissetulekus (mehe min. sissetulek, puue, palju lapsi vms, kui palutakse miinimumi vähendamist), enamasti lähtub kohus siiani kehtivast perekonnaseadusest, et ühe lapse elatisemäär on pool miinimumpalgast, mis ka 2019.aastaks on 540.- ehk elatis on 270.- /laps (tavaliselt ei korrutata lihtsalt elatist laste arvuga, vaid tehakse ikkagi mingi vähendamine)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lasteraha ei ole see, mida elatise arvestusse ja vara jagamisse segatakse. See ei puutu üldse asjasse.

Kõige enne tuleks sele´geks teha see kinnisvara teema.

See ei puutu asjasse, kelle nimel on maja nüüd või oli. Loeb see, kuidas asjad tegelikult on ja kuidas õiglane on. Ja mis summadega on üldse tegemist, mis hinnaklassis majaga, kas mehel on üürikas nüüd?

Minu tutvusringkonnas on perekond, kes läks lahku, oli korter, korter jäi naisele ja lastele. Korter oli laenuvaba. Korteri väärtusest pool arvestati mehele mõtteliselt ja selle mehe osa arvestati elatisest maha. Lepiti kokku, et kas x aastaid ei maksa üldse, kuni asi nullis või maksab, aga x summa, st tunduvalt väiksema summa, mis omakorda tasaarveldab mehe poolega asja õigeks lapse 20-aastaseks saamiseni. Normaalne oli see, et asi toimis suulistele kokkulepetele. Tugines mõistlikkusele ja sai ka läbi rääkida, kui embal kumbal keerulisem aeg oli. Aga jagati ka plusspoolt, kui kas emal või isal oli rohkem võimalusi, kas preemiat või vaba aega, ikka jagati seda lastega.

Keegi kirjutab siin elatise teemadesse pidevalt mingit väärinfot.

Loomulikult arvestatakse lapsetoetust elatisraha määramisel kui seda nõutakse.

Teiseks loetakse meil täiskasvanuks inimesed kes on saanud vähemalt 18-aastaseks. Peale seda ei ole ühtegi põhjust elatist tema vanema pangaarvele kanda.

Tasub vaadata siiski viimase aja kohtuotsuseid, mitte rääkida seda mis kunagi oli.

Kas peretoestus arvestatakse elatise määramisel tõesti ka juhul kui tegu vaid ühe või kahe lapsega?

Ainult juhul kui elatist maksev vanem on töövõimatu või muul moel ei suuda miinimumi panustada. Töötu olemine või enda suured kulud sinna alla ei lähe. Paar näidet:

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=232514054
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=232486378

Põhiasi:
PKS-st ei tulene nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat
elatist vähendada üksnes seetõttu, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada riiklike
peretoetuste seadusega sätestatud lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks see olnud, oleks
see ka selliselt sätestatud.

Ehk siis AINULT MÕJUVAL PÕHJUSEL.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kopeerin siia ühes teemas selle kohta avaldatu aga ega Käod nagunii enne ei usu kui saavad sellise kohtuotsuse nagu siin on korduvalt viidatud:

Tegelikult on ka Riigikohus öelnud, et see 250 on liiga suur summa..tsiteerin “PKS § 101 lg-s 1 elatise miinimummäära sätestades on seadusandja pidanud lapse vajadusteks üldjuhul elatise kahekordset miinimummäära. RAKE poolt läbiviidud uuringu kohaselt oli aastatel 2010-2012 keskmine lapse tegelik ülalpidamiskulu 280 eurot ühe lapse kohta. Seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras, kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäära vähendada” (3-2-1-174-16).

ja teiseks on Riigikohus ka öelnud, et tagama peab lapse vajadused, mitte säilitama senist elatustaset, tsiteerin “Tagatud peavad olema laste vajadused, mitte ilmtingimata senine elulaad” (2-16-135/95)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ja teiseks on Riigikohus ka öelnud, et tagama peab lapse vajadused, mitte säilitama senist elatustaset, tsiteerin “Tagatud peavad olema laste vajadused, mitte ilmtingimata senine elulaad” (2-16-135/95)

Siit võib välja lugeda ka selle, et kui lapsed elasid vanemate kooselu ajal nö kehvemini, aga vajadused on nüüdseks suuremad, siis võib edaspidi lastele kuluda rohkem, kuna vajadused on kasvanud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Panen ka lingi sellel otsusele:
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-174-16

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Siit võib välja lugeda ka selle, et kui lapsed elasid vanemate kooselu ajal nö kehvemini, aga vajadused on nüüdseks suuremad, siis võib edaspidi lastele kuluda rohkem, kuna vajadused on kasvanud.

