Esileht Tööelu, raha ja seadused. Elatise miinimum (alimendid)?

Näitan 23 postitust - vahemik 1 kuni 23 (kokku 23 )

Teema: Elatise miinimum (alimendid)?

Postitas:
Kägu

Tere,

Palju on elatise miinimum (neto, 1 laps)?

Tänan!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

riigiteataja.ee

Palun!

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

http://alimendid.ee/kui-suur-on-elatisraha-miinimum-2017-aastal/

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tänan!
Küsin täpsustava küsimuse, kas 235€ lähevad ka maksud maha?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

jah, tulumaks. Seega on alati targem isaga mingi kokkulepe leida, mõlema huvides….

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

jah, tulumaks(20%)riigile. Seega on alati targem isaga mingi kokkulepe leida, mõlema huvides….

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei lähe mingeid makse maha. See seadusemuudatus tehti 2011a ära, et tulumaksu maksab elatise maksja ning elatise saaja saab kogu elatise maksuvabalt. Teisisõnu elatise maksjal tuleb kõik 235€ elatise saajale välja maksta, kinni sellest midagi pidada ei tohi, tulumaksu sellelt tagasi ei saa. Elatise saaja saadud elatiselt mingeid makse maksma ei pea, kõik 235€ on temale kasutamiseks.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kõigil eksmehed maksavad ka niipalju? Siis ju uue pere jaoks ei jätku. Ma pean sajaga leppima.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kõigil eksmehed maksavad ka niipalju? Siis ju uue pere jaoks ei jätku. Ma pean sajaga leppima.

Mul maksab eksmees 150 eurot kuus. Samas kui naine võtab lapse kasvatamises rahalise kohustuse põhiliselt enda kanda, siis tal ju ka uue pere jaoks ei jätku. Mehe puhul peetakse normaalseks, et kui tema tahab uut peret, siis las maksab eelmiste laste eest vähem elatist. Tahab nt eelmiste laste ema uut peret, kas siis eksmees peab sama loogika alusel hakkama rohkem elatist maksma? Ühtepidi mehel nagu maksekohustus väheneb, aga kas siis teistpidi peaks maksekohustus suurenema? Mina arvan, et kui ei jaksata esimesi lapsigi üleval pidada, siis pole vaja neid juurde saada. Riikides, kus on mitmenaisepidamine, pole ka päris nii, et mees krahmab 50 naist kokku ja need vaadaku ise, kust süüa saavad. Mees peab olema suuteline kõiki naisi üleval pidama. Raha pole, siis naist ei saagi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Normaalne on, kui elatist makstakse lähtuvalt laste vajadustest ja vanemate sissetulekutest. See tähendab laste vajadusteks peaks olema arvutatud reaalne miinimum, millest vähem ei saa maksta ning kui vanematel on võimalik lubada oma lastele rohkem, siis vastavalt peaks ka lapsele rohkem maksma, lubades lapsele sama elatusstandardit, mis endale. Sealjuures peaks säilima vanemal õigus ise otsustada, mitut last ta üles kasvatab ja kas ta seega lubab lastele vaid miinimumi või rohkem.

Tartu Ülikooli Rakendusuuringute keskuse 2014a uuring, mis tugines 2010-2012a küsitlustele, selgitas välja, et Eesti perede hästi toime tulev osa (pered jagati pereliikme sissetuleku järgi kümnesse gruppi ning kolme vaesemat gruppi ei arvestatud) kulutab lapse kohta keskmiselt 280€ kuus. Keskmiselt, mitte minimaalselt. Arvestades tarbijahinna kasvu 2011 aastast alates 10,6%, peaks lapse keskmine kulu täna olema u. 310€. Jah, esinevad erisused, kus kulu imikule või esimest korda kooli minevale lapsele on suurem, kuid teiselt ka neid, kus 3-5 klassis käiva lapse kulud, eriti kui tal on vendi ja õdesid, on märgatavalt väiksem.

Peaks arvesse võetama ka seda, et riik on viimasel ajal märgatavalt suurendanud lastetoetusi, peretoetusi, maksab juba teiselt lapselt tulumaksutagastust jne. Mõistlik oleks, kui rakendataks kas Saksa süsteemi, kus makstavast elatisest arvatakse pool lapsetoetusi maha, või lausa sama süsteemi nagu Rootsis, kus lastega seotud toetusi makstakse mitte ühele vanemale, vaid igale vanemale vastavalt tema ülalpeetavate laste hulgale. Mitte vastavalt temaga koos elavatele vaid vastavalt selle, mitmele ta raha kulutab.

