Esileht Tööelu, raha ja seadused. Elatisega seotud murekohad elatise maksja seisukohalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 40 )

Teema: Elatisega seotud murekohad elatise maksja seisukohalt

Postitas:
Kägu

1) Seadusega määratud miinimumelatist on viimastel aastatel kasvatatud suures tempos. Kuni 2011a oli miinimumelatis 7 aasta vältel stabiilselt 16-17% keskmisest palgast. Keskmist palka teeniv mees võis siis lubada endale kolme ülalpeetavat last ja talle jäi endale pool palka alles. Kuue aastaga on aga miinimumpalka keskmise palga suhtes ja koos sellega miinimumelatist kasvatatud sedavõrd palju, et täna jääb sellele kolme lapsega keskmist palka teenivale mehele endale vaid veerand palka. Miinimumelatis moodustab 24,7% prognoositavast tänavuse aasta keskmisest palgast. Keskmist palka teenivad aga napilt kolmandik Eesti palgatöölistest. Ka Riigikohus on leidnud, et miinimumelatis on liiga suureks kasvanud, ületab kaugelt poolt laste tegelikest kuludest (Rakendusuuringute keskuse 2014a uuringu järgi keskmiselt, mitte minimaalselt, 280€/kuus) ja tuleks alampalgast lahti siduda. Keskmine netopalk oli 2017a esimeses kvartalis 925€, elatis vastavalt ühele laspele 235€, kahele 470€, kolmele 705€. Poole keskmise palgaga ei saa täna endale isegi kahte last lubada.

2) Kohtusüsteem kohtleb elatise maksjat kui võlglast ka siis, kui ta võlgu ei ole. Elatise maksja toimetulekupiirist rääkides on seadustes ainult üks piir: pool bruto-alampalka, mis jäetakse kätte võlglasele, kui kohtutäitur tema arved lapsele elatise maksmiseks arestib. Ka elatise maksjale, kes ei ole võlglane, arvestatakse, et sellest peab piisama. Võlglane elaks selle summaga lühikest aega, kuni võlg saab makstud. Elatise maksja aga, kuni ta suudab endale selle pool miinimumi tagada, peab sellega rahul olema niikaua, kuni lapsed enam temalt elatist saama õigustatud ei ole. Peab olema rahul poole väiksema rahasummaga, kui loetakse miinimumiks lastele. Lastele peavad ju vähemalt pool miinimumpalka tagama mõlemad vanemad. Loogiline oleks, et ka elatise maksjale peaks kätte jääma terve bruto-alampalk. Või siis, kui laste elatist peaks selleks vähendama, kahekordne summa, mis lastele elatiseks arvatakse.

3) Kui elatist ollakse aga juba võlgu jäädud, siis täitemenetluse seadustiku järgi on kohtutäituril õigus elatise saaja kasuks võlglase konto arestida, jättes sinna vaid pool bruto-alampalka võlglase isiklike kulude katmiseks. Erinevalt muude võlgade käitlemisest, elatise võla puhul tema ülalpeetavate jaoks raha ei jäeta. See tähendab temaga koos elavate laste jaoks. Tekib situatsioon, kus ühe vanema kõik lapsed deklareeritakse küll võrdseteks ja väärivat võrdselt vanema tähelepanu ja ressursse, aga eraldi elav laps on ikka olulisem. Tema peab saama elatise oma mõlemalt vanemalt, tema eraldi elava vanemaga koos elavad poolvennad ja -õed aga mitte. Elatisvõlglasega koos elavatel lastel pole isegi võimalik saada 100€ elatisabi. Kas ei peaks seadus ette nägema selle vanema kõigile lastele temalt ühetaolist elatusraha ja siis, mis üle jääb, seda siis lahuselavale õele/vennale senise võla katteks arvama.

4) Lastega seotud toetusi ja tulumaksutagastusi arvestatakse täna laste elukoha järgi, mitte selle järgi mitmele lapsele vanemad kulutusi teevad. Olukorras, kus laste toetusi on ühest küljest märgatavalt tõstetud ja teisest küljest pooled vanemad ei saa toetusi vastavalt oma ülalpeetavatele lastele, tekib ebavõrdsus perede ja laste üleüldises toimetulekus.

