Teema: Elatis, laps 18a

on seda siis nii hädasti vaja?
ilma ei saa?
totter on muidugi see, et tulevikus seda “isa” üleval pidama peab

Kui laps jätkab õpinguid on isal endiselt ülalpidamiskohustus.

Kohus lähtub vajadusest. Teise vanema võimalikust panusest. Kas lapsel on võimalik end ise ka osaliselt elatada st töötada.

Kogemus suguvõsas- päevases õppes õppivale lapsele, kelle õppekava ei võimaldanud igapäevaselt kõrvalt töötada määrati isalt elatis 200.

Arvestati, et ema panustab samapalju või rohkem vabatahtlikult (ema ja lapse kinnitusel), laps elas õnneks ühiselamus (muidu tulnuks eluasemekulud umbes poole suuremad)
ja
tehti ka selgeks, et suvekuude eest kui õppetööd pole, ei pea maksma, siis saab laps ise töötada.

Kohus võttis arvesse lapse reaalsed kulutused, nõuti alguses 350 eurot kuus, aga lõpuks saadi kokkuleppele 150 eurot kuus, kuna isa oli töövõimetus pensionär ja ainuke sisstulek 450 eurot pensioni.

Isalt nõuti samuti 292 eurot kuus, kuid kohtuliku nõudmiseni ei jõutud, kuna laps kolis isa juurde. Esialgu oli kokkulepe, et ema maksab nüüd ise kohtuväliselt elatist edasi (isa poolt varasemalt makstud summat), kuid reaalsuses ei laekunud 3-aasta jooksul sentigi, kuna ema väitel 3. lapsega erilisi kulusid ei olevatki. Laps keeldus ema vastu kohtusse minemast, isa ja ta pere ei nõudnud ka seda. Ehk siis kogemus ema ja lapsega – ema ei pidanud lapse kulude katmist oluliseks.

#3508004:

No nii närviline. Kui sa ei ole kursis, mida laps praegu teeb või ei tee, siis hoia oma närve ja liigu edasi. Ilusat päeva!

Sul on õigus, sa oledki närviline. Kui juba kaks kuud…

Rahu ja päikest!

#3508020:

#3507957:

#3507588:

Nüüd juba 2 kuud ei maksa midagi.

Laps isaga eriti ei suhtle.

Suvel laps ka ei õpi aga tööd ka ei viitsi teha. Sest raha ju vaja.

Tundub selline klassikaline kullakaevamisjuhtum olevat.

Siiani on ju isa maksnud (järelikult on koht olemas, kust kulda leida saaks!) ja kui kaks kuud pole maksnud, siis kohe kohtusse.

Isa on enda ülalpidamiskohustuse juba tõenäoliselt välja teeninud.

Aga labidas lüüakse maasse ainult seal, kus kindel leiukoht on. (3X Palun mitte vastata neil, kellel ei ole kogemust!)

Laps saab 18-aastaseks 11. klassis. Magistri lõpetades on 24, kui kõik järjest teha. Miks peaks inimene kooli kõrvalt, õppimise arvelt ennast tööga tapma. Suvi on puhkuseks. Normaalne vanem kindlustab õppimise ajaks elementaarse. Minul oli õppetöö nt nii tihe, et ka magistris ei olnud tööleminek mõeldav.

Mina olin 11. ja 12. klassi vahel üle kuu täiskohaga tööl (olin äsja 18 saanud). Ülikooli ajal oli töötamine keerulisem, sest mul oli ka suviti hulk prakse. Sellegipoolest õnnestus nii kuuke ikka töötada. Baka 3. kursusel käisin poole kohaga tööl, aga tundsin, et see natuke siiski segas õppetööd. Õppetöö oli tihe muidugi, võtsin veel igasugu aineid lisaks ja lõpetasin väga heade tulemustega, ka magistrantuuri. Vanemad toetasid magistrantuuri lõpuni, aga mul on väga hea meel, et ei lõpetanud nii, et polegi päevagi tööl käinud. Hiljem tööle kandideerides on see suur pluss, kui vähemalt suviti natuke on suudetud tööl käia.

#3508071:

Aga paar kuud töötamist aastas ei taga ju elementaarset sissetulekut terveks õppeaastaks? Ikka on vanemate tugi oluline. Kõige rohkem raha kulubki lastele vist ülikoolieas, eriti kui minnakse teise linna ja vanem ikka tõesti huvitub oma lapse heast käekäigust.

Aga ülalpidamiskohustus ongi ju 21. eluaastani, kui laps käib üldhariduskoolis. Nagu siit teemast loen, siis elatist suvekuude eest maksma ei pea, küll aga kooliaja eest.
Suvel on õppevaba perioodi 2-3 kuud (enamasti peaaegu 3 kuud) ja kui nüüd 1 kuu täiskohaga tööl käia, saab laps vähemalt 550 eurot kätte, mis on 2x suurem kui miinimumelatis. Järelikult jääb lapsele veel vähemalt kuu suvel puhkamisekski, juhul, kui vanem, kellega koos elatakse, ka suvekuudel omapoolse panuse annab. Kui ei anna, eks siis peab laps vähemalt 2 kuud suvel tööl käima…

Minu vanemad (on senimaani abielus, nii et pole elatisevärgiga ise kokku puutunud) toetasidki mind. Aga on ka vaeseid või töövõimetuid vanemaid, kes piisavalt toetada ei suuda, või on laps suisa vanemateta jäänud. Siis on tudengile vajaduspõhine õppetoetus, õppelaen ja võimalus (osakoormusega) tööd teha.

