Teema: Elatise arvutamise aluseid hakatakse muutma

Kägu kirjutas:

Justiitsministerium võiks töötada selle kallal, et vanemad oleksid võrdsete õigustega ka praktikas mitte ainult paberil. Seni kuni umbes 90% juhtudel määratakse lapsed emale ja elatis isale ma seda võrdsust ei näe.

Lapsed määratakse üldisest sellele, kes neid ka päriselt kasvatada tahab.

Ma ootan ka muutust, et hooldusleht pole vaid ema “lõbu”, haige lapse eest hoolitsemine pole vaid ema õlul, et isad peaksid reaalselt võtma vastutuse lapse elu eest ja nende rõõm pole vaid mängimine ja valikulised tegevused. Sellisel juhul palun vaadaku elatise süsteem üle jah

Kägu kirjutas:

Ma ootan ka muutust, et hooldusleht pole vaid ema “lõbu”, haige lapse eest hoolitsemine pole vaid ema õlul, et isad peaksid reaalselt võtma vastutuse lapse elu eest ja nende rõõm pole vaid mängimine ja valikulised tegevused. Sellisel juhul palun vaadaku elatise süsteem üle jah

kohtud võiksid jagadagi lapsed nii, et 2 ndl ühe vanemaga, 2 ndl teisega. sel juhul kaoksid vaidlused elatise ja hoolduslehtede üle, sest mõlemad kannavad poole lapse kuludest ning istuvad ühtmoodi haige lapsega kodus.

seda vastutust, et lapse isa oleks normaalne mees, kelle hoolde saab lapse 2 nädalaks jätta, ei saa küll paraku keegi ema õlult võtta. selle valiku teeb naine ja ainult naine

Kägu kirjutas:

Ma ootan ka muutust, et hooldusleht pole vaid ema “lõbu”, haige lapse eest hoolitsemine pole vaid ema õlul, et isad peaksid reaalselt võtma vastutuse lapse elu eest ja nende rõõm pole vaid mängimine ja valikulised tegevused. Sellisel juhul palun vaadaku elatise süsteem üle jah

Alati tore lugeda nende naiste arvamusi, kelle jaoks lapsed vaid tüütu kohustus, mis vaid väärtuslikku aega röövivad ja mis ilmtingimata tuleb rahaks ümber arvestada ning vastav arve mehele esitada. Omaenda laps ja tema eest hoolitsemine on selline õudus, et ilma teiselt lapsevanemalt saadava rahata seda teha ei ole võimalik.

Naised, miks üldse saate neid lapsi, kui nad sellised tüütused?

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Ma ootan ka muutust, et hooldusleht pole vaid ema “lõbu”, haige lapse eest hoolitsemine pole vaid ema õlul, et isad peaksid reaalselt võtma vastutuse lapse elu eest ja nende rõõm pole vaid mängimine ja valikulised tegevused. Sellisel juhul palun vaadaku elatise süsteem üle jah

Alati tore lugeda nende naiste arvamusi, kelle jaoks lapsed vaid tüütu kohustus, mis vaid väärtuslikku aega röövivad ja mis ilmtingimata tuleb rahaks ümber arvestada ning vastav arve mehele esitada. Omaenda laps ja tema eest hoolitsemine on selline õudus, et ilma teiselt lapsevanemalt saadava rahata seda teha ei ole võimalik.

Naised, miks üldse saate neid lapsi, kui nad sellised tüütused?

Aga miks mehed lapsi saavad, kui need sellised tüütused on? Mõni mees pole kordagi mähet vahetanud, okset koristanud, öösel üleval olnud, hoolduslehel olnud jne?

Kägu kirjutas:

Aga miks mehed lapsi saavad, kui need sellised tüütused on? Mõni mees pole kordagi mähet vahetanud, okset koristanud, öösel üleval olnud, hoolduslehel olnud jne?

Mis ajast lapse saamise üle lõplik otsustaja mees on?
Võrdsed on mees ja naine vaid vahekorra ajal.
Edasi on kõik vaid naise otsustada.

Just nimelt vahekorra ajal saabki laps eostatud (põhikooli bioloogia!), otsustajad on mees ja naine täiesti võrdselt.