Kuigi see ei ole siin väga populaarne seisukoht siis paraku ei tea keegi kui palju panustab lapsesse see kes teiselt poolelt üha suuremat panust ootab.
Näiteks minu ex-i panus jääb kindlasti alla 200 €/ kuus(see on suure varuga) kuigi ta ise väidab vastupidist.
Samas aga soovib, et mina panustaks ca 300 €/ kuus.
Ma saan aru, et lapsega manipuleerimine on tema arvates raske töö aga mul puudub soov seda kinni maksta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Panen ka lingi sellel otsusele:

https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-174-16

Väga vilets näide. Siin ei mõistetud emale edasikaebamisel miinimumi välja vaid seepärast, et algselt kiirmenetluse kaudu soovis ta vaid 195€ lapse kohta ja alles edasikaebamisel suurendas seda summat.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega jäeti muutmata maakohtu otsus osas, millega elatist ei mõistetud välja seotuna elatise miinimummääraga. Asi tuleb tühistatud osas saata TsMS § 691 p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hagejate kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Kuna ringkonnakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohtu otsus jäeti muutmata hagi rahuldavas osas, on otsus selles osas jõustunud.

10. Praeguses asjas tuvastas ringkonnakohus, et hagejad suurendasid maakohtu menetluses maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud nõuet ja soovisid elatise väljamõistmist seotuna elatise miinimummääraga. Ringkonnakohus leidis õigesti, et TsMS § 206 lg 1 järgi on hagejal menetluse kestel õigus suurendada või vähendada oma nõuet. Samas märkis ringkonnakohus vastuolus eelneva järeldusega, et hagejate seaduslik esindaja pidi hiljemalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks teadma, et maksekäsu kiirmenetluse kaudu ei saa nõuda elatist seotuna Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummääraga ning maksekäsu kiirmenetluses nõuet esitades võttis ta riski, et nõue võidakse rahuldada kindla summana. Jääb ebaselgeks, milline järeldus tuleks ringkonnakohtu arvates sellest praeguse asja kohta teha.

Kolleegium leiab, et elatisnõude esitamisega maksekäsu kiirmenetluses ei saa hagejale kaasneda riski, nagu võiks tema järgnevas hagimenetluses suurendatud nõue jääda eelnenud menetluse tõttu mingis osas rahuldamata. TsMS § 494 lg 6 järgi, kui elatisnõudele esitatud vastuväide välistab täielikult või osaliselt elatisnõude rahuldamise maksekäsu kiirmenetluses, jätkub nõude lahendamine hagimenetluses, kui avaldaja ei ole soovinud sel juhul menetluse lõpetamist. TsMS § 491 lg 3 ja § 486 lg 2 alusel loetakse elatisnõudes hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega kohalduvad hagimenetluses elatisnõude lahendamisel hagimenetluse sätted sõltumata sellest, kas nõue esitati esmalt maksekäsu kiirmenetluses või kohe hagimenetluses.

Kolleegium kordab varasemas praktikas väljendatud seisukohta, et vältimaks korduvat kohtu poole pöördumist TsMS § 459 lg 1 alusel, on ülalpidamist saama õigustatud lapse huvides määrata elatise suurus kindlaks nii, et miinimumelatise suuruse muutudes ei osutuks kohtulahendiga väljamõistetud või kohtumäärusega kinnitatud kompromissis sisalduv elatis miinimumelatisest väiksemaks. Resolutsioonis saab selle määrata nt nii, et nimetada algne summa ja lisaks näha ette selle muutumine vastavalt miinimumelatise määra muutumisele (nt „mitte vähem, kui …”) (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja olen ja ma ei saa aru, miks see maja ei lähe arvesse? Minu vend ja tema praegune eks võtsid laenu, vend oli kaastaotleja. Tema elas seal majas 5 aastat ja maksis kommunaale sel ajal kui tema naine maksis laenu. Mõlemad panustasid ühise kodu loomisesse. Nppd lahkuminekuga tegid naisega suulise kokkuleppe, et laste ema on nõus 300 euroga, sest tahtis maja endale. Vara on lahutusega jagatud ja kõik jäi naisele.

