Teema: Elatis – kuidas seadus ütleb?

Kujutad sa ette, kui seadus lubaks lihtsalt niisama maksmata jätta? Kas siis teine vanem võib ka lapsed toitmata-katmata jätta? Või miks ühel vanemal peaks olema õigus lapse ülalpidamisest lihtsalt loobuda, aga teine peaks topelt panustama?

Postimehest:
Oleme kohe jõudmas olukorda, kus paljudel eestlastel tekivad raskused oma igapäevaste kohustuste täitmisega.

Lahus elava vanema poolt lapsele makstav elatis on samuti kohustus. Õigus ütleb, et vanemal tuleb teha kõik endast olenev, et anda elatist oma alaealisele lapsele ning täitemenetluse korral võib elatise nõude täitmisel jääda lahusolevale vanemale kätte pool miinimumpalgast. Siiski soovitan enne kohtutäituri poole pöördumist ja jõuga täies mahus elatise nõudmist natukene kannatust varuda ja mõistmist ilmutada.

Sama kehtib ka olukordades, kus lahus elav vanem maksab lapsele elatist vanematevahelise kohtuvälise kokkuleppe korras. Sellisel juhul ei saa küll alustada täitemenetlust, kuid saab pöörduda avaldusega kohtusse. Aga ka sellega ei soovita kiirustada – kohtumenetlus võtab aega ning kulutab närve ja raha.

On erakorraline aeg ning eelkõige vajame me kõik rahu ja mõistmist. Lihtne ei ole ka lahus elaval vanemal, kes on kaotanud töö või kelle sissetulek on tuntavalt vähenenud. Selge on see, et täitemenetluse alustamine ei garanteeri elatise tasumist – kui ikka sissetulekuid ei ole, siis neid ei ole.

Ka laps on võimeline aru saama, et kulutusi tuleb koomale tõmmata
Jah, on õige, et laps tahab süüa iga päev, samuti vajab laps riideid ning lapsega on seotud ka palju muid kulutusi. Kui vanematel on raskem aeg ning nad piiravad järgnevatel kuudel enda kulutusi näiteks riietele ning teiste eluliselt ebavajalike asjade osas, siis niisamuti saab piirata ka kulutusi lapsele – nad mõistavad, kui neile selgitada olukorda, et me ei ole üksi selles olukorras, terve maailm on selles olukorras. Samuti saavad ka teismelised aru, et täna ei ole oluline uus teksaspüks või tehnikavidin, oluline on saada hakkama olemasolevate vahenditega ning loota, et naaseme tavapärase elukorralduse juurde lähiajal. Ja ega sellise olukorra mõistmine mööda külge maha ka jookse – see, et me raskes olukorras teineteist mõistame ja paindlikumad oleme, tuleb ilmselt ka tulevikus kasuks.

Ebaselgus homse ees tekitab pingeid ka vanemate omavahelistes suhetes ning kõige olulisem on säilitada mõistlik meel. Jah, meil on vaja raha hakkama saamiseks, kuid materiaalsetest vahenditest oluliselt rohkem vajab laps mõlemat vanemat ning nende omavahelist normaalset teineteisest lugupidavat ja mõistvat suhtumist. Ajutiselt miinimummäärast väiksema elatise laekumine ei tundu just kõige mõistlikum põhjus suhete rikkumiseks.

#3419545:

Siin on niisama juttu olnud küll, aga kuidas seadus ütleb elatise kohta praeguses olukorras – kas on õigus jätta mingid kuud vahepeal maksmata või määratletakse seda võlana ja on kohustus tagantjärgi maksta?

Et siis kui ka last kasvataval vanemal peaks praegu sissetulek oluliselt vähenema või kaotab töö sootuks, siis lapsed lastekodusse?

Leppige omavahel ajutiselt kokku, et kuidas. See eeldab muidugi head läbisaamist ja vabatahtlikku maksmist juba eelnevalt, mitte kohtu kaudu. Kui ikka üldse tööd pole mingi aeg, siis seda saategi läbi rääkida. Samas on hea lahendus seni, kui tööd pole, tegeleda lapsega(lastega), sest see on ka panus. Kuigi millegipärast elatisteemades on väga palju neid inimesi, kes üksi lapsi kasvatavate emade puhul seda üldse ei hinda ega kõneväärseks ei pea. Aga kui isa peab lastega kasvõi pooltki aega koos veetma sellest, siis see ka ei ole neile meeltmööda, no neile, kes ema panust selles ei hinda.
Ja ma ei räägi niisama. Mu sõbranna leppis niimoodi eksiga kokku, kui too kunagi töökohta vahetas ja pidi mõne aja ootma uut tööd. Kuna neil oli elatise maksmine ilma kohuta omavahel kokku lepitud ja eks alati seda lepet ka pidas, siis nemad said ka siis läbi rääkida ja mingit hiljem rohkem maksmist ei tulnudki, sest eks ei varjanud hiljem oma tulu ja andis ka preemiatest lisaks, kui ise rohkem sai.

