Teema: Elatis täiskasvanud lapsele

#4174652:

#4174617:

Kas see laps oma isa kunagi rahaga toetabki, kui isa on vana ja väsinud.

no eks siis toetab see uus pere, kelle pärast “endine laps” sai maha jäetud.

Siis polegi mõtet mehel oma lapsi toetada, las uus pere toetab ka seda last

#4174487:

Loogiline, et oleks kena kui isa vabatahtlikult ka mingi summa annaks tudengile, aga selle pärast kohtusse minna, et isa täiskasvanud lapsele elatist maksaks, kui ta ei ole mingi puudeline, siis see on ikka narr küll.

Ei nii ka päris võtta ei saa. Kui isal on tulevikus õigus oodata oma mõistlike vanadekodu arvete mingis ulatuses kinnitagumist, siis on tundegil ka õigus oodata esimesel kursusel mõistlikul määral tuge eluga toimetulekuks, isegi kui see isa seda anda ei taha.

#4174451:

Eks kohus saab määrata, mis on vajalikud kulud, need ema-isa vahel pooleks jagada ja eks siis paistab, kas laps saab eraldi kolida või mitte.

Nii lihtsalt see nüüd ka ei käi, et kohtul on kuskil vajaduste nimekiri ja summad ja kõik võtavad vaikselt teadmiseks ilma et ise millelegi mõtlema peaks. Kui see nii oleks, siis võiks see nimekiri ja summad kuskil avalikult üleval olla ja polekski vaja kohtusse minna. Neist asjust peab kohtusse minnes ikka mõlemal poolel endal selge arusaam ja nägemus olema ning kohus vaid aitab terasid sõkaldest eraldada ja selle põhjal osapooltele kohustuslikus korras teadmiseks võetava otsuse teha.

Võimetekohaselt edasiõppimiseks teise linna kolimine on igati arvestatav vajadus. Küsimus on vaid, millistesse tingimustesse kolimine on põhjendatud vajadus ja senise elulaadi jätkumine, millised tingimused on aga lihtsalt mugavus ja soov.

#4175214:

Lähtuda tuleb ka vanemate endi elulaadist. Arvata on, et kui laps on alaealisena elatist saanud ja ta emal on olnud uus mees, siis nende leibkond on elanud mõnevõrra jõukamalt, kui tema isa leibkond, kus on kahe vanema sissetulekust lahuselavale lapsele elatis maha võetud. Ei saa nõuda, et isa jätkaks lapse täiskasvanuks saades tema senisest jõukamast elulaadist poole kinnimaksmist, kui tema ja temaga koos elavate laste elulaad on ilmselgelt viletsam olnud. Ehk et kui lahuselav laps on saanud oma tuba nautida, samal ajal kui tema poolvennad-õed peavad tuba jagama, siis oleks kohatu nõuda, et isa peab talle väiksemate laste arvelt ka täiskasvanuna oma tuba või lausa eraldi korterit võimaldama.

Vaene mees ei peaks sigima nagu  kùülik.

#4176976:

#4175214:

Lähtuda tuleb ka vanemate endi elulaadist. Arvata on, et kui laps on alaealisena elatist saanud ja ta emal on olnud uus mees, siis nende leibkond on elanud mõnevõrra jõukamalt, kui tema isa leibkond, kus on kahe vanema sissetulekust lahuselavale lapsele elatis maha võetud. Ei saa nõuda, et isa jätkaks lapse täiskasvanuks saades tema senisest jõukamast elulaadist poole kinnimaksmist, kui tema ja temaga koos elavate laste elulaad on ilmselgelt viletsam olnud. Ehk et kui lahuselav laps on saanud oma tuba nautida, samal ajal kui tema poolvennad-õed peavad tuba jagama, siis oleks kohatu nõuda, et isa peab talle väiksemate laste arvelt ka täiskasvanuna oma tuba või lausa eraldi korterit võimaldama.

Vaene mees ei peaks sigima nagu kùülik.

Kuid kui see mees näiteks elab koos uue naisega, kellel on ka eksmehega lapsed, siis on seis ju sama. Kuna ka mees on saanud paremale järjele tänu uue naise lastele. Mott.

