Jaa, vat siinkohal tulebki välja, kui erinevad oleme. Minul on kolm last, kelle suudan isiklikult ja kui vajadus peaks ilmnema, ka üksi, üles kasvatada. Samamoodi suudab seda minu abikaasa. Justnimelt. Lapse kasvatamine ei ole tujudemäng. Seetõttu me neljandat ei saanudki, et polnud enam kindel, kas jaksame täisväärtuslikult suureks kasvatada ilma, et esimese kolme elukvaliteet ei langeks. Ja mina erinevalt sinust ei arva, et ühiskond peaks minu lapse suureks kasvatamisse panustama, teiste maksumaksjate arvelt. Last saades annan endale ikka üks-üheselt aru, et see on minu ja ainult minu vastutus, ma ei tee seda “teiste inimeste” toe najal. Lapse üles kasvatamiseks mul pole majanduslikult vaja teisi inimesi, et ellu jääda. Kui oleks, on juba midagi valesti ju, üle oma võimete elatud elu.
Sa võid nõnda arvata, kuni lapsed elavad sinu juures. Aga kui ühel hetkel sinu kaasa otsustab, et te ei ela enam koos ja lapsed jäävad temale ja sinul tuleb hakata lastele elatist maksma ning kohus otsustab sinu kaasa kasuks. Mis siis saab? Mis seal ikka, maksad elatist. Arva kas elatis on mingi konstantne või proportsionaalne summa? Alati mingid tühised paar sotti?
Elatise suurus on ajas olnud väga muutuv. Kui me võtame konstandiks keskmise netopalga igal suvalisel ajahetkel, siis
kuni 2004 aastani moodustas miinimumelatis keskmisest palgast keskmiselt 7%;
2004 kuni 2011 16% (Isamaa valmislubadus);
2011 kuni 2014 21% (Reformierakonna asjassepuutumatu tulumaksuseaduse muudatus);
sealt alates on ühtlaselt kasvanud ja on nüüdseks 24,6% (Ametiühingute liidu ja Tööandjate liidu asjassepuutumatu kokkulepe). Üle kolme korra suurem (absoluutväärtuses üle 10 korra suurem), kui 17 aastat tagasi. Lapsel on õigus elatist nõuda kuni 21 aastaseks saamiseni.
Kui seadusemuudatus läbi läheb on standardelatis oletatavasti jälle umbes 16,5% (Riigikohtu surve Justiitsministeeriumile).
Kui sotside ettepanek kogemata läbi läheb, saab keskmine elatis olema 52% keskmisest palgast.
Nagu näete on elatis lapse üleskasvatamise ajaga võrreldes lühikeste ajavahemike järel ennustamatult muutuv suurus. Seni alati kasvav suurus. Seda sellepärast, et see ei ole seni sõltunud lapse vajadustest või isegi inimeste keskmistest kuludest, vaid et tegemist on olnud lihtsalt poliitilise indeksiga. Rohkem hääli toob selle tõstmine ja seda on olnud lihtne tõsta, sest selle suurus ei mõjuta mitte mingil moel riigi eelarvet.
Jaksaksid sa maksta kolmele lapsele igale ühele elatiseks pool keskmist palka ja ehk rohkemgi, kui mõni teine erakond poliitilist profiiti tahab lõigata? Oskad sa täna tõesti ennustada, kui suureks võivad elatised kasvada selleks ajaks, kui sinu noorim laps 21 saab?