#3420282:

#3419545:

Siin on niisama juttu olnud küll, aga kuidas seadus ütleb elatise kohta praeguses olukorras – kas on õigus jätta mingid kuud vahepeal maksmata või määratletakse seda võlana ja on kohustus tagantjärgi maksta?

Et siis kui ka last kasvataval vanemal peaks praegu sissetulek oluliselt vähenema või kaotab töö sootuks, siis lapsed lastekodusse?

sellises olukorras saab ema taotleda toimetulekutoetust, isa ei saa TTTna taotleda elatise maksmiseks raha.

#3420594:

Meil 9n kohtu kaudu määratud ja kokkuleppeid teha ei saa.Maksud on meil samuti, pluss lisakulud lapsele ja reaalne raha mis maksudest jäi alles oli 150 eurot. Hetkeseis on see, et järgmine kuu ei jää meil midagi, isegi söögi ostmiseks.

kokkuleppeid saab alati teha, ka kohtu kaudu määratud elatisega – lepite kirjalikult kokku, et aprill kuni juuni maksab isa nt 100 eurot ja maksabki, sina ei pöördu kohtutäituri poole vahesumma saamiseks. alates juulist taastub esialgne maksekord. kuni keegi uuesti kohtusse või kohtutäituri poole ei pöördu, seni ei huvita kedagi, kui palju isa reaalselt maksab.

Jummel küll. Sadagu või pussnuge, mina pean oma raha saama,kasvõi võlana. Nende samade isadega saite need lapsed, täna aga on ainult raha, raha, raha. Kui isal on peenike peos sellest kriisist, siis sinu peas tiksub ainult see igakuine 300€? Et äärmisel juhul tiksugu võlgu, aga tiksugu. Nüüd ilmnebki, et see elatis, mis isadelt riigi poolt seatuna välja nõutud, moodustab olulise osa ema toimetulekust. Me ei räägi siin lapsest.

#3420867:

#3420856:

Jummel küll. Sadagu või pussnuge, mina pean oma raha saama,kasvõi võlana. Nende samade isadega saite need lapsed, täna aga on ainult raha, raha, raha. Kui isal on peenike peos sellest kriisist, siis sinu peas tiksub ainult see igakuine 300€? Et äärmisel juhul tiksugu võlgu, aga tiksugu. Nüüd ilmnebki, et see elatis, mis isadelt riigi poolt seatuna välja nõutud, moodustab olulise osa ema toimetulekust. Me ei räägi siin lapsest.

Normaalse ema puhul ongi nii, et tema ise sõltub sellest elatisest. See tähendab seda, et tänu elatisele on emal võimalik oma palgast ka midagi endale lubada, muidu kuluks kõik lastele.

aga mida saab isa endale peale elatise äramaksmist lubada?
kui isa on jäänud töötuks, siis oleks just hea aeg saata laps isa juurde elama, isal nüüd ju aega tegelemiseks. ema maksab siis ise 360 eurot (elatis+lapsetoetus) ning saabki puhata

#3419545:

kas on õigus jätta mingid kuud vahepeal maksmata

Kuidas üldse selline mõte kellelgi tekkida võib?
Ütleme nt ilma elatiseta… Lapsel kõht tühi, ütled talle, et sorry, peale eriolukorda saad süüa?

Kuna olukord on selline, nagu see on, siis kas teie, nn. mehe uued naised, arvate ka seda, et kuna töötasu on vähenenud, siis peaks vähem maksma ka kom. makseid, vähem maksma ka elektri ja telefoni eest? jne. Mind täitsa huvitab, kuidas te serveerite seda erinevate teenusepakkujate ees? Samamoodi, et kuna minu sissetulek on vähenenud, siis teie PEATE vähendama ka minu arvesummasid? Teie peate koos minuga… Kui minul on raske, siis peab teil ka olema?

Elatis käib ju sama teema alla? Ei? Räägime siinkohal miinimumelatise maksmisest, mitte sellest, et 1 000-eurose elatise maksja saab edaspidi maksta vaid 500 eurot.

#3421032:

#3421016:

Kuna olukord on selline, nagu see on, siis kas teie, nn. mehe uued naised, arvate ka seda, et kuna töötasu on vähenenud, siis peaks vähem maksma ka kom. makseid, vähem maksma ka elektri ja telefoni eest? jne. Mind täitsa huvitab, kuidas te serveerite seda erinevate teenusepakkujate ees? Samamoodi, et kuna minu sissetulek on vähenenud, siis teie PEATE vähendama ka minu arvesummasid? Teie peate koos minuga… Kui minul on raske, siis peab teil ka olema?

Elatis käib ju sama teema alla? Ei? Räägime siinkohal miinimumelatise maksmisest, mitte sellest, et 1 000-eurose elatise maksja saab edaspidi maksta vaid 500 eurot.

Serveerid nii, et mõistliku inimesena sulged kõik, mis pole ellu jäämiseks vajalik. Seega ei nõua sa väiksemaid arveid, vaid peatad lepingu. Aga sinu vaidlust tööandjaga tahaks lausa pealt kuulata, kui ta teatab sulle seoses olukorraga palgakärpest. Tahaks sinu raevutsevaid argumente kuulda. ET MIS MÕTTES SA HAKKAD MULKE VÄHEM MAKSMA.