#4177339:

#4177165:

Kuidas sul mataga lood? Oletame, et kõik täiskasvanud saavad 1500 palka ning lapsele kulub 500 kuus. Lapsega pere raha 3000-500 lapsele kulu+250 isapoolne elatis, kokku 2750.- Teine pere 3000-250 elatis, kokku 2750.-

Ja kui see teine pere siis leiab, et see 2750 ei ole piisav summa pere ülalpidamiseks, ei ole vaja juurde lapsi saada. Aga üldiselt ei ole võrdust olemas. Võibolla see elatist saav pere on miinimumpalgaline. Või on hoopis rikkurid. Sama ka elatist maksval mehel võib olla suur sissetulek. Või siis väike.

Iga pere peab ikka otsustama, kas lapsi saada või ei ja muuseas ka oma majanduslikke võimalusi kaaluda. Kui lapsed on juba emmal-kummal peres olemas, siis arvestatakse ka seda, et olemasolevatele lastele raha kulub. Seega, kui sissetulek ei ole piisav, siis järgmist last ei saa. Järgmine laps saab planeerida ainult siis, kui see võimalik on.

laste tegemise ajal ehk oligi rikas pere, kuid aastate jooksul võib äri pankrotti minna, tervis üles öelda jne. mingeid garantiisid pole, et elujärg jääb 18+ aastaks samaks või paraneb ja siis langebki kõigi, sh esimese lapse elujärg

Hakkasin eile mõtlema tuttavate noorte peale. Õigemini oma tuttavate laste peale, kes on praegu 18 kuni umbes 23. Ega ma neid üliväga palju teagi, aga neljast esimesest, kes meenusid, kolm ei tööta ega õpi. Need on noormehed. Neljas on neiu, tema ikka aegajalt töötab, aga tüdineb iga kord kahe kuni viie kuuga. Noored on siiski muutunud. Ma ei ütleks, et hukas, aga ära hellitatud, ülehoolitsetud, ülepoputatud, endast ülimal arvamusel. Sõbranna maksab koos mehega oma poja kahetoalise korteri arveid, sest poja tuli vähemalt poolteist aastat ja rohkemgi tagasi sõjaväest ja on “liiga loominguline, et kellast kellani tööl käia”. Korter tuli muidugi pangalaenuga osta, sest poeg on ka “liiga vaba hing, et ema-isaga elada”. Kusjuures ei ole jõukad inimesed. Küsimuse peale, et kaua kavatsete teda nii poputada, solvutakse. Vastus on seeriast “miks ei või tänapäeva lastel veidi kergem elu olla kui meil oli ja mis see üks suu siis toita pole, oma poja ikkagi”.

#4177548:

kui vanemad on vaesed, siis on seda ka nende lapsed ja vastupidi

Rumalus. Kui mõtlen tagasi oma klassile, siis kõikide vanemad olid peaaegu ühtviisi vaesed, kuigi see oli nn eliitkool. Meil on kaks päris rikast. Üht poissi kasvatas medõest ema üksinda. Teine on tüdruk, ema oli õpetaja, isa bussijuht.

#4177581:

#4177548:

kui vanemad on vaesed, siis on seda ka nende lapsed ja vastupidi

Rumalus. Kui mõtlen tagasi oma klassile, siis kõikide vanemad olid peaaegu ühtviisi vaesed, kuigi see oli nn eliitkool. Meil on kaks päris rikast. Üht poissi kasvatas medõest ema üksinda. Teine on tüdruk, ema oli õpetaja, isa bussijuht.

Aga selgita? Kuidas see rumalus on, kas siis lapsed saavad vaeste vanemate kõrvale elades olla rikkad ja elada teist elustiili? Tahad väita siis, et peres ei elata ühe mõõdu järgi? See, et lastele mõni parem suutäis antakse raskel ajal või riidehilp, ei muuda ju asja. See on loomulik. Kuigi mitte osade arvates perekoolis.

#4174487:

#4174451:

ja las emme üksi toidab ja katab.

Me räägime TÄISKASVANUD lapsest, kes võiks ema juures elades endale juba ise nii palju raha teenida, et oleks taskuraha ja natuke süüa.

Loogiline, et oleks kena kui isa vabatahtlikult ka mingi summa annaks tudengile, aga selle pärast kohtusse minna, et isa täiskasvanud lapsele elatist maksaks, kui ta ei ole mingi puudeline, siis see on ikka narr küll.

Ema võiks samamoodi lapsele öelda, et nüüd oled täiskasvanud ja pead ise ka raha teenima, kui emal endalgi raha vähe. Kui saab kodus tasuta elada, siis seegi juba asi.