#3508038:

#3508020:

#3507957:

#3507588:

Nüüd juba 2 kuud ei maksa midagi.

Laps isaga eriti ei suhtle.

Suvel laps ka ei õpi aga tööd ka ei viitsi teha. Sest raha ju vaja.

Tundub selline klassikaline kullakaevamisjuhtum olevat.

Siiani on ju isa maksnud (järelikult on koht olemas, kust kulda leida saaks!) ja kui kaks kuud pole maksnud, siis kohe kohtusse.

Isa on enda ülalpidamiskohustuse juba tõenäoliselt välja teeninud.

Aga labidas lüüakse maasse ainult seal, kus kindel leiukoht on. (3X Palun mitte vastata neil, kellel ei ole kogemust!)

Laps saab 18-aastaseks 11. klassis. Magistri lõpetades on 24, kui kõik järjest teha. Miks peaks inimene kooli kõrvalt, õppimise arvelt ennast tööga tapma. Suvi on puhkuseks. Normaalne vanem kindlustab õppimise ajaks elementaarse. Minul oli õppetöö nt nii tihe, et ka magistris ei olnud tööleminek mõeldav.

Kui inimene alustab töötamist 24-aastaselt (arstid hiljemgi), jõuab ta töötada 40 aastat. Miks ma peaksin tahtma, et laps ülikooli ajal une ja õppimise arvelt suvalisel töökohal töötab? Kannatab nii noore tervis kui õpitulemused. Kui laps ei taha õppida, siis jah, loomulikult lõpetaks toetamise.

Laps on 18.See ei ole enam sinu asi tahta, sinu asi isalt nõuda. Nüüd sa ei esinda enam last. Laps peab ise nõudma, ise kohtule põhjendama, miks ta ei jaksa suvel töötada.

#3508089:

Laps on 18.See ei ole enam sinu asi tahta, sinu asi isalt nõuda. Nüüd sa ei esinda enam last. Laps peab ise nõudma, ise kohtule põhjendama, miks ta ei jaksa suvel töötada.

Nojah, aga teemaalgatajal pole sellest infost ju mitte mingit kasu.
Kui isa maksakski lapsele, siis TA näeb sellest rahast vaid und.

Laps ostaks omale vajalikke asju ja sisuliselt on raha teemaalgataja jaoks läinud.

#3508202:

Kui isa maksakski lapsele, siis TA näeb sellest rahast vaid und.

Laps ostaks omale vajalikke asju ja sisuliselt on raha teemaalgataja jaoks läinud.

.. ja siis? Raha ongi ju lapse jaoks. Kui laps isalt ise selle raha saab, siis ostab endale ise seda, mille jaoks muidu emalt peaks raha leidma. Eks ema katab edasi elamiskulud ja toidukulud, aga omale vajalikud lõbustused, kooliasjad, ka osa riideid saab laps ise isa käest saadud raha eest osta. Sellevõrra kulub emal ju vähem.

#3507595:

Laps õpib ja isal veel ülalpeetavaid.

reaalne kogemus – täisealine õppis gümnaasiumis, isal 2 nooremat last uues peres. isa netopalk natuke üle 1000, elatiseks täisealisele 60 eurot kuus kuni gümnaasiumi lõpuni. põhjenduseks nooremad 2 last, kellele isa peab vähemalt 2×292 eurot võimaldama ja arvestati ka pangalaenu ja seda, et isal endal kulutused. lapse ema teenis alla keskmise, aga temal rohkem lapsi polnud.

täisealise puhul vaadatakse seda, kas isal on veel ülalpeetavaid ning ka tema reaalset palka. 292 mõistetakse välja, kui isa on normaalse palgaga ja rohkem ülalpeetavaid pole. vaadatakse ka seda, et isale endale jääks elamisraha, st kui lapse kuluks arvestatakse 584 eurot kuus, siis võiks isa palgast ka talle endale umbes sarnane summa jääda peale laste osa maksmist. kui täisealise emal rohkem lapsi pole, siis oodatakse temalt nüüd suuremat panust lapse kulude katmisel kui ülalpeetavatega isalt.
kui suurtes poodides ringi vaadata, siis nii selveris kui konsumites näeb koolipäevade õhtuti palju noori kaupa välja panemas, kes seda gümnaasiumi kõrvalt teevad.
psüühiliselt pole lapsel kerge isa kohtusse kaevata ning saadav mõnikümmend eurot ei tasu seda ära ka, kohus võib venida kuudepikkuseks ning need vähesedki suhted kaduda. pigem rääkigu laps ise isaga, äkki saavad kokkuleppele