Katsu nüüd selgelt asju kirja panna. Ene ütelsid, et maja on ühisvara (olevikus), nüüd ütled, et jäi naisele. Otsusta ära, kas ühisvara on juba jagatud või veel jagamata.
Maja ei lähe elatise määramisel arvesse, sest lapsele makstav elatis ja abikaasdele vara jagamie on erinevad asjad. Kui vend soovib maja naisel ejätmise eest kompensatsiooni, siis see tuleb eraldi kokku leppida ja see ei mõjuta elatist.
Elatis lepitakse eraldi kokku.

Vennal on uus naine ja tahab temaga ka aega veeta, et uus suhe ül, mitte es ehitada, aga eksnaine ei lase, pressib peale, et lapsed peaksid rohkem isaga olema. Vennal on niigi keerulie palgatöö kõrvalt vaba aega sättida.

No võibolla naine tahab ka oma uue mehega kahekesi koos aega veeta? Uus naine ei ole küll mingi argument, mis vabastaks kohustusest oma lapse eest hoolitseda. Ja kui sa tood uue mehe põhjenduseks, miks elatist vähem maksta, et las uus mees peab ülal, siis samahästi võib eelmine naine öelda, et las uus naine peab eksmeest ülal, siis saab mees lastele rohkem maksta.

Üldse, lollid vabandused. Arvesta nüüd ikka sellega, et isal on kohustused oma laste ees. Kui naisega peaks midagi juhutma, on need kolm last su mehe (võinoh su venna) juures ja sa pead sellega leppima ni ehk naa. Kui ei suuda leppida, siis vali endale uus lastetu mees.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Naisele ja lastele kasutada jäänud eluase on ju naise ja mehe ühisvara edasi seni, kuni seda vara jagatud ei ole. Mehel on jätkuvalt õigus sellele omandile ning on õigus saada selle eest kompendsatsiooni. Et ta seal elada sai, ei tähenda, et tal see õigus kuhugi kaob. mida aeg edasi seda rohkem saab laen makstud, seda suuremaks muutub summa, millele mehel on õigus selle kinnisvara eest. Korrektne oleks, et mees maksab lastele elatise vastavalt seadusele, maksab poole laenumaksetest ning küsib naiselt, tolle uuelt mehelt ja lastelt enda poole maja kasutamise eest üüri vastavalt turuhindadele. Inimestel on õigus teha teistsuguseid kokkuleppeid. On õigus teha teistsuguseid kokkuleppeid ka elatise osas. Ei ole õigust teha kokkuleppeid, mis välistaksid lastele elatise andmise, kuid on õigus leppida kokku elatis eluaseme kasutamise õiguse näol.

Meestelt kiputakse täna hoogsalt kinnisvarast loobumist nõudma, ilma selle eest kompensatsiooni pakkumata. Öeldakse, et lastele on ju kodu vaja. Hiljem nõutakse lastele elatist eluaseme ülalpidamiseks, laenu maksmiseks, eluasemekulusid vastavalt üürituru hindadele. Eluaseme laenust aga kujuneb pikapeale naise isiklik kinnisvara, mis mingil hetkel vaid naise enda hüvanguks maha müüakse. Siis on mees kinnisvarata, kõrgete elatiste tõttu reservideta ja lastel, kellele justkui kodu loovutati, kah tühjad pihud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mees oli laenu kaastaotleja ja siiani kaasomanik, laenu on algusest peale maksnud naine, koos elades maksis mees 5-liikmelise pere jooksvad majakulud, naine laenuosa. Nüüd maksab kõik naine, ka mehe laenuosa. Mille eest peab kompensatsiooni saama, palun seleta veel? Selle eest, et naine maksab sisuliselt mehe eest laenu ja saab elatiseks kolmele lapsele naljanumber 300.-? Vabalt võib ühe kuu laenumaksegi olla suurem. Paistab, et siin ei üritata kellegi midagi käest ära võtta või välja petta, eksnaine tundub olevat pigem see, kellel nahka üle kõrvade tõmmatakse praegu. Aga oleks viimane aeg see maja kas müüa (kui naine selle pidamisega toimetada ei taha ja majaga probleeme, kuigi maja müümiseks pole praegu eriti turgu) või omanikud ja laenumaksjad tegelikku vastavusse viia ning selle eest teisele osapoolele kompensatsiooni pakkuda (kui mees tegelikult seal ka midagi tegi ja panustas lisaks jooksvatele vee-elektrikuludele, mitte lihtsalt sees ei elanud). Praegusel hetkel on maja välja ostnud siiski ainult naine.

