Esileht Pereelu ja suhted Elatis=hooldekoduarved

Näitan 13 postitust - vahemik 1 kuni 13 (kokku 13 )

Teema: Elatis=hooldekoduarved

Postitas:
Kägu

Kui vanem, kes on elatise maksja (olgu ta ema või isa), maksab elatist lapsele 100 € kuus aastast-aastasse kuna väidetavalt ei saanud rohkem panustada, siis kui see elatise maksja vajab ise tulevikus hooldust, siis kas laps saab öelda, et sa maksid 100 € ja mina rohkem ei saa panustada. Teise vanema eest vaja ka vanuri hooldust maksta, siis kus võetakse puuduolev summa hooldekodu arvest. Ainuüksi pensionist+100 € tänases seisus ei maksa hooldekodu arveid. Kuna vanem ei saanud rohkem panustada, siis kas laps saab ka öelda, et sorry ei saa rohkem panustada, samas laps ei taha ka oma elu kinni panna ja ala pool elu hooldust teha inimesele, kes ise pole hooldusesse väga panustanud ja rahaliselt ka väga mitte. Lapsel on kohustus mõlema vanema ees.

+5
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui elatis on ametlikult välja nõutud, siis jääb vähem maksmise korral võlg kogunema. Kui niisama kokkuleppe korras makstakse, on hiljem võimatu tõestada, kas see summa oligi see, milles kokku lepiti või mitte.

Kui kokkulepped ei toimi, tuleb ametlikku teed minna.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lapsel on kohustus mõlema vanema ees.

Siin ongi siis mõtlemise koht, et kas peaks ühe lapsega piirduma. Nii näiteks kui hooldekodu arve osa, mida pension ei kata, on 600€, on seda palju lihtsam katta, kui on 3 last, kes igaüks maksab 200€, võrreldes sellega, kui üks laps peaks katma kõik 600€.

See postitus saab palju miinuseid, sest tegeleb praktilise eluga, mitte ei materda elatisvõlglasi ega kiida takka, et “miinimumelatis” 660€ lapse kohta (mõlema vanema panus+riiklik toetus) on liiga väike.

+4
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lapsel on kohustus mõlema vanema ees.

Siin ongi siis mõtlemise koht, et kas peaks ühe lapsega piirduma. Nii näiteks kui hooldekodu arve osa, mida pension ei kata, on 600€, on seda palju lihtsam katta, kui on 3 last, kes igaüks maksab 200€, võrreldes sellega, kui üks laps peaks katma kõik 600€.

See postitus saab palju miinuseid, sest tegeleb praktilise eluga, mitte ei materda elatisvõlglasi ega kiida takka, et “miinimumelatis” 660€ lapse kohta (mõlema vanema panus+riiklik toetus) on liiga väike.

See on ainult teoorias ilus jutt, et 3 lapsega on lihtsam, sest kõik panustaksid võrdselt. Praktilises elus on nii, et 1 neist ei saa isegi oma eluga hakkama ja vajab toimetulekutoetust või leiab, et teised lapsed on vanematelt rohkem hellust või kingitusi saanud ja seega tema ei pea ka maksma. Tekitab palju rohkem paksu verd ja arusaamatusi kui ühe lapse puhul, kes teab kohe, et kellegi teise peale loota pole.

+9
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lapsel on kohustus mõlema vanema ees.

Siin ongi siis mõtlemise koht, et kas peaks ühe lapsega piirduma. Nii näiteks kui hooldekodu arve osa, mida pension ei kata, on 600€, on seda palju lihtsam katta, kui on 3 last, kes igaüks maksab 200€, võrreldes sellega, kui üks laps peaks katma kõik 600€.

See postitus saab palju miinuseid, sest tegeleb praktilise eluga, mitte ei materda elatisvõlglasi ega kiida takka, et “miinimumelatis” 660€ lapse kohta (mõlema vanema panus+riiklik toetus) on liiga väike.

Aga enne peab need lapsed ju suureks kasvatama ja siis tuleb see jutt, et naine peab saama nii palju lapsi, kui ta üksi suudab kasvatada, sest elus pole garantiisid jne. Sellistel 100 euro isadel ilmselt pole küll mõistlik lapsi treima kukkuda.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Asi ei ole selles, mida keegi