Näiteks traditsiooniline kolme lapsega pere saab täna laste ja suurepere toetusi 500€ kuus, lisaks kord aastas tulumaksutagastuse kahe lapse pealt ja kõigi laste huviringidelt, lasteaia kuludelt. Tänapäeval pooled abielud lahutatakse, lahku koliv vanem leiab endale uue elukaaslase ja loob uue pere. Kui nüüd selline vanem on maha jätnud kaks last ja saanud ühe uue, siis olles hea vanem ja seaduskuulekas kodanik, maksab ta ilusti tõrkumata oma lahuselavatele lastele elatist, peab ülal endaga koos kasvavat last, kuid toetust saab vaid sellele ühele lapsele 50€ ja ka tulumaksutagastusi vaid selle ühe lapse nö koolituskuludelt. Kulusid teeb kolmele, toetust saab minimaalses võimalikus määras. Ta osaleb ka eraldielavate laste trennide ja huviringide rahastamises, tulumaksu soodustust aga sellelt ei saa.

Kas poleks mitte õiglasem kui toetusi makstaks mitte laste elukoha- vaid vanema põhiselt: igale vanemale vastavalt nii palju, kui palju tal lapsi ülalpidada on, mitte vastavalt sellele, mitu temaga ühe katuse all elab. Näiteks samad eelpool nimetatud pered. Traditsioonilises peres saaks kumbki vanem 250€ ja poole laste tulumaksutagastusest. Lahutatud ja uues peres saaks lastega jäänud vanem toetused vastavalt oma kahele lapsele 50€ ja poole teise lapse tulumaksutagastusest, lahku kolinud vanem vastavalt enda ülalpeetavale kolmele lapsele 250€ ja kahe lapse tulumaksutagastuse ning tema uus elukaaslane vastavalt oma ühe lapse toetuse 25€.

Muidugi võib tunda nördimust, kuidas võib üksikvanemalt 50€ ära võtta, kuid kas korralikule elatise maksjale (enam kui) 200€ toetuse andmata jätmine on siis õige? Selle asemel räägime täna elatise vähendamisest kolmandiku võrra.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Jutu esimese osaga olen nõus. Minimaalne elatis on ka minu arvates palkadega võrreldes liiga suur ja süsteem vajaks muutmist.

Teise osaga ei ole nõus. Arvan, et peretoetus võiks laekuda siiski sellele vanemale, kellega lapsed igapäevaselt koos elavad. Peretoetus on riigipoolne abi laste ülalpidamiseks, mitte preemia seksi eest. Arvestades, kui palju on Eestis elatisvõlgnikke, ei pruugi lahus elavale isale makstav osa peretoetusest kunagi tema eelmisest abielust lasteni jõuda.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Elatise kohalt peaks maksma minu meelest summa mis kulub lastele. Harjumaal ja Tallinnas elaval üksikemal kulub kindlasti rohkem raha lastele, kui Kapa-Kohilas elaval emal (elamiskulud, trennide maksumus jne). Liita näiteks poole aasta kulud kokku, sealt lahutada toetused mis riigilt tulevad. ja antud summa jagada kaheks.
Kulud vaadata üle keskmiselt 2-3 aasta tagant.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

teemaalgataja, kas eelmise teema vastused ei meeldinud ja tegid uue?
http://foorum.perekool.ee/teema/lapse-ja-peretoetused-vanemapohiseks/

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Keskmist palka teeniv mees võis siis lubada endale kolme ülalpeetavat last ja talle jäi endale pool palka alles. Kuue aastaga on aga miinimumpalka keskmise palga suhtes ja koos sellega miinimumelatist kasvatatud sedavõrd palju, et täna jääb sellele kolme lapsega keskmist palka teenivale mehele endale vaid veerand palka.

tead, samasugusel keskmist palka teenival emal on veel keerulisem – tal ei jää endale sisuliselt midagi. huvitav, miks keegi selle pärast ei muretse?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Liis T