Sama skeemiga jäävad paljud naised oma kinnisvarast ilma- mees maksab laenu, naine “kommunaale”, toidab oma rahast meest ja lapsi. JA kui tuleb lahkuminek, no näita ette, mida sa ka panustanud oled? Maja on mehe oma, sest kes maksis laenu? mees.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja siis veel see jutt, et vaene mees jättis auto naisele. Kust otsast see auto üldse mehe oma oli, kui mehel pole juhilubegi?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No auto võib osta ikkagi, isegi kui lube pole. Aga vabalt võis hetkel olla ka nii, et mees jättis suuremeelselt naisele naise enda ostetud auto. Meie teemaalgataja, hästiinformeeritud “õde” ehk valgustab, kes maksis autoliisingut või auto ostis tegelikult ja kes on auto passis omanik 😛 ma pakun, et naisel oli vaja ja naine ostis ise omale auto, mees seda nagunii kasutada ei saa ega oska. Pealegi on autot vaja ka (või ennekõike) nende kolmele lapsele, keda autoga 6 päeval kuus isale näitama veetakse.
Mul on tunne, et eks ei koori mehelt viimast, kuna näeb et mees rohkemat nagunii anda ei jaksa ja naine saab ise oma majandusliku olukorraga päris hästi hakkama. Ainult “õde” ussitab, sest naine nähtavasti ei virele nagu kohane oleks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja

Ma ei saa aru, kuidas te aru ei saa, et kui inimesed on abielus, siis nad ju koos panustavad. Vahet pole, kes mille ostis.
Vend ja tema eks olid abielus. Naine maksis majalaenu ja samal ajal maksis vend kommunaalid. Sedasi olid kulud võrdselt jagatud.
Auto ostis naine, aga vend on passis kasutaja. Vend tegi lube, et oleks kergem.ja arvestas, et saab ka osa autost, mida ka tema raha eest tangiti. Auto remont ju läks pere ühisest eelarvest. Nüüd vend ei teegi lube, sest pole tal võimalik enam korteri laenu kõrvalt liisingut maksta.
Vend lahutas 4 kuud tagasi ja vara on ka jagatud. Maja ja auto käid naisele. Isegi nende suvila jäi naisele, sest see oli pärandus naisele, kuigi vend aitas ka seal niita ja heakorratöid teha. Täielik nulli ring.

Vend on lihtsalt loll ja laseb end tühjaks lüpsta. Ei tea ju ette millal eks jälle elatist tahab suurendada. Kui üritasin venna eksile seletada, et vend peab ka elama ja ta pole mingi.miljonär, siis eks hakkas ajama, et 50-50 hoolduse puhul pole vaja midagi maksta. Ja samas räägib ladte riietest, et tema lapsed ei käi kaltsudega ringi ja ei taha, et laste elus midagi muutuks. Tahab, et lastel oleks hea elu ja see eeldab kulusid. Aga ise ta lõhkus abielu ja võttis uue mehe, ise ta muutis laste elu, võttis neilt isa ja nüüd tahab veel venba elu ka viletsamaks teha

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei saa aru, kuidas te aru ei saa, et kui inimesed on abielus, siis nad ju koos panustavad. Vahet pole, kes mille ostis.

Vend ja tema eks olid abielus. Naine maksis majalaenu ja samal ajal maksis vend kommunaalid. Sedasi olid kulud võrdselt jagatud.

Auto ostis naine, aga vend on passis kasutaja. Vend tegi lube, et oleks kergem.ja arvestas, et saab ka osa autost, mida ka tema raha eest tangiti. Auto remont ju läks pere ühisest eelarvest. Nüüd vend ei teegi lube, sest pole tal võimalik enam korteri laenu kõrvalt liisingut maksta.

Vend lahutas 4 kuud tagasi ja vara on ka jagatud. Maja ja auto käid naisele. Isegi nende suvila jäi naisele, sest see oli pärandus naisele, kuigi vend aitas ka seal niita ja heakorratöid teha. Täielik nulli ring.

