täisealine võiks kooli kooli kõrvalt vähemalt taskuraha ise teenida. kui vaadata oma lapsi ja nende sõpru, siis rahalist vajadust kooli kõrvalt tööd teha pole neil tegelikult kellelgi, kuid on soov ise endale raha teenida ja seda ka tehakse
Jah, võiks. Aga niikaua, kui laps õpib, võiksid vanemad siiski kindlustada lapsele elementaarse katuse, toidu ja riided. Mitte nii, et isa keeldub midagi maksmast ning laps siis teeb kooli kõrvalt öövahetusi selleks, et elementaarset toitu osta.
Suurem on suhteline mõiste. Siinkohal on mõeldud suuremat, kui senise elulaadi tagamiseks vajalik, suuremat tegelikest vajadustest, suuremat kui noorematele lastele võimaldatakse.
See on sinu tõlgendus. Mina tõlgendasin mõistet “täissumma” just nii, et sama summa, mis siiani makstud, et ei vähenda seda summat seepärast, et laps 18 sai.
Ja nii ongi õige. Ma usun, et kui see noor inimene isaga häid suhteid hoiab, oma tegelikud vajadused kokku oskab arvutada ja ei tule kohtuga nõudma oma elujärje märkimisväärset parendamist, ei ole isal kahju talle lisaks vajaduste tagamisele ka mingit täiendavat lustimise summat võimaldada.
Eks see sõltub eelkõige ikka isast. Minu eksmees tõesti maksis lahkuminekust alates omavahel kokkulepitud summat, ma ei pidanud seda kohtus nõudma. Sai ise aru, et laste kasvatamiseks kulub raha. Ja oli nõus maksma ka siis, kui lapsed täiskasvanuks said – kuni gümnaasiumi lõpuni ikka mulle, sest lapsed elasid minuga. Ja kui lapsed ülikooli läksid, siis otse neile.
Samas tean ka ema, kes kasvatas oma lapse ise täisealiseks, mees kokkuleppel elatise maksmisest keeldus täielikult ning ema ei jaksanud kohtuga jamada. Elasid väga närutades, aga hakkama nad said. Laps oli teisest puust, kui ema. Kui sai 18, siis läks kohtusse ning kohus mõistis elatise välja. Ja isa hakkas ka maksma. Nii et ei saa üldistada, et iga isa on nõus vabatahtlikult ja mõistlikult last toetama. On neid, kes on nõus ja on neid, keda tuleb selleks sundida.
Arvestades ka seda, et see isa on tõenäoliselt märksa väiksemate summadega pidanud toime tulema, kui lapse peres kombeks.
Jälle eeldada sa midagi, mis ei ole sageli siiski tõsi. ma olen üsna kindel, et minu eksmees sai endale hulga suuremat summat kulutada lubada, kui mina oma peres inimese kohta. Minu pere oli siiski kaks ülalpeetavat ja ma ise. Eksmehe elatis küll seda pisut tasandas, aga siiski kogu minu sissetulek kolmega jagades tuli kindlasti väiksem, kui eksmehe sissetulek miinus elatis (ja veidi hiljem siis eksmehe ja ta naise sissetulek miinus elatis jagatud kahega, lapsi neil ei olnud).