Tänane süsteem, kus tulumaksu seaduse muudatuse ning miinimumpalga hoogsa kasvu koosmõjul on seadusega määratud miinimumelatis kasvanud kuuendiku keskmise palga pealt neljandikuni ning sealjuures lahuselava vanema panust laste ülalpidamisse ei arvestata riiklikus toetussüsteemis, on lahuselavat vanemat diskrimineeriv. Seda enam, et on jõuliselt suurendatud repressiivmeetmete hulka, millega karistada elativõlglasi ja ähvardada neid, kes korralikult omi lapsi ülal peavad.

Tänased seadused on kõvasti kaldu üksikvanema kasuks. Teie, kes te kirjutate siin 100-150€ elatisest saate koos lastetoetuste ja tulumaksutagastustega oma eksilt põhimõtteliselt õiglase summa, millega koos omapoolse samaväärse panusega saab laps ülalpeetud. Mitte hästi, jõukalt ja mugavalt, aga saab. Kuid teil on õigus ja mitte eriti keeruline, muuta see summa 235€-ks ning teie eksil on peaaegu võimatu seda summat siis vähendada. Peavad olema eritingimused ja neidki ei kipu alama astme kohtud väga arvesse võtma.

Täna on raske tajuda selle elatise suurust, kui seda ise maksma ei pea, kuid kujutagem ette näiteks süsteemi, kus igal vanemal oleks kohustus teenida miinimumbrutopalk endale netos ning pool miinimumbrutopalka netos igale oma lapsele. Seda ilma toetusi arvestamata. Reaalne kohustus, mis kehtiks kõigile, kas lastega koos elavatele vanematele ja mida kontrollitakse. Kontroll oleks lihtne – kõik lapsed kajastuks vanema tuludeklaratsioonis, kui palga ja ettevõtlustulu jääb aasta lõikes nõutust väiksemaks, siis puudujääva summa jääd lastele võlgu. Võla pead pärast laste täiskasvanuks saamist juba neile maksma, koos intressidega ja kohtutäituri tasudega. Kui võlg kujuneb suureks, võetakse lapsed ära, teenimis- ja hilisem võla maksmise kohustus aga jääb. Niiöelda maksad riigile laste üleskasvatamise eest.

Kui paljud oleksid täna valmis sellises süsteemis elama? Kui paljud oleks valmis sellises süsteemis elama, kui lisaks siia veel kohustuse lapsi saada. Sedapidi, et vahet pole, kas sul lapsed on. Kui ei ole, siis mingis vanuses hakkad maksma poole miinimumbrutopalga suurust lastetusmaksu ühe lapse eest ja mingis vanuses juba kahe lapse eest.

Ja siis lisame siia võla ettemääratuse. Miinimumpalk saab olema 60% keskmisest palgast (Ametiühingute Keskliit on tänaseks sellise eemärgi välja kuulutanud). Sellega seoses muutub kohustuslikuks teenida 1,3-1,4 kordset keskmist palka. Kõik jäävad võlgu. Kõigepealt kasvatad 20-25 aastat lapsi ja siis maksad veel 20-25 aastat takkajärgi lastekasvatamise võlga.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tänased seadused on kõvasti kaldu üksikvanema kasuks. Teie, kes te kirjutate siin 100-150€ elatisest saate koos lastetoetuste ja tulumaksutagastustega oma eksilt põhimõtteliselt õiglase summa, millega koos omapoolse samaväärse panusega saab laps ülalpeetud. Mitte hästi, jõukalt ja mugavalt, aga saab.

miks peaks laps aastaid vaid vegeteerima selleks, et lapsevanem ei suuda oma sigimisinstinkti vaos hoida?
kui ei suuda kahele lapsele inimväärset elu võimaldada, siis pole vaha teist last tehagi. sama ka kolmanda jne lapsega – kui esimes(t)ele jagub vaid 100 eurot kuus per laps, siis ära neid juurde tee, vaid taga senistele normaalne elu.
vaevalt, et need 100 euro maksjad uutele lastele vaid 100 eurot kuus kulutavad

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

miks peaks laps aastaid vaid vegeteerima selleks, et lapsevanem ei suuda oma sigimisinstinkti vaos hoida?

