Ausalt öeldes see on ju mehe oma valik järjest lapsi saada ja 1000 euri kuus teenida. Absurd, et vanim laps peab minema isaga mingeid kokkuleppeid sõlmima selleks, et saada raha ülikoolis käimiseks. Absurd oleks noor õppiv inimene tööle saata, et isa saaks oma kukrust paarsada eurot kuus kokku hoida. Normaalne isa läheks ise lisatööle, et vanimat last toetada.
ei pruugi alati olla mehe valik ja süü. esimene laps võis olla nooruse juhusuhtest, kelle emaga kokku kolidagi ei tahetud (kumbki ei tahtnud). või siis otsustas lahku kolimise esimese lapse ema ja mees pidi sellega nõustuma, kuid soovis siiski endale peret ja endaga koos elavaid lapsi. või osutus uus naine perekooliklassikuks, kes võttis mehe teada usinalt tablette, aga “ups, tablett vedas alt”. või planeeris mees uues suhtes ühte last, keda jaksaks esimese kõrvalt ülal pidada, kuid sai kaksikud või kolmikud. või oli mees aastaid tagasi edukas ja suurepalgaline, kuid ootamatu terviserikke või õnnetuse tõttu ei saa enam endist sissetulekut jne. võimalusi on palju, alati pole ainult mees sellises olukorras süüdi.
kuniks kõik lapse don alaealised, eelistab eesti kohtusüsteem vanimat last, kes elab isast (või emast) eraldi. tema peab oma osa isa palgast igal juhul kätte saama ning kui noorematele jääb väiksem osa, siis see üldiselt kohtudi ei huvita, soovitatakse isal lisatööd otsida. kui eraldielav laps saab 292 eurot, koos elavad 2 last saaks kumbki 292 eurot ja isa enda kulu oleks sama suur ehk 584 eurot, siis peaks isa netopalk olema 1460, mis väljaspool tallinna on enamikule inimestest vaid roosa unistus. seega on vanim laps juba aastate jooksul elatisena saanud rohkem kui nooremad poolõed või -vennad.
kui vanim laps saab aga täisealiseks, alles siis hakkab kohus eelistama noorimaid, kes seni võisid aastaid olla rahaliselt kehvemas seisus kui vanim, kellele maksti elatist. olgem ausad, miinimumelatis on nii suur summa, et katab enamiku lapse reaalsetest kuludest, seda näitas ka kevadine uuring.
miks tundub traagiline, kui täisealine koolilaps käib nädalas mõne tunni tööl? noored õpivad raha väärtust tundma, oma aega planeerima ja tekib ka soov edasi õppida, et saada tasuvam töökoht. igal juhul kasulikum ajaviide kui arvutis mängimine või kaubanduskeskuses hängimine, milleks noortel aega ju jagub. mu oma laps läks omal soovil tööle juba 10. klassi kevadel ja jätkas seda läbi gümnaasiumiaja ja nüüd ülikooliski. samamoodi töötavad enamik ta sõpru – osad kaubanduses, osad toitlustuses, paar tükki IT-valdkonnas, üks on kodune andmesisestaja, üks tõlgib. nii palju kui mina neid tean, vajadust neil selleks pole, kõik elavad kodus ja vanematel normaalsed töökohad ja palk. ise tahavad oma raha teenida, käivad koos reisimas jne selle eest.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 04.08 15:18; 04.08 20:28; 05.08 10:22; 05.08 15:22;