Ka palka saab vähendada ainult teatud tingimustel ja teatud ajaks, lisaks sellega väheneb ka töömaht. Ja kui sellega nõus pole, võid lahkuda. Kui elatise mittemaksmisega nõus pole, siis lapsest loobuda ei saa, ja kui isa jätab elatise maksmata, siis sellest ei vähene lapse kulud. Ja siin ei ole juttu ju mingist kokkuleppel vähendamisest, siin on teema sellest, et keegi on otsustanud üldse mitte maksta.

#3421047:

palka saab vähendada ainult teatud tingimustel ja teatud ajaks, lisaks sellega väheneb ka töömaht.

Kui elatise maksjal väheneb töömaht, siis võiks ta ju vastavalt oma lapse eest ise hoolitseda ja temaga koos õppida näiteks, kas pole nii? Aga kas ta oskab? Kas inimene, kes pole 15 aastat oma lapse vastu sisulist huvi tundnud, teab nüüd automaatselt, kuidas logida sisse ekooli, kuidas õppimine praegu käib, kas tal on kodus internetiühendus, mille kaudu laps saaks videotundides osaleda? Kas ta suudab jälgida, et laps õpiks arvutis mitte ei mängiks? Jne, jne, jne.

Päris huvitav lahterdamine käib. Jutt on siin ikkagi kriisist tekkinud põhjustest. Kes lihtsalt ei maksa, nõus, kohtusse ja pole mingit õigustust. Kui muidu on maksmisega olnud hästi kõik ja nüüd raskused, siis tuleks ikkagi läheneda inimlikult. Kui suhted on halvad ja loodad kohtuga üle sõita, anna minna. Muudel juhtudel on inimestel suu peas ja ühise lapse vanematena võiks leida kõiki rahuldava lahenduse ajutiselt. Kui isa on jobu ja ei huvitu lapsest, läheksin ka mina kohtusse, sest kaotada pole midagi, ainult võita. Kui aga huvitub, siis on siin teemas juba palju soovitusi antud

#3421069:

Ja teine küsimus on, kas ta ka huvitatud oleks? Paraku need, kes elatist maksta ei taha, ei ole eriti ka selle koormuse jagamisest huvitatud.

Kui oleks huvi, küllap ta siis endale kõik selgeks teeks. Aga huvi… Seda ei ole.

#3421201:

Huvitav, kui koos elasite, kas siis ka 600 eurot lapse peale kulutasite? Kui siiani koos elaks ja isa töö kaotaks, kas poleks mitte sama olukord, et lapse jaoks tal raha poleks ja naisena peaksite ülal ennast meest ja last`? Olge õnnelikud, et lapse isa pole veel kohtusse jooksnud, et alimente vähendada, milleks tal on täielik õigus. Mul endal kaks last ja no ei kulu neile mitte mingi valemiga 1200 eurot kuus. Väiksem on veel alla aastane. Korteriüür oleks endiselt mul alles, kas lapsed on või mitte. Korterilaen samasugune, kas lastega või ilma. Selliseid kulutusi ei saa üldse laste kuludeks arvestada. Koolilastele annab praegu kool toidupakke. Abiks ikka. Tulge mõistusele naised! Te ei pea elama alimentidest ise , kõik arved makstud saama, lapsele kõik muretsetud ja veel enda kuludeks ka midagi jääma. Kus siis teie poolne panus on? Kasvatate ju last endale, mitte, et mees peaks laste lasvatamise eest teile raha maksma.

Et siis peaksingi iga päev sõitma 20 km maha, et see toidupakike saada koolist? Teiseks meil öeldi välja, et “kellel vaja” – st neid toidupakke hakati jagama sellepärast, et on palju lapsi, kes muidu kodus sooja toitu ei saakski. Ma ei tunne tõesti, et ma nii kehval järjel oleksin, et peaksin neid saama, eriti, kuna kütuse peale kuluks mul rohkem kui toidu peale (rääkimata sellest, et käin tööl veel omakorda 10 km kaugusel, st et peaksin töö ajal oma lõuna arvelt sõitma 20 km maha, et õhtul lapsele see pakk koju viia). Või hakkab mu laps iga päev bussiga kooli ja 3 tunni pärast tagasi sõitma, et seda pakikest saada? Aastate lõikes kulub mu lapsele ilmselt tõesti igakuiselt ligi 600, sest sinna arvestatakse ka suuremad kulud, mitte ainult toit. Või sa arvad tõesti, et iga kuu tuleb kuus sotti laiaks lüüa lapse peale, mis siis, et üks kuu on vaja osta suusad-uisud-talvekombekas, üks kuu on vaja mööbel välja vahetada jne, uut telefoni. Et siis kuna iga kuu 600, siis see kuu laps süüa ei saa, sest raha kulus asjade peale. Aga selle elatise maksmise või mittemaksmise ja kokkulepete taga on ikka ja jälle suhted vanemate vahel. Kui ikka lahkuminekust saadik (või enne) on üksteisele käru keeratud, siis mingeid kokkuleppeid ei sünni.