Hästi toimetuleva pere keskmine kulu lapsele ei ole vegeteerimine. See ongi inimväärne elu. Talitsege ometi ahnust.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kõigil eksmehed maksavad ka niipalju? Siis ju uue pere jaoks ei jätku. Ma pean sajaga leppima.

Miks teha lapsi mehega, kes pole võimeline ühtegi last ülal pidama?
Minu mees maksab oma eelmisest abielust lapsele 600 eurot kuus, palju tema eksnaine panustab, ma ei tea, see on nende omavaheline asi.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

miks peaks laps aastaid vaid vegeteerima selleks, et lapsevanem ei suuda oma sigimisinstinkti vaos hoida?

Hästi toimetuleva pere keskmine kulu lapsele ei ole vegeteerimine. See ongi inimväärne elu. Talitsege ometi ahnust.

200 euro eest kuus on inimväärne elu? sellest jagub lapse eluasemekuluks, riieteks, kvaliteetseks toiduks, jalgratta ostmiseks, klassieksursioonideks jne?
miinimumpalka teenivad üksikud inimesed elavad sinu meelest siis ju lausa luksuses, sest neil oma tarbeks 2x suurem summa kulutada?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

200 euro eest kuus on inimväärne elu? sellest jagub lapse eluasemekuluks, riieteks, kvaliteetseks toiduks, jalgratta ostmiseks, klassieksursioonideks jne?

200-300€ pluss peretoetused sõltuvalt laste vanusest ja hulgast leibkonnas ning leibkonna elukohast. Ning mitte minu meelest vaid vastavalt reaalsete kulude erinevusi arvestavale uuringule.

Uuringut võib lugeda siin: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/lapse_ulalpidamiskulud_lopparuanne_dets2013.pdf

Selle järgi kõige suuremaid kulutusi tehakse üksikule, kuni aasta vanusele lapsele, ühe vanemaga peres, kuskil väikelinnas. Tänases vääringus võiks selle uuringu järgi sellise lapse keskmiseks kuluks kuus arvestada koguni 866€. Samas kahe kooliealise lapse keskmine kulu, ühe vanemaga peres, suuremas linnas, ühe lapse kohta, on vaid 313€. Kuskil Elvast-Põlvast väiksemas kohas on need kulud veel viiendiku võrra väiksemadki. Kui riik juba niigi maksab 50€ kummagi kohta lapsetoetust, siis 150€ elatist teiselt vanemalt peaks nende elu suhtkoht mugavaks tegema.

Pooled lapsed elavad suuremates linnades, enamus lapsi on vanemad kui aastased, keskmine pere on pigem kahe kui ühe lapseline, seega üldistada saab just pigem väiksema numbri suunas.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Uuringut võib lugeda siin: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/lapse_ulalpidamiskulud_lopparuanne_dets2013.pd

see uuring koos oma numbritega on 4 aastat vana, hinnad on sellest alates päris palju tõusnud, kasvõi juba lasteaiatasud, toit jne.
jah, 250 euro eest saab hinge sees hoitud, kui süüa manni makarone või kiirnuudleid, osta riideid kaltsukast ning elada pisikeses ahiküttega korteris.
miskipärast ei taha need 100 euro maksja ise samasugustes askeetlikes tingimustes elada?
nt 500 eurot teeniv mees võiks ju vabalt praeguse nõutud 235 lapsele elatiseks maksta ning allesjäänud 265 euro eest rõõmsalt ise elada, kui arvad, et see on inimese äraelamiseks piisav summa. tema kulud ju väiksemadki kui lapse omad, enam ei kasva, seega pole pidevalt vaja uusi riideid osta jne. lisaks hea enesetunne, et lapsel on hea elu.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

see uuring koos oma numbritega on 4 aastat vana, hinnad on sellest alates päris palju tõusnud, kasvõi juba lasteaiatasud, toit jne.

Kuna ka miinimumpalk on tõusnud 4 aasta jooksul, on proportsionaalselt ka miinimumelatis tõusnud.

jah, 250 euro eest saab hinge sees hoitud, kui süüa manni makarone või kiirnuudleid, osta riideid kaltsukast ning elada pisikeses ahiküttega korteris.

Eeldatakse, et teine lapsevanem panustab sama palju.
Ma tõesti oskan ühe lapse ära majandada tunduvalt vähema raha eest, kui 500 eurot kuus. Ja arvestades kõiki kulusid. Sugugi ei pea kaltsudes käima ega ülitillukeses putkas elama.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

see uuring koos oma numbritega on 4 aastat vana, hinnad on sellest alates päris palju tõusnud, kasvõi juba lasteaiatasud, toit jne.