Järjest naljakamaks läheb. Üks arvutab hoolsalt ema saamata jäänud renditulu, sina aga väidad, et ema juures elamine on täiesti tasuta.
Lapsele on ju mõlemad tasuta – nii ema poolt pakutav elamispind kui ka kodus elamine. Mõlemal juhul langevad reaalsed kulud ju emale.

#4177484:

Hakkasin eile mõtlema tuttavate noorte peale. Õigemini oma tuttavate laste peale, kes on praegu 18 kuni umbes 23. Ega ma neid üliväga palju teagi, aga neljast esimesest, kes meenusid, kolm ei tööta ega õpi. Need on noormehed. Neljas on neiu, tema ikka aegajalt töötab, aga tüdineb iga kord kahe kuni viie kuuga. Noored on siiski muutunud. Ma ei ütleks, et hukas, aga ära hellitatud, ülehoolitsetud, ülepoputatud, endast ülimal arvamusel. Sõbranna maksab koos mehega oma poja kahetoalise korteri arveid, sest poja tuli vähemalt poolteist aastat ja rohkemgi tagasi sõjaväest ja on “liiga loominguline, et kellast kellani tööl käia”. Korter tuli muidugi pangalaenuga osta, sest poeg on ka “liiga vaba hing, et ema-isaga elada”. Kusjuures ei ole jõukad inimesed. Küsimuse peale, et kaua kavatsete teda nii poputada, solvutakse. Vastus on seeriast “miks ei või tänapäeva lastel veidi kergem elu olla kui meil oli ja mis see üks suu siis toita pole, oma poja ikkagi”.

Huvitav üldistus mõne oma tuttava noore pealt, aga võib-olla nii ongi 🙂 Tekitas kohe mõtteid, kuna olen ise seal vanuseklassis. Mina ja mu lähedasemad sõbrad-tuttavad on kõik läinud otse gümnaasiumist õppima kõrgkooli ning jätkanud magistris ja juba bakalaureuse ajal alustanud erialase tööga. Vanemad on toetanud, kuid tagasihoidlikult – ise sain auto ostmiseks natukene lisa, kuid ikkagi suurema osa kogusin baka ajal töötades ning auto oli väga vajalik töö ja kooli tõttu. Laenu sissemakse kogusin ise magistri ajal töötades ning elukaaslasega kahe peale – kuna tema veidi vanem ja saanud ka kauem tööturul olla, panustas tema rohkem. Elukaaslane ja valdav osa tema lähituttavatest on samuti peale eriala jäänud tööle samasse firmasse ja firmasiseselt tõusnud ja arenenud, ei meenugi sellist “jooksikut”. Olen ise 24. Et jah, äkki tasuks mõelda oma tutvusringkonna peale? Huvitav jah, tahaks nagu nõustuda, et tänapäeva noortel vanemad maksavad ja ei olda püsivad, aga samas ise selliseid näiteid ei teagi. Sellega olen muidugi vägagi nõus, aga minu arust on see just positiivne – noored on julgemad küsima normaalseid töötingimusi, rohkem palka ja paindlikumat graafikut ning on altimad vahetama töökohta, kui midagi ei sobi. Paneb ka tööandjaid ehk rohkem mõtlema.

#4177618:

#4177581:

Meil on kaks päris rikast. Üht poissi kasvatas medõest ema üksinda. Teine on tüdruk, ema oli õpetaja, isa bussijuht.

Need vanemad said suurema päranduse või lotovõidu? Kui rikas on sinu jaoks rikas? Raske uskuda, et meditsiiniõde või bussijuht omaenese tööga kuidagi rikkad oleksid. Sel juhul peab suurem sissetulek tulema kuskilt kõrvaltegevuse kaudu või olema sülle kukkunud.

See oli vastuses väitele, et vaestest peredest kasvavad lapsed, kes jäävad ka elus vaesteks. Need kaks klassikaaslast on NÜÜD rikkad. Nende vanemad olid vaesed. Seega see väide ei ole tõene.

#4178383:

#4177618:

#4177581:

Meil on kaks päris rikast. Üht poissi kasvatas medõest ema üksinda. Teine on tüdruk, ema oli õpetaja, isa bussijuht.