Just nimelt vahekorra ajal saabki laps eostatud (põhikooli bioloogia!), otsustajad on mees ja naine täiesti võrdselt.

Juhin tähelepanu sõnale “lõplik”.

Selle eostatud lapse saab naine lasta abortida, kui tal selleks tahtmine on. Sõltumata sellest, mida see nö võrdne mees siis tahab. Või saab mees kuskilt kahjutasu nõuda kui tema, naisega võrdne, soovib seda eostatud last aga talle seda ei võimaldata?

Just nimelt bioloogiatund sul vahele jäänud kui ei ole aru saanud, kes rasestub (ja sellest tulenevalt raseduse saatuse üle otsustab).

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Ma ootan ka muutust, et hooldusleht pole vaid ema “lõbu”, haige lapse eest hoolitsemine pole vaid ema õlul, et isad peaksid reaalselt võtma vastutuse lapse elu eest ja nende rõõm pole vaid mängimine ja valikulised tegevused. Sellisel juhul palun vaadaku elatise süsteem üle jah

kohtud võiksid jagadagi lapsed nii, et 2 ndl ühe vanemaga, 2 ndl teisega. sel juhul kaoksid vaidlused elatise ja hoolduslehtede üle, sest mõlemad kannavad poole lapse kuludest ning istuvad ühtmoodi haige lapsega kodus.

seda vastutust, et lapse isa oleks normaalne mees, kelle hoolde saab lapse 2 nädalaks jätta, ei saa küll paraku keegi ema õlult võtta. selle valiku teeb naine ja ainult naine

ja-jah, mees tõmbab uttu uue naise juurde ja anname kohe lapsed ka sinna uude keskkonda, sest peaasi, et issi õnnelik on ja midagi maksma ei pea. Kas otsustamise aluseks on ainult raha (et keegi ei peaks kellelegi maksma) või võiks siiski arvestada ka sellega, et lastel on õigus turvalisele kasvukeskkonnale?

Kägu kirjutas:

ja-jah, mees tõmbab uttu uue naise juurde ja anname kohe lapsed ka sinna uude keskkonda, sest peaasi, et issi õnnelik on ja midagi maksma ei pea. Kas otsustamise aluseks on ainult raha (et keegi ei peaks kellelegi maksma) või võiks siiski arvestada ka sellega, et lastel on õigus turvalisele kasvukeskkonnale?

Lapse isa võib muidu samamoodi mõelda, et anname aga lapse emale ja uuele jorsile ja midagi maksma ei pea. Mismoodi keskkond ebaturvaline on? Ainult sellepärast, et seal pole sind?

Jään huviga ootama, minu suhteliselt kõrgepalgaline eks on siiani püüdnud pigem alla miinimumi maksta, sedagi vaidlemise peale. Kui veel koos elasime, ei istunud ta kunagi haige lapsega kodus, teatas, et tema töö on tähtsam. Laps on märkamatult 12 saanud, nii et härra pole ei ühtegi mähet vahetanud ega kordagi haige lapsega kodus olnud. Oma pisikest makstavat summat peab aga nii oluliseks, et kui midagi kurta soovid, ähvardab selle ära võtmisega. Tema arusaama järgi pean lapsega seonduvaid asju vaid uue mehega arutama ning teda tülitada ei tohi. Laps peab omaks ja eelistabki seetõttu minu uut meest, kes on teda kasvatanud nii heas kui halvas.
Aga mis ma kurdan, ise ronisin sellise pikk kui latt, loll kui tatiga voodisse.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Seda mudelit ei saa paraku rakendada, kui isa otsustab teise linna kolida. Koolialps ei ela nädal ühes linnas, nädal teises linnas. Sel puhul peab laps hakkama nädalavahetusel isa juurde ja tagasi reisima.

On siis üleliia võimatu samas linnas elada?