Esimese punktiga olen nõus. Arvan, et elatis tuleks miinimumpalgast lahti siduda, kuid mitte puhtalt seetõttu, et see on liiga suur. Jah, see võib olla suur, st paljudel miinimumi saavatel vanematel pole kulud kindlasti nii suured, samas paljudel siiski on. Ma arvan, et probleem on just selles, et kõigile lüüakse ühe vitsaga. Näiteks, kuna elatise osaks ka eluasemekulud (mis on paljudel juhtudel suurim kuluartikkel), siis on ilmselge, et Tallinnas elaval vs maal elaval ei ole need samas suurusjärgus, pigem on vahe 3 kordne. Näiteks, kui üürid Tallinnas tagasihoidlikku 2-toalist, siis ainuüksi üür on minimaalselt 300 eur. 1 lapse korral on lapse osa kuludest siis 150€. Samas võib inimene elada ka maal ja maksta üüri ainult 100 eur (väga tavaline), lapse osa siis 50€. Kui mõlemad saavad miinimum elatist, siis tekib olukord, kus maal elaval inimesel jääb puhtalt väiksema üürimakse tõttu 100 eur rohkem kätte. Tekib küsimus, kas ta kulutab siis lapsele iga kuu 100 eur rohkem, kui Tallinnas elav ja korterit üüriv inimene, ja kui kulutab, siis kas see on vajalik? Ilmselt mitte. Lisaks on minu hinnangul absurd, et 1 lapse korral on kommunaalkuludest 50% lapsega seotud kulud st osa elatisest. See ei ole lihtsalt võimalik. Nt kui ma teen süüa endale vs teen süüa endale + lapsele, siis mu elektriarve ei kahekordistu. See ei kahekordistu ka seetõttu, et lapsel on nt taos kirjutuslaual laualamp. Ühesõnaga, minu hinnangul tuleks igal konkreetsel juhul elatis paika panna vastavalt sellele, palju tegelikult kulub. Praegune miinimum kulub kindlasti paljudel ära, aga paljudel kindlasti ei kulu ka.

Samas, kuna peretoetused on järsult oluliselt suurenenud, siis võib kohtupraktika kohaselt taotleda peretoetusega arvestamist ja see elatisest maha arvata, seda ka miinimum elatise puhul. Seda tuleb aga muidugi ise taotleda.

Teisest punktist ei saa ma absoluutselt aru. Mis tähendab, et võlglane elab poole bruto palgaga kuni võlg saab tasutud, aga elatise maksja peab elama seni, kuna lapsed on elatist saama õigustatud? Esiteks, see kes pole võlgu, selle asi ei lähe üldse kohtutäiturile täitmiseks. Teiseks, ka võlgnik peab ju peale võla likvideerimist elatist tasuma seni, kuna lapsed on seda õigustatud saama.

Kolmanda punktiga ka ei nõustu. Kui asi on juba kohtutäituri käes, siis järelikult on asi kohtust läbi käinud. Kohus ei mõista miinimum elatist välja, kui see kahjustab ühe lapse (sinuga koos elava) huve. Ehk siis, kui sa pole võimeline kõigile oma lastele miinimumi maksma, siis arvestatakse kõigile lastele niipalju, kui sa saad maksta ja see summa on kõigi laste puhul võrdne. Nt, kui sa teenid 700 eur (ja see on ok palk arvestades sinu oskuseid ja võimeid) ja sul on kolm last, kellest kaks elavad endise naisega ja üks on uue naisega. Endine naine nõuab 2 lapse eest miinimumi ehk 470 eurot. Sina ütled, et ei saa maksta niipalju, sest sul kolmas laps veel, keda sa 470 eur nõude rahuldamise korral enam üleval pidada ei saaks. Kuna sulle peab 235 kätte jääma, siis jääb sul 3 lapse peale 465 eurot ehk 155 eur lapse kohta. Seega rahuldatakse kohtus nõue 300 eur ulatuses. Mingit ebavõrdsust pole. Seda muidugi juhul, kui sa ise selle välja tood, et sul veel üks laps.

Peretoestust on saama õigustatud laps. Seetõttu on täiesti loogiline, et selle saab vanem, kelle juures laps elab, sest sellisel juhul jõuab toetus lapseni. Kui mitte aluseks võtta lapse elukoht, siis mis? Toetust ei saa maksta selle põhjal, kummal vanema on rohkem lapsi, sest nagu ma ütlesin, toetuse saajaks on laps, mitte vanem. Samas võivad vanemad kokku leppida, kumb neist toetuse saab. Seadus seda ei välista ning Sotsiaalkindlustusamet on neid kokkuleppeid siiani aktsepteerinud.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis jauramine siin käib selle elatise teemal siin hommikust õhtuni. Üks ja sama vennike treib ja treib neid teemasid. Äkki tegeleks millegi produktiivsemaga, aga ei, ainult üks hala käib.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas poleks mitte õiglasem kui toetusi makstaks mitte laste elukoha- vaid vanema põhiselt: igale vanemale vastavalt nii palju, kui palju tal lapsi ülalpidada on, mitte vastavalt sellele, mitu temaga ühe katuse all elab.

