Teema: Elatis täiskasvanud lapsele

Kas laps õpib? Kui jah, siis on õigust saada 21-aastaseni ning vastavalt tema kulutustele, mida peab kohtus tõendama (siin ei ole seaduses sätestatud miinimumi, see kehtib vaid alaealiste suhtes).

Kuid eelistus on maksta alaealistele lastele st. kõigepealt täidab isa kohtuse alaealiste laste ees, siis täiskasvanud. Kusjuures kohtus võib tulla ka isalt vastuväide, et lapsel on võimalik tööl käia vms.

#4171405:

Kui peres on 3 last, nendest üks 20 ja õpib ja soovib elatist isalt, kas ta peaks saama täissumma elatist. St kas talle arvestatakse ka isa poolt makstud elatist teistele lastele. Soovib omaette elama minna, mina võimaldaksin elamise. Kellel kogemusi?

Ei ole kogemusi. Suu peas kõik saab läbi arutatud. Peenisemajas oma elu asju arutamas ei käi. Kuidas saaksid viiendad isikud langetada sinu elu puudutavaid otsuseid?  Lihtsalt ei saa mõista, kuidas Eesti naine lapsi teeb, et hiljem kohtu vahet peab väntama. Aastaid tagasi olid naised põõsa all uimas ja ega nad teadnudki kus selle paugu ära said. Ega siis enam nüüd lapsi  nii ei tehta. Või tehakse? suur inimene, mingu rääkigu isaga, mitte ärge vingerdage ja hõõruge ennast möödi kohtuseinu.

#4171405:

mina võimaldaksin elamise.

Miks? Täiskasvanud laps ikka peaks endale ise elamise võimaldama. Seni kuni seda ei suuda teha, peab muude variantidega leppima. Hoolega õppima, erialast tööd otsima ja raha koguma, et saaks võib-olla endale elamise juba ise osta.

Minu mees pidas oma esimesest abielust lapsi üleval kuni ülikooli lõpuni, ka ise toetasin neid taskurahaga. Pean seda normaalseks käitumiseks, et laps saab tegeleda õppimisega, mitte ei peaks õhtuti ettekandjana töötama.  Ja kui ostsid oma elamised, aitas remonti teha, ostis sinna vajalikke asju – nagu isad ikka. Normaalne ju.

Minu isa oli äärmiselt tore inimene ja tema uus naine on senini väga tore inimene. Isa maksis mulle kuni õpingute lõpuni, õigemini kuni septembrini pärast ülikooli lõpetamist, et ma ei peaks ummisjalu kohe juulist tööle minema esimesse võimalikku kohta. Maksis kolmandiku töötasust. Kui mõnikord ei saanud ma õigel päeval raha järele minna, siis tema või ta naine helistasid, et millal ma ometi tulen, ega midagi juhtunud pole. Ka mu abikaasa on enne mind olnud abielus ja eelmise kaasaga on neil laps, aga exnaine on uue mehega abielus. Jättis minu mehe teise mehe pärast maha ja laps on uue mehe nimel. Mõistagi toetas mu mees oma last kuni ta juba ise sai jalad alla.

olen aitamisega igati nõus, aga nt 19-aastase (kodulinnas) eraldi elamise soovi toetaksin ainult siis, kui laps ise ka midagi panustab (ehk siis mingil määral töötab).

Samuti aitan koduostul sissemaksega, aga laenumaksed tuleb lapsel ise kanda.

#4172043:

#4172032:

Minu isa oli äärmiselt tore inimene ja tema uus naine on senini väga tore inimene. Isa maksis mulle kuni õpingute lõpuni, õigemini kuni septembrini pärast ülikooli lõpetamist, et ma ei peaks ummisjalu kohe juulist tööle minema esimesse võimalikku kohta. Maksis kolmandiku töötasust. Kui mõnikord ei saanud ma õigel päeval raha järele minna, siis tema või ta naine helistasid, et millal ma ometi tulen, ega midagi juhtunud pole. Ka mu abikaasa on enne mind olnud abielus ja eelmise kaasaga on neil laps, aga exnaine on uue mehega abielus. Jättis minu mehe teise mehe pärast maha ja laps on uue mehe nimel. Mõistagi toetas mu mees oma last kuni ta juba ise sai jalad alla.

Miks su mees nii kindel on, et see teise mehe nimele pandud laps üldse tema oma on? Vb naine litutas juba ammu ringi ja sai selle teise mehe lapse hoopis?

Ei, see on tema laps raudselt. Esmalt elasid nad siis ühel väikesaarel, kus igasugune “litutamine”, mis on sinu sõnavaras (aga sa võiksid seda mitte kasutada), oleks kohe välja tulnud ja “litutada” oleks seal olnud umbes viie 70+ vanuses mehega. Veetsin oma suved seal saarel. Mana silma ette…Piirissaar. Seal oli umbes kaks 18-50 aastast meest üldse ja teiseks on tüdruk ilmselgelt minu mees minivariandis ja naissoost nii värvilt kui teatud peahoiakult, silmavaatelt jne.

#4172135:

#4172131:

Ei, see on tema laps raudselt. Esmalt elasid nad siis ühel väikesaarel, kus igasugune “litutamine”, mis on sinu sõnavaras (aga sa võiksid seda mitte kasutada), oleks kohe välja tulnud ja “litutada” oleks seal olnud umbes viie 70+ vanuses mehega. Veetsin oma suved seal saarel. Mana silma ette…Piirissaar. Seal oli umbes kaks 18-50 aastast meest üldse ja teiseks on tüdruk ilmselgelt minu mees minivariandis ja naissoost nii värvilt kui teatud peahoiakult, silmavaatelt jne.