Vend on lihtsalt loll ja laseb end tühjaks lüpsta. Ei tea ju ette millal eks jälle elatist tahab suurendada. Kui üritasin venna eksile seletada, et vend peab ka elama ja ta pole mingi.miljonär, siis eks hakkas ajama, et 50-50 hoolduse puhul pole vaja midagi maksta. Ja samas räägib ladte riietest, et tema lapsed ei käi kaltsudega ringi ja ei taha, et laste elus midagi muutuks. Tahab, et lastel oleks hea elu ja see eeldab kulusid. Aga ise ta lõhkus abielu ja võttis uue mehe, ise ta muutis laste elu, võttis neilt isa ja nüüd tahab veel venba elu ka viletsamaks teha

Jumala eest, iga postitusega teed ennast järjest lollimaks. MIKS peaks naise pärandusest mees osa saama MURU NIITMISE EEST???? Või miks ta peaks saama endale NAISE OSTETUD auto? See, et tema maksis kütuse eest, mida kasutati TEMA ENDA LASTE vedamiseks, ei anna talle õigust TEISE INIMESE OSTETUD VARALE. Kui ma ostan iga päev bussipileti, siis mul ei teki ju õigust bussifirma bussile??? Ja naisel on õigus, 50-50 hooldusõigusega ei peagi elatist maksma. Kui su vennal on kahju oma lastele elatist maksta, võib ta ju vabalt pooleks ajaks lapsed enda juurde elama võtta. AGA TA JU EI VÕTA, sest tal on vaja uue naisega kodu mängida ning lapsed eelmisest abielust sinna ei mahu. Seega on täiesti õiglane, et laste isa kompenseerib osa oma laste kulutustest, täpselt nagu seda teeb ka ema. Ja emal kulub ilmselgelt laste peale rohkem kui 100 euri näkku + ema veedab lastega ju enamuse ajast. Seega palun selgita veel, kuidas see naine sinu vennale kotti pähe tõmbab? Ja palun saa aru juba, abielu lõppedes ei tehta kommunaalarvete, toidupoetsekkide, kütusetsekkide kohta tasaarveldust. Ausalt, ära rohkem kirjuta siia, valus lugeda kui kinnise peaga üks inimene olla saab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja peaks aru saama eelkõige sellest, et naine ei saanud endale vaid õigusi, vaid suuremas mahus kohustusi. Ma kujutan ette, et 5 aastaga on laenujääki vähendatud murdosa võrra (esialgu on ju laenumaksest enamus osa intressid) ehk et kui maja oleks müüki läinud, siis kumbki oleks pisku saanud, millega edasi poleks saanud kumbki elamist. Ainuke asi, mida “jagada” oleks ehk laenu sissemakse. KUI seda üldse oli. Ja siit edasi on juba väga lihtne arvutada, kui ruttu toimub “tasaarveldus” selle arvelt, et mees iga kuu nii palju vähem ametlikust maksab.
Jumal tänatud, et naine nii tark oli, et maja kohe oma nimele sai. Muidu oleks laenu ära maksnud ja siis “õe” mahitusel majast ilma jäänud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Naine maksis majalaenu ja samal ajal maksis vend kommunaalid. Sedasi olid kulud võrdselt jagatud.

Mida nende kommunaalide all mõeldud on? Ahjuküttega majas siis küttepuud, prügivedu, elekter?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei saa aru, kuidas te aru ei saa, et kui inimesed on abielus, siis nad ju koos panustavad. Vahet pole, kes mille ostis.

Jah, panustavad koos. Aga ktsu sa ka aru saada, et elatis ja varajagamine on eraldiseisvad asjad.
Kui su vend tahab vara jagamisel naisele jäänud vara eest mingit kompensatsiooni küsida, siis küsigu. Võibolla saavad kokkuleppele.

Elatis on eraldi asi ja seda peab ikka maksma. 300 eurot kuus on liiga vähe.

Kolmas teema on laste eet hoolitsemine. See kohustus on samuti su vennal. Siin ei ole midagi viriseda ja rääkida soovist uut elu elada. Naisel on ka uus elu, eksole. Laste ees kohustused ei kao. Kui su vennake laste eest ise hoolitseda ei taha, siis peabki leppima suurema elatisega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja sa oled ikka väga rumal!

*Laenu kaastaotlejal pole otseselt kohustusi, kui naine ilusti laenu maksab (nagu näha ka seda teeb). Maksis 5 aastat kommunaalne, see küll ei kompenseeri laenu (ahiküttega majas suht väikesed need). Naine kindlasti ostsis kooselu ajal koju söögi ja lastetarbed (vaevalt neil ühine konto). Eluase pole mingi alus elatiseks. Pealegi on kahju naisest, kes sai endale kaela majalaenu, kus pole eriti rahulgi.

*Kui naine ostis auto, siis mis õigust su vennal sellele olema peaks. Kasutaja võib igaüks olla. Tankis kütust ühise raha eest, kas vend, siis ei käinud poes jne. Pealegi kui vennal polnud lube, siis pidi naine olema veel talle autojuhiks.