Need vanemad said suurema päranduse või lotovõidu? Kui rikas on sinu jaoks rikas? Raske uskuda, et meditsiiniõde või bussijuht omaenese tööga kuidagi rikkad oleksid. Sel juhul peab suurem sissetulek tulema kuskilt kõrvaltegevuse kaudu või olema sülle kukkunud.

See oli vastuses väitele, et vaestest peredest kasvavad lapsed, kes jäävad ka elus vaesteks. Need kaks klassikaaslast on NÜÜD rikkad. Nende vanemad olid vaesed. Seega see väide ei ole tõene.

edaspidises elus võib vaesest perest pärit laps muidugi rikkaks saada, aga rikkaks saades pole nad enam lapsed, vaid tööl käivad täiskasvanud. jutt oli sellest, et vaesest perest lapsed on sama vaesed kui nende vanemad, kellega koos elatakse

#4178818:

Kuidas sinul mataga on? Üks pere  palgad 1500 x 2 + elatis 260 =3260 kolme inimese peale, teine pere palgad 1500 x 2 – elatis 260 = 2740 nelja inimese peale. Riik näeb täna lapse kuludeks ette 600€ kuus, miinimumelatis 260€.

Ma ei pannud tähele, et lahuselaval isal on veel lapsi.

#4178818:

Võibolla ei ole piisav, võibolla on. Siin on ju püstitatud küsimus sellest, et täiskasvanule võiks lapsepõlve pikendamiseks suurem elatis olla, et ta võiks endale oma eraldi eluaset lubada.

Suurem elatis? Mina lugesin teemaalgatusest, et ta küsis kas täiskasvanud laps peaks saama “täissumma elatist”. Ma muidugi ei tea, mida teemaalgataja selle väljendiga täpselt mõtles, aga mina tõlgendaksin seda nii, et laps võiks kuni kooli lõpetamiseni saada sama elatist, mis tal alaealisena oli ette nähtud. Et kui sellest summast koos emapoolse toega piisab eraldi elamiseks, siis on ju hästi. Kui ei piisa, siis peab ise vaatama, mitte ei pea isalt juurde küsima.

Meil oli see süsteem, et mina võimaldasin mõlemale tudengile elukoha (Tartus, ma ise ei ela Tartus) ning nende isa maksis neile kummalegi siis mingi summa täitsa vabatahtlikult ilma kohtuta. Selle summa eest nad siis majandasid ennast ja mingil hetkel läksid tööle.

#4178961:

Suurem elatis? Mina lugesin teemaalgatusest, et ta küsis kas täiskasvanud laps peaks saama “täissumma elatist”.

Suurem on suhteline mõiste. Siinkohal on mõeldud suuremat, kui senise elulaadi tagamiseks vajalik,  suuremat tegelikest vajadustest, suuremat kui noorematele lastele võimaldatakse.

#4178961:

Meil oli see süsteem, et mina võimaldasin mõlemale tudengile elukoha (Tartus, ma ise ei ela Tartus) ning nende isa maksis neile kummalegi siis mingi summa täitsa vabatahtlikult ilma kohtuta.

Ja nii ongi õige. Ma usun, et kui see noor inimene isaga häid suhteid hoiab, oma tegelikud vajadused kokku oskab arvutada ja ei tule kohtuga nõudma oma elujärje märkimisväärset parendamist, ei ole isal kahju talle lisaks vajaduste tagamisele ka mingit täiendavat lustimise summat võimaldada.

Palja “täissumma” ja “õigus” jutuga minnes võib kes tahes tõrkuma hakata. Mingi suht selge visioon võiks “läbirääkimisel” kaasas olla, et kuhu ja kui palju raha kulub. Arvestades ka seda, et see isa on tõenäoliselt märksa väiksemate summadega pidanud toime tulema, kui lapse peres kombeks. Ehk et kui laps laob talle ümmargusi viiskend sinna sada tänna numbreid ritta, siis jõutakse kiiresti summadeni, mis ületavad mehe enda kulusid märkimisväärselt. Mees märkab seda ja tajub seda katsena talt veel üht nahka koorida.

#4178912:

Koju lapse tuppa vast üürislist ei võeta, ja kui võetakse, oleks tulu palju väiksem kui eraldi korterist.

Ei vaidle vastu, lihtsalt märgin, et Tartus kipub toa üür koos kommunaalidega personaalse ühikatoaga samas hinnas olema.