Miks su mees oma last enda nimele ei tahtnud?

Esmalt mis see sinu asi on 🙂 teiseks muidugi tahtis ja oli tema nimel ligi kolm aastat. Siis leidis naine teise, algatas lahutuse ja palus mu meest härdalt (olen neid kirju näinud), et mees laseks lapse kirjutada ümber uue abikaasa nimele. Uus perekonnanimi lapsel, sama eesnimi. Vastutasuks lubas, et ei takista neil kuidagi suhtlemist ega soovi mingit raha. Ega jõuga armsaks ei saa. Minu mehe laps jääb tema lapseks ja seda tunnistavad nii mehe ex kui ka tema mees, kes lapse 3. eluaastast täiskasvanuks kasvatas. Neiul ongi kaks isa, nagu ta ütleb – ta on väga isarikas 🙂
Seega raha maksis minu mees lapse mingile hoiusele, ma täpselt ei jaga. Selle sai laps kätte hiljem, kui 18 vist sai. Mitte exnaise kätte. Kui laps lõpetas 17-aastaselt keskkooli ja läks teise linna ülikooli, hakkas maksma otse lapse kätte. Mingeid takistusi suhtlemiseks ei tehtud, mingit raha ema ei nõudnud ega saanud.

Ka lapse pulmas seisid kaks isa – bioloogiline ja see, kes kasvatas, ilusasti laulatusel kõrvuti. On sul veel küsimusi?

Ma ka ei saa aru, kuidas saab ühe isa lapse suvaliselt teise mehe nimele kirjutada. See pole ju nii lihtsalr võimalik. Siis ehk, kui lapsel polnudki sünnitunnistusel isa.

#4172155:

Ma ka ei saa aru, kuidas saab ühe isa lapse suvaliselt teise mehe nimele kirjutada. See pole ju nii lihtsalr võimalik. Siis ehk, kui lapsel polnudki sünnitunnistusel isa.

Miks ei ole võimalik? Juures ma ei olnud, aga ei saa küsimusest aru. Praegu ju passis ei ole isanime. Vahetati naise uuesti abielumisel ju ainult perekonnanimi. Lapse perekonnanime vahetamiseks on vaja mõlema vanema nõusolekut. Sünnitunnistusel on ta ikka minu mehe perenimega ja kõigil dokumentidel, kus isa on märgitud, on ta ikka minu mehe isanimega, aga uue isa perenimega.

#4172148:

Ka lapse pulmas seisid kaks isa – bioloogiline ja see, kes kasvatas, ilusasti laulatusel kõrvuti. On sul veel küsimusi?

Sul veab, laps ei ole mehe pärija.

#4172173:

Sul veab, laps ei ole mehe pärija

See oli varasema eksitava info raames. On ikka pärija, sest pole teise mehe nimel kunagi olnud.

#4172172:

Ma tõesti ei saa aru – laps elab põhiliselt ühe vanema juures, antud juhul ema juures ning tal on n.ö teine isa, aga miks peab selleks ja mis see mõte on, et võtta ema uue mehe perenimi omale? Mul on silme ees mõni lastest eraldi elav isa, kes ka laste jaoks pildil ja nad sellist nõusolekut ei annaks, tegemist on ju nende oma bioloogilise lapsega. Milleks nime muuta? Et lihtsam reisida? Pärisisa ehk ka reisib lastega? Antud juhul see näites toodud ema lausa pisarsilmil palus eksi nõusolekut lapse perenime muutmiseks. Ehk et milleks?

Ma ei oska vastata, miks neil oli vaja sama perekonnanime. See on nende vaheline asi. Arvata võin, aga ei tea. Arvan, et kuna oli ette näha, et uus mees kasvatab lapse suureks 15+ aastat ja bioloogiline isa vaid külastab, sooviti, et reaalne “tegev-isa” oleks sama nimega kui tema poolt kasvatatav ja omaks peetav laps. See on spekulatsioon, ma tegelikult ei tea.

#4172179:

#4172173:

#4172148:

Ka lapse pulmas seisid kaks isa – bioloogiline ja see, kes kasvatas, ilusasti laulatusel kõrvuti. On sul veel küsimusi?

Sul veab, laps ei ole mehe pärija.

Mis mõttes veab. Me jätaksime mehe surma korral niikuinii talle osa, mis on suurem, kui ametlikult ette nähtud.

Kelle arvelt, kas sinu?

#4172017:

Minu mees pidas oma esimesest abielust lapsi üleval kuni ülikooli lõpuni, ka ise toetasin neid taskurahaga. Pean seda normaalseks käitumiseks, et laps saab tegeleda õppimisega, mitte ei peaks õhtuti ettekandjana töötama. Ja kui ostsid oma elamised, aitas remonti teha, ostis sinna vajalikke asju – nagu isad ikka. Normaalne ju.

Ja kiitled sellega et kasvatate lumehelbekesi? Olen pärit väga jõukast perest, aga tööle läksin oma kulude katmiseks esimesel kursusel. Ei maksnud minu väga rikkad vanemad mu elu kinni. Tänaseks ise samamoodi edukas.