*300 euri elatist on vähe. 50-50 hooldus ka teil pole ju, kui lapsi tuuakse vaid 6! Kuus isa juurde. Eks tahab ka ju puhata.

Ja pealegi teemaalgataja pole mingi õde vaid nö venna uus naine, kes kade eksi peale.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui sa nii kangesti mingit kompensatsiooni tahad, siis ainuke asi, mida ehk vend maksis, oligi maja sissemakse. Kas seda maksis vend, kui palju, missuguse %? Kui jah, siis kui naine “sai maja endale” ehk vormistati 100% maja omanikuks (ja õnneks eksil jätkus oidu see õiglaselt vormistada kiiresti), siis selle enda makstud sissemaksesumma hüvitamist oleks mehel õigus nõuda. Näiteks las arvestab selle maha elatisesummast kolmele lapsele, sellest, mida ta ei maksa 🙂 Kui mees isegi maja sissemaksu ei maksnud sentigi, siis millest me ometi räägime…

Ja veelkord- kui laste isa majanduslik olukord märgatavalt paraneb, kas siis TÕESTI ei ole sinu meelest õiglane, et lapsed rohkem raha saavad, et näiteks mees maksabki need 50.- trennikulusid kuus lisaks? Nii piiratud saab ollagi ainult väga erapoolik inimene, olgu siis õde või uus naine või kestahes.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui vend on investeerinud majasse, siis tal on õigus see summa tagasi küsida.
Kui see summa nt paarkümmend tuhat siis tehku tasaarveldus, nt 500 eurise elatisega
Üldislet elatis ja nn võlad on omavahel lahus, seega elatist ta peaks ikka maksma. Aga tal on õigus siis ka võlga tagasi nõuda.
Ehk siis vormiliselt näeks see välja nii, et mees kannab elatise kontole ja naine kannab “võla” tagasi osadena

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui vara on kohtus jagatud ja vend loobunud majast, siis mis õigust siin enam on hakata elatiseküsimuses nõudma? Siis oli kingitus eksile ja see ju elatisenõudes arvesse ei lähe?
Või hakkab kohtus tõesti 5 aastat tagasi tehtud kingitusi elatise määramise puhul arvesse võtma? Äkki ostis mees naisele veel kuldkella kingituseks aastapäeva puhul. Võib-olla peaks selle ka elatisest maha arvama?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui vara on kohtus jagatud ja vend loobunud majast, siis mis õigust siin enam on hakata elatiseküsimuses nõudma? Siis oli kingitus eksile ja see ju elatisenõudes arvesse ei lähe?

Või hakkab kohtus tõesti 5 aastat tagasi tehtud kingitusi elatise määramise puhul arvesse võtma? Äkki ostis mees naisele veel kuldkella kingituseks aastapäeva puhul. Võib-olla peaks selle ka elatisest maha arvama?

Mis mõttes kingitus, kui need asjad olid kõik naise enda ostetud? See mees isegi ei saa mõelda justkui ta oleks olnud kuidagi ülevoolavalt lahke, et on naisele mingeid kingitusi teinud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui vara on kohtus jagatud ja vend loobunud majast, siis mis õigust siin enam on hakata elatiseküsimuses nõudma? Siis oli kingitus eksile ja see ju elatisenõudes arvesse ei lähe?

Või hakkab kohtus tõesti 5 aastat tagasi tehtud kingitusi elatise määramise puhul arvesse võtma? Äkki ostis mees naisele veel kuldkella kingituseks aastapäeva puhul. Võib-olla peaks selle ka elatisest maha arvama?

Mis mõttes kingitus, kui need asjad olid kõik naise enda ostetud? See mees isegi ei saa mõelda justkui ta oleks olnud kuidagi ülevoolavalt lahke, et on naisele mingeid kingitusi teinud.

Ma pidasin silmas seda maja juttu, et sissemakse raha mees maksnud, aga kohutu kaudu jagatud ja naisele jäetud. Kui varajagamisel ei osutanud vastuväidet, et tuleb kompenseerida, siis ei saa ju hiljem mõelda, et tahaks ikka saada. Siis ollakse juba loobutud õigusest? Kas ei ole see mitte nii.
Siin mõned kommenteerijad väidavad, et nüüd elatise määramise juures peaks ikka nõudma välja majaga seotud kompensatsioonid, küll töö eest, küll ei tea mille eest. Aga kui juba loobutud majast kohtu kaudu, siis ju õigus nõueteks enam ei ole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 92 )


Esileht Pereelu ja suhted Elatis kolmele lapsele