Võib osutuda küll. Oleneb linnast ja inimestest, eks ole. Kui ühel pole seal enam tööd ja kolib ära, aga teisele on töö ja ta ei koli ära. Ma tean palju lahku läinuid, kes eri linnades elavad. Sunnismaisus on läbi. Isegi peredes elatakse nii, et isa nt käib välismaal tööl üldse ja tuleb koju ainult nädalavahetusteks. Kui elatakse lähestikku, siis see nädal ühe, nädal teise juures toimib, kuigi oleneb ka lapsest, talle võib selline kahe elamise vahet saalimine ka stressi tekitadada, eriti, kui üks vanematest on selle lepingu teinud vaid rahalistel kaalutlustel ja eelistaks sisimas oma uut peret, laps tunneb end seal võõrkehana. Eks see oleneb ikka väga palju konkreetsetest inimestest, mis lapsele tegelikult parim on.

Kägu kirjutas:

Väidetavalt on Eestis täna 42000 lapsevanemat kes peaks lastele elatist saama.12000 oma kohustusi ei täida.30000 siis teeb seda.
Kui nüüd vahetuksid rollid,lapsed elaksid nüüd teise vanema juures ja elatise saajatest saaks elatise maksjad.Siis julgen väita et numbrid jääks suurusjärgus samaks,ainult läheksid vahetusse.

Isiklikult kogemus olemas – kohtus ei saanud last isale, mis siis, et selleks ajaks oli lahkuminekust 4 aastat möödas, naisel 2. mees peale lapse isa, tööl ei käinud, koolist tulid kaebused, et lapsel puuduvad koolivahendid ja eale-ilmastikule vastavad riided. Elatist maksis isa korralikult üle miinimumi, samuti oli alles postisaadetise pakiteade ja poetšekk, et saatsime lapsele kastitäie asju koolivahendite ja riietega. Ema vabandas, et kuna 1. lahkuminekujärgse mehega saadi veel üks laps ja see on alla 3-aastane, siis tema ei kavatsegi tööle minna ning ta elaski rahumeeli 2 lapse elatisest ja lasterahadest. Kenamad riided läksid müüki, koolitarbed ka lasteni ei jõudnud, kuid lapse isale määramiseks ka põhjust polnud kohtu arvates.

Õnneks lapsed kasvavad ja muutuvad kiirelt üleliigseks ja vähenunnuks. Nii juhtus ka selle lapsega, kes probleemide tekkides kiirelt isa juurde komandeeriti. Elatist pole ema sentigi maksnud, vaid üritas korra isa juures elatud kuude eest ise isalt elatist välja nõuda. Kuna oli õnneks juriidilisi nõustajaid, sai ka vastavad ennetavad sammud tehtud ja see nõue nullitud.

oligi aeg seda süsteemi muuta. lapsel on õigus elatist saada, aga elatisemaksjale peab ka jääma mõistlik osa. elatise kasv on olnud liiga kiire. enamsti kooselades ei saa paljud pered, kui vaadata Eesti keskmist palaka) nii palju lapsele kulutada.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

oligi aeg seda süsteemi muuta. lapsel on õigus elatist saada, aga elatisemaksjale peab ka jääma mõistlik osa. elatise kasv on olnud liiga kiire. enamsti kooselades ei saa paljud pered, kui vaadata Eesti keskmist palaka) nii palju lapsele kulutada.

Elatis pole ju “lapsele kulutamiseks”. Sinna sisse on arvestatud üür/kodulaen+kommunaalid lapse eest, toit, riided, trennid jms. Näiteks üksi võiksin ma elada ühetoalises korteris või üürida tuba suurest korterist, kuid lapsega koos elades peab tal oma tuba olema ja loogiline, et kui isa ei suuda lapsele kodu pakkuda, siis peab ta pool lapse kuludest kinni maksma. Sellest ei räägita üldse, et ema panustab teise poole rahast, kuid enamasti teeb kogu kasvatustöö samuti ema ära ja täiesti tasuta.

Just, mõni mees arvab, et elatis on lapsele “kulutamiseks”. Ehk siis eluks vajalikud kulud katab ema oma rahast, isapoolne panus lüüakse laiaks kõige peale, mida laps soovib ja soovida ei oskagi, ja kindlasti tuleb sendipealt see 250 iga kuu laiaks lüüa, muidu “kulutab ema enda peale”.