Õiglane oleks maksta toetust sellele, kes koos lastega maha jäeti. Ja see, kes ära läks, süüdistagu iseennast. Oleks võinud oma pere juurde jääda, siis saaks ka toetusi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas poleks mitte õiglasem kui toetusi makstaks mitte laste elukoha- vaid vanema põhiselt: igale vanemale vastavalt nii palju, kui palju tal lapsi ülalpidada on, mitte vastavalt sellele, mitu temaga ühe katuse all elab.

Õiglane oleks maksta toetust sellele, kes koos lastega maha jäeti. Ja see, kes ära läks, süüdistagu iseennast. Oleks võinud oma pere juurde jääda, siis saaks ka toetusi.

Raha pärast peaks siis kannatama vägivaldset suhet, petmist jne? Äkki oli lahkuminekus süüdi see, kes maha jäeti?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Raha pärast peaks siis kannatama vägivaldset suhet, petmist jne?

Enne lapse saamist oli imeline mees ja pärast hakkas lambist vägivaldseks petjaks?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Raha pärast peaks siis kannatama vägivaldset suhet, petmist jne?

Enne lapse saamist oli imeline mees ja pärast hakkas lambist vägivaldseks petjaks?

Kusjuures nii ongi enamasti. Kui mees juba kohtingutel käies või pulmaööl oma naise vaeseomaks peksaks, siis ei tuleks ka abielu ega lapsi. See vaimne töötlemine, mis eelneb füüsilisele vägivallale, võtab aega aastaid, keegi ei viruta esimesel kohtamisel naisel silma siniseks. Vägivaldsel mehel on enamasti eesmärk saada lapsi, siis on naine temaga veel rohkem seotud, seega oodatakse oma jõledate tegudega kannatlikult sinnamaani, kuni lapsed on olemas.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Raha pärast peaks siis kannatama vägivaldset suhet, petmist jne? Äkki oli lahkuminekus süüdi see, kes maha jäeti?

ving on ju selle üle, et teemaalgataja võttis endale 2 lapsega mehe ja tegi ka ühise tite, aga mees peab suure osa oma palgast neile esimestele elatisena maksma, ühisele lapsele jääb vähe. no ja kuna mehe eks pole nõus, et mees saaks lastetoetusi, siis läheb neist mööda ka äsja suurenenud 3lapselise pere toetus.
vaene mees, kes pidi peksva ja vägivaldse naise juurest põgenema ja nüüd veel maksma ka peab. miks ta küll oma esimesed lapsed sellise hullu naise kasvatada jättis? oleks võinud ju uue naise juurde kaasa võtta, oleks saanud 500 eurot kuus lastetoetust ning teine 500 veel eksilt elatisena ka

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Raha pärast peaks siis kannatama vägivaldset suhet, petmist jne?

Enne lapse saamist oli imeline mees ja pärast hakkas lambist vägivaldseks petjaks?

Esimest korda kuuled sellistest juhustest või??

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Raha pärast peaks siis kannatama vägivaldset suhet, petmist jne? Äkki oli lahkuminekus süüdi see, kes maha jäeti?

ving on ju selle üle, et teemaalgataja võttis endale 2 lapsega mehe ja tegi ka ühise tite, aga mees peab suure osa oma palgast neile esimestele elatisena maksma, ühisele lapsele jääb vähe. no ja kuna mehe eks pole nõus, et mees saaks lastetoetusi, siis läheb neist mööda ka äsja suurenenud 3lapselise pere toetus.
vaene mees, kes pidi peksva ja vägivaldse naise juurest põgenema ja nüüd veel maksma ka peab. miks ta küll oma esimesed lapsed sellise hullu naise kasvatada jättis? oleks võinud ju uue naise juurde kaasa võtta, oleks saanud 500 eurot kuus lastetoetust ning teine 500 veel eksilt elatisena ka

Aga just nimelt – oleks võinud siis lapsed kohe enda juurde võtta ja saakski toetust. Miks peaks naine, kes reaalselt lapsi kasvatab, hakkama mehele maksma (loobuma osast peretoetustest) selleks, et mees saaks oma lastele elatist maksta?
Praeguse seisuga, kui tuli see 3-lapse toetus, hakkavad need rongaisad, kes pole kunagi lapse vastu huvi tundnud, lapsi eksnaiste käest ära võtma, et saaks ise 3-lapseliseks, lisaks kättemaks eksile, kui tema enam 3 lapse toetust ei saa.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Samas, kuna peretoetused on järsult oluliselt suurenenud, siis võib kohtupraktika kohaselt taotleda peretoetusega arvestamist ja see elatisest maha arvata, seda ka miinimum elatise puhul. Seda tuleb aga muidugi ise taotleda.

Tavapäraseid, sageli esinevaid olukordi ei peaks lahendatama eraldi kohtvaidluste kaudu, Selleks luuakse ja kohaldatakse (kohendatakse kui vaja) seaduseid.

Teisest punktist ei saa ma absoluutselt aru. Mis tähendab, et võlglane elab poole bruto palgaga kuni võlg saab tasutud, aga elatise maksja peab elama seni, kuna lapsed on elatist saama õigustatud? Esiteks, see kes pole võlgu, selle asi ei lähe üldse kohtutäiturile täitmiseks. Teiseks, ka võlgnik peab ju peale võla likvideerimist elatist tasuma seni, kuna lapsed on seda õigustatud saama.

See teine punkt on tekkinud arutlusest elatis-asju ajava (tavaliselt ehk vastaspoolt esindama harjunud) advogaadiga, kellelt sai küsitud nõu, et kas oleks alust pöörduda kohtusse elatise vähendamise asjus, kui lapsi on rohkem. Vastus oli, et seni kuni igale lapsele (ka endaga koos elavale) miinimum elatist arvestades endale üle 235€ kätte jääb, kohus sind jutule ei võta.

Kolmanda punktiga ka ei nõustu. Kui asi on juba kohtutäituri käes, siis järelikult on asi kohtust läbi käinud. Kohus ei mõista miinimum elatist välja, kui see kahjustab ühe lapse (sinuga koos elava) huve.

Kohtus ei mõisteta välja mitte ainult elatist, vaid ka elatise võlgu ning elatise võlga välja nõudes ei pea kohtutäitur sinuga elavaid lapsi arvestama. See teema on siit kommentaariumist kunagi läbi käinud, kus ühel tütarlapsel tegi kohtutäitur arve tühjaks, kuigi kohus elatist ja elatise võlga määrates oli teadlik, et tütarlapsel ka kodus üks laps ülal pidada on.

Peretoestust on saama õigustatud laps. Seetõttu on täiesti loogiline, et selle saab vanem, kelle juures laps elab, sest sellisel juhul jõuab toetus lapseni. Kui mitte aluseks võtta lapse elukoht, siis mis? Toetust ei saa maksta selle põhjal, kummal vanema on rohkem lapsi, sest nagu ma ütlesin, toetuse saajaks on laps, mitte vanem. Samas võivad vanemad kokku leppida, kumb neist toetuse saab. Seadus seda ei välista ning Sotsiaalkindlustusamet on neid kokkuleppeid siiani aktsepteerinud.

Väide on läbinisti demagoogiline. Reaalselt ei toetata mitte last, vaid last ülalpidavat vanemat. Antakse raha sellele, kes lapsele raha kulutab. Kehtiv seadus on kirjapandud nõnda, et toetatakse seda vanemat, kelle juures laps reaalselt elab. Kehtiv regulutsioon on üles ehitatud viisil, mis minimeerib väljamakstavate toetuste hulka, jättes pooled lahkuläinud paaride laste vanematest toetuseta. Kuigi nad on jätkuvalt, et mitte öelda ekstra karmilt kohustatud lastele raha kulutama. Kui laste vanemate toetamise arvelt hoitakse raha kokku, siis kaudselt kannatavad sellest ka lapsed. Igasugustele vanemate omavahelistele lastetoetuste temaatilisele kokkulepetele võidakse vaikimisi läbi sõrmede vaadata, kuid neid ei saa veel selletõttu seaduslikeks pidada.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mida sa jahud? Arusaadav, et võõrale lapsele ei pea midagi maksma, siiski kui mees lapse muretseb, naine kahjuks üksi ei saa, siis tuleb ka vastutada ja lapse kasvatamine ei ole odav, loomulikult saab väga askeetlikult last kasvatada ja eriti võõrast last, aga kas see on aus lapse suhtes, sinu kui uue naise suhtes on kindlasti õige, vähemalt sinu arvates, kes ei sooviks saada uue kallima käest hinnalisi kingitusi.
Kohus ei tee võimatuid otsuseid elatiste määramisel, kui eraldi elav vanem ikka ise tõesti miinimumpalka teenib ja ise askeetlikult elab, siis määratakse ka väiksem elatis, võlad tulevad samuti maksta, need on juba täiskasvanu oma finantskäitumise tagajärg ja selle eest vastutad ikka ise.
Kui sina lood perekonna siis pead ju arvestama, et kellega sa leivad ühte kappi paned, küsides uue kaaslase palganumbrit, pead küsima ka eelnevad kohustused ja selle numbri. Siis otsustad mis edasi teed ja mis elustandardite järgi elada saate ja palju sa kaaslasega arvestada saad.
Suuri vihakirju kirjutades, et kuidas toetust makstakse hoopis lapsega kooselavale vanemale ja kuidas riik lahuselavate vanematele toetusi ei maksa on ikka väga nõme

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

teemaalgataja, kas su mees varjas sinu eest algul, et tal on lapsed?
kui jah, siis jäta see valelik tõbras maha, nõua elatis ja ela nagu kuninga kass
kui ei, siis ole vait, kui ise nii lolli valiku tegid ja nii suurte rahaliste kohustustega mehe ikkagi võtsid

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

… kui ei, siis ole vait, kui ise nii lolli valiku tegid ja nii suurte rahaliste kohustustega mehe ikkagi võtsid

Õige on kirjutada: “… põhjendamatult nii kiiresti kasvavate rahaliste kohtustustega ja sedavõrd diskrimineeritult finantsiliselt vanemlike õigusteta …”

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Huvitav, et keegi ei ole vaidlustanud minu seisukohta tulumaksutagastuse asjus. Kas tõesti on ka siinsed käod kõik nõus, et see, et lastega seotud tulumaksutagastused saab endale täies ulatuses lastega elav vanem, on ebaõiglane, kuivõrd vähemasti makstud elatise osas on ju selle tulumaksu maksnud lahus elav vanem.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Loomulikult on õiglane, tahad seda raha saada omale õlle ostmiseks või?
Oled sa ikka kursis mis maksab lapse ülalpidamine täna? Kui oled siis se sellist juttu ei ajaks, aga ilmselt ei ole sa sellega kursis.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Huvitav, et keegi ei ole vaidlustanud minu seisukohta tulumaksutagastuse asjus. Kas tõesti on ka siinsed käod kõik nõus, et see, et lastega seotud tulumaksutagastused saab endale täies ulatuses lastega elav vanem, on ebaõiglane, kuivõrd vähemasti makstud elatise osas on ju selle tulumaksu maksnud lahus elav vanem.

Mis elatisest ja tulumaksust sa räägid? Elatiselt ei maksta juba aastaid tulumaksu. Kui maksti, siis sai elatise maksja selle tulumaksutagastusega tagasi. Seega ma leian küll, et tulumaksutagasuse peaks saama see vanem, kes reaalselt last kasvatab, kui me räägime sellest tagasutusest, mis nö lapse eest tuleb.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Huvitav, et keegi ei ole vaidlustanud minu seisukohta tulumaksutagastuse asjus. Kas tõesti on ka siinsed käod kõik nõus, et see, et lastega seotud tulumaksutagastused saab endale täies ulatuses lastega elav vanem, on ebaõiglane, kuivõrd vähemasti makstud elatise osas on ju selle tulumaksu maksnud lahus elav vanem.

Mis elatisest ja tulumaksust sa räägid? Elatiselt ei maksta juba aastaid tulumaksu. Kui maksti, siis sai elatise maksja selle tulumaksutagastusega tagasi. Seega ma leian küll, et tulumaksutagasuse peaks saama see vanem, kes reaalselt last kasvatab, kui me räägime sellest tagasutusest, mis nö lapse eest tuleb.

elatiselt maksab tulumaksu selle maksja, ega seda ju (mehe) brutopalgast maha ei arvata, et see maksjale maksuvaba tulu oleks. mees teenib palga, sellest võetakse kõik maksud maha ning netost maksab elatise.
varem maksis elatise summalt tm selle saaja, see oli ka normaalsem olukord, sest rohkem kui ühe lapse puhul sai ta selle raha riigilt tagasi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tõesti? Lapse lasteaia tasudelt, kui koolituskuludelt, saab tulumaksu tagasi. Lapse trennirahadelt ja ringirahadelt, kui on vähegi asjalikud trennid-ringid, samamoodi. Lahus elav vanem on selgelt teinud neile asjadele kulutusi, makstes elatise näol pool lapse elamiskuludest. Ta peaks ka poole vastavast tulumaksust tagasi saama.

Lapsevanemal või eestkostjal, kes peab ülal kahte või enamat alaealist last, on alates teisest lapsest õigus saada täiendavat maksuvaba tulu 1848 eurot aastas iga kuni 17aastase lapse kohta. Lahus elav vanem kes peab ülal kahte või enamat last, makstes neile elatist, täiendavat maksuvaba tulu täna millegipärast õigustatud saama ei ole. Eelisõigus on lastega koos elaval vanemal, kes võib anda lahuselavale vanemale nõusoleku seda tulumaksutagastust saada, aga ei pea, ega pruugi seda teha. Lahus elav vanem maksab sellelt tulult, mida ta kasutab laste elatise maksmiseks, ehk seaduse mõttes nende ülalpidamiseks, tulumaksu. Miks ei peaks tal siis olema õigust mitme lapse ülalpidamise korral tulumaksu tagasi saada?

Millegi pärast on lahus elaval vanemal ainult kohustus lapsi ülal pidada, aga puudub igasugune õigus saada laste ülalpidamiseks riigilt tuge või maksusoodustusi. Isegi ta enda makstud tulumaksule on kellelgi teisel (tema eksil) suurem õigus.

Ja avalik arvamus arvab mida? Äkki lahus elav vanem lubab selle raha eest endale ühe õlle. Need lahus elavad vanemad on ju kõik….. Ja diskrimineerimine ning vihakõned algavad.

Kui keegi veel aru saanud ei ole, siis teema algatuses nimetatud probleemidest neljanda puhul on mul tõsine tõrge perehüvitise seaduse § 26 lõige kahega, mis ütleb: Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel ei arvata peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu last, kes elab perest lahus.

Sama punkt on ka see, mis sisuliselt tühistab lahuselava vanema õiguse mitme ülalpeetava lapse olemasolul tulumaksutagastust saada. Tühistab õiguse saada riigilt tuge.

Kui need lapsed ei ole lahus elava vanema pere liikmed, kes nad siis on ning miks peaks ta maksma elatist kellelegi, kes ei ole tema pere liige?

Ma ei ole üksikvanemate vastu. Mis minus tõrkeid tekitab on seaduste püüe kaugendada lahus elavat vanemat tema lastest. Püüe muuta ta rahakotiks, millel puuduvad lapsevanemale omased õigused.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

no aga kes keelab lahusoleval isal esitada kohtusse hagi, et lapsed elaksid 50:50 mõlema vanema juures ning keegi ei maksaks elatist? praegu on eesti kohtupraktikas selline jagamine täiesti võimalik.
või siis esitada hagi, et lapsed määrataks põhiajaga isa juurde elama, ema las maksab elatist ning peretoetused ka kõik isale.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

kogu selle hala nullib ära üks väike, aga oluline tõsiasi – kooselav lapsevanem panustab igal juhul rohkem kui eraldielav. Ka siis, kui eraldielav on erakordselt helde ja pakub täielikku kõrgetasemelist ülalpidamist – ikkagi on kooselava lapsevanema panus suurem. Eks seda ka riik arvestab.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

kogu selle hala nullib ära üks väike, aga oluline tõsiasi – kooselav lapsevanem panustab igal juhul rohkem kui eraldielav. Ka siis, kui eraldielav on erakordselt helde ja pakub täielikku kõrgetasemelist ülalpidamist – ikkagi on kooselava lapsevanema panus suurem. Eks seda ka riik arvestab.

Kuidas puutub lapsega koos elava vanema panus:
1) elatise põhjendamatult keskmisest palgast kiiremasse kasvu;
2) lapsest lahus elavale vanemale seadusega põhjendamatult väheste elatusvahendite jätmisse;
3) elatisvõlglasega koos elavate laste elatisvahendite seadusega äravõtmisse;
4) elatist maksva vanema õigusesse saada oma laste elatamiseks riigilt tuge ja tulumaksusoodustusi?

Ma ei ole ühegi sõnaga väitnud, et lastega koos elav vanem oleks kuidagi vähem panustav. Mind tõsiselt häirib see siinsete kägude püüd viletsaid seadusi õigustada öeldes, et ma võin ju ometi oma eksiga tüli üles kiskuda ja kohtus käia. Käia kohtus nõudmas oma eksilt õigusi, millest riik on mind vigaste seadustega ilma jätnud.

Kui miski on vaenu õhutamine, siis on seda just eelnevad kaks postitust.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

2) lapsest lahus elavale vanemale seadusega põhjendamatult väheste elatusvahendite jätmisse;
3) elatisvõlglasega koos elavate laste elatisvahendite seadusega äravõtmisse;
4) elatist maksva vanema õigusesse saada oma laste elatamiseks riigilt tuge ja tulumaksusoodustusi?

kõik see on eestis nii olnud juba mitukümmend aastat, seega peaks laste juurest lahkunud vanem enne ikka 9 korda mõtlema, kas ta üldse suudab endale veel ühte/mitut last rahaliselt lubada, kuna seniste laste ülalpidamiseks kulub järgnevatel astatel niivõrd palju raha.
riigi toetus ja tulumaksusoodustus olid ka seni, kuni koos elati, vaid ühel vanemal
oma lapsed peaks siiski igaüks ISE üles kasvatama, mitte riigile lootma. see, et annab jumal lapse, annab riik leiva, on ajuvaba lootus. lapsed on ikka inimese oma valik ning kulu.
mulle meeldiks ka palju lapsi. kui keegi teine annaks raha, siis mul oleks kindlasti 4-5 last, kuid kuna mul pole rahaliselt võimalik nii palju lapsi kasvatada, olen piirdunud kahega.
sama peaks mõtlema ka (sinu) mees, kas ja kui paljude jaoks tal raha jätkub. igas suhtes ei pea olema (ühiseid) lapsi ning kui mees oli nooruses ettevaatamatu ju tegi suva tibile lapsed, siis tuleb oma vea eest maksta ning lükata uute laste tegemine seniks edasi, kuni esimesed täiskasvanud. kui tahab uues suhtes kedagi nunnutada, võtku kass või koer, nende ülalpidamine on odavam kui uute laste

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Nõus igati! Hea kuulda, et ma polegi ainuke, kes mõtleb sama ja tunneb jõuetust seaduste ees!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei ole olnud mitukümmend aastat. Tegemist on just viimaste aastate muudatustega kehtivates seadustes.

1) Elatise keskmisest palgast kiirem kasv sai alguse 2014 aastal. Enne seda oli elatis seitse aastat (2004-2011a) stabiilselt 16-17% piiril keskmisest palgast ja ka pärast 2011a aasta maksumuudatust jäi kolmeks aastaks stabiilselt 20-21% piirile.
2) Elatise võlaga seoti lahuselava vanema elatusvahendite piir 2015 aastal. Et vanemal kulub toimetulekuks rohkem, kui pool miinimumpalka, peab just sellest ajast eraldi tõestama. Enne seda ei olnud kellelgi küsimust, et vanemal kulub samamoodi vähemalt miinimumpalk enda tarbeks, nagu lapselgi.
3) Võlgnikuga koos elavatele lastele elatuvahendite mitte jätmine ilmus täitemenetluse seadustikku 2015 aastal. Enne seda pidi neile jätma vähemalt kolmandiku miinimumpalgast.
4) Lapsevanema õigus arvestatavatele lapsetoetustele tekkis 2014 aastal, enne seda oli jutt sedavõrd väikestest summadest, mis ei mängiks toimetulekus olulist rolli. Täpsemalt oli lapsetoetus püsinud ühe numbri peal nii kaua, et see oli oma olulisuse sisuliselt kaotanud. Kolme lapse toetus tekkis alles äsja. Teise lapse tulumaksutagastus on ka alles hiljutine nähtus. Kui 4-5 aastat tagasi oli jutt 20-40 st eurost kuus, siis täna on jutt sadadest.

4-5 aastat tagasi lahutades ei olnud mitte mingit võimalust selliseid muutusi ette näha. Nende mõju aga toimib näiteks minule isiklikult veel vähemalt seitse aastat.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Võlgnikuga koos elavatele lastele elatuvahendite mitte jätmine

selle vastu aitab ju samuti elatise väljamõistmine.

aga nüüd sain aru, milles tegelik hala peitub – riik on rikkamaks ja heldemaks muutunud ja tõusnud peretoetused ei mahu mõne kadeda rongavanema hinge ära enam.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 40 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Elatisega seotud murekohad elatise maksja seisukohalt