Loe lähemalt. Seal on öeldud, et uuringu tulemused on ajas edasi kantavad korrigeerides neid tarbijahinna indeksiga. Tarbijahinna indeks aastast 2011 (ajast, uuringu arvandmeid koguti) tänaseni on kasvanud kokku vaid 10,6%. Oma tulemuste saamiseks olen ma seda kasutanud. Muuseas viimastel aastatel on hinnad olnud stabiilsed, kasvanud on vaid miinimumpalgaga seotud kulud nagu näiteks justnimelt lasteaia maks. Teisalt toidu ja kütuse hinnad on vahepeal olnud märgatavas languses tänu millele 2015a oli tarbijahinnaindeks lausa negatiivne. Kogukulud langesid.

Muuseas Manni makaronidest – Konjuktuuriinstituudi viimastel andmetel tõesti toidukulud on üle aegade jälle tõusnud ning neljaliikmelise pere nädala toidukorvi hind on lausa 71,9€. Tavalise tervisliku toidukorvi, mitte erihimude järgi krõpsudest ja valmistoidust kokkupandu. Äkki peaks enne kuludest rääkimist oma tarbimisharjumustele kriitilise pilguga otsa vaatama. Kellegi teise kulul oma himusid rahuldades ei kipu ehk rahast tõesti iialgi piisama.

nt 500 eurot teeniv mees võiks ju vabalt praeguse nõutud 235 lapsele elatiseks maksta ning allesjäänud 265 euro eest rõõmsalt ise elada

Elavadki. 2015a tehti täitemenetluse seadustiku muudatus, mille järgi elatisvõlglasel peab piisama enda jaoks poolest miinimumpalgast. Pärast seda pole elatise maksjal olnud enam kohtusse asja taotlema elatiste vähendamist proportsionaalsuse põhimõttel. Kui varem lähtuti, et vanemal endale peaks jääma sama palju raha, kui lastele kulub, siis täna peab elatist maksev vanem poole vähemaga hakkama saama.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Elavadki. 2015a tehti täitemenetluse seadustiku muudatus, mille järgi elatisvõlglasel peab piisama enda jaoks poolest miinimumpalgast. Pärast seda pole elatise maksjal olnud enam kohtusse asja taotlema elatiste vähendamist proportsionaalsuse põhimõttel. Kui varem lähtuti, et vanemal endale peaks jääma sama palju raha, kui lastele kulub, siis täna peab elatist maksev vanem poole vähemaga hakkama saama.

siis on ju kõik hästi, milleks vinguda 🙂
kellegi teise kulul luksuste tarbimisest räägib vaid naine, kelle mees peab eelmistele lastele suure osa oma palgast ära maksma.
lastega koos elavale vanemale on elementaarne, et lapsele lubatakse aeg-ajalt miskit head, ostetakse vajadusel uued saapad ja jope, jalgratas ja käiakse vahel kohvikus ja reisimas. kui aga üks vanem otsustab pere juurest lahkuda, siis peab see laps hakkama käima kaltsukariietes, kohvikud ja reisid võib samuti unustada.
milles LAPS süüdi on, kui vanemad ei oska koos elada? TEMA elatustase ei tohigi muutuda sellest, kui vanemad teevad temale kahjulikke otsuseid edasise elu suhtes, olgu see siis lahkukolimine või uutes suhetes laste saamine nii, et esimese jaoks enam ei jagu. isa tema igapäevaelust on niikuinii läinud, seda ei kompenseeri ükski summa.
statistikaameti andmetel 2014. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 394 eurot (2013. aastal 358 eurot) ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 203 eurot (2013. aastal 205 eurot). aastal 2017 on need numbrid märksa suuremad, ei viitsi hakata praegu uuemat statistikat lugema.
kuidas saab täie mõistusega inimene väita, et 200-300 euroga elab laps ilusti ära, kui see jääb allapoole vaesuspiiri???
elatise summa on alati selline, et saajale on ta väike, sest laps vajaks palju muudki, kui selle raha eest võimalik saada. samas maksjale tundub ta suur, sest temal on ju uus elu, kuhu tahaks igasugu asju võimaldada, aga näed, peab sellele va vastikule eksile andma, kes niikuinii käib selle eest ise juuksuris.
see, et elatise mittemaksjat survestatase, ongi õige. laps ei saa midagi selleks teha, et ise endale raha teenida, isa aga saab otsida tasuvama töö, minna kasvõi välismaale tööle, kui ei suuda elatist maksta. sama teevad ju tuhanded isad, kes elavad lastega koos, et oma lastele normaalset elu võimaldada

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Pooled lapsed elavad suuremates linnades, enamus lapsi on vanemad kui aastased, keskmine pere on pigem kahe kui ühe lapseline, seega üldistada saab just pigem väiksema numbri suunas.

paraku ei kinnita statistika neid väiteid.
sestap muutuvad kahtlasteks ka järeldused.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

2014. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 394 eurot (2013. aastal 358 eurot) ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 203 eurot (2013. aastal 205 eurot).

Mõistetega on ikka raskusi. Absoluutse vaesuse piir on piir, millel sissetulek tagab veel eluasemekulude, toidukulude ja isiklike vajaduste kaetuse (tänavu peaks olema 223€ ligi). Suhteline vaesus ei ole sama, mis nälgimine. Suhteline vaesus tähendab, et su ekvivalentnetosissetulek on väiksem kui 60% sellest rahast, mis inimestel keskmiselt kasutada on (tänavu peaks olema 482€ ligi). Ka ekvivalentneosissetulekust ei paista õiget arusaama olevat. Suhtelise vaesuse mõõtmisel on Eestis kasutusel OECD modifitseeritud kaalud, mille järgi esimene täiskasvanu saab kaaluks 1, iga järgmine vähemalt 14aastane leibkonnaliige 0,5 ja alla 14aastased lapsed 0,3. Pere netosissetuleku jagatis nende kaalude summaga annabki ekvivalentnetosissetuleku.

Näiteks miinimumpalka teeniva üksikvanema ja tema alla 14 aastase miinimumelatist saava lapse ekvivalent sissetulek on (398+50+235)/(1+0,3)=525€, mis ületab suhtelise vaesuse piiri. Eelpool nimetatud 500€ netopalka teeniv lahuselavale vanemale pärast elatise maksmist kätte jääv 265€ paneb ta aga selgelt elama absoluutse vaesuse piiri lähistel. Miks üks vanemaist peab elama LAPSe nimel absoluutse vaesuse piiril ja teine elab rahulikult ülalpool suhtelise vaesuse piiri? Kas ei ole nad olnud lahkuminekus mitte võrdsed osalised?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tänased seadused on kõvasti kaldu üksikvanema kasuks. Teie, kes te kirjutate siin 100-150€ elatisest saate koos lastetoetuste ja tulumaksutagastustega oma eksilt põhimõtteliselt õiglase summa, millega koos omapoolse samaväärse panusega saab laps ülalpeetud. Mitte hästi, jõukalt ja mugavalt, aga saab. Kuid teil on õigus ja mitte eriti keeruline, muuta see summa 235€-ks ning teie eksil on peaaegu võimatu seda summat siis vähendada. Peavad olema eritingimused ja neidki ei kipu alama astme kohtud väga arvesse võtma.

Hahaa! Tead, mul sai eksmees hoopis tulumaksutagastuse ja mina ei näinud sellest sentigi.

Mis puutub RAKE uuringusse, siis sealt ei tule välja, kas üksikvanemal kulub lapse kasvatamiseks rohkem raha kui koos elaval perel. Teab ka nt iga pensionär, et teise pensionäriga koos elada on tunduvalt odavam kui üksi kõik kulutused kanda. Minu arust võiks ka seda uurida, et kui suured on kulutused lapse kohta üksikvanematel võrreldes koos elava perega. Samas selline statistika võib olla jällegi väär, kuna üksikvanem ei pruugi olla suuteline lapsele nii palju lubama, kui ta sooviks. Nt on üksikemal on vaja osta lapsele uueks kooliaastaks riideid. Eksmees mängib aga vaest, et elatise maksmisest pääseda. Lõpuks ostab üksikema enamus riideid kaltsukast ning hoiab raha kokku. Statistikas tehtaks kohe järeldus, et üksikvanematel kulub lastele vähe raha.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mis puutub RAKE uuringusse, siis sealt ei tule välja, kas üksikvanemal kulub lapse kasvatamiseks rohkem raha kui koos elaval perel.

Mida täpselt siis Tabel 3 näitab? Tüütuks muutub selline kindlas kõneviisis lahmimine, kui tegelikult asja sisusse süüvitud ei ole.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Näitan 23 postitust - vahemik 1 kuni 23 (kokku 23 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Elatise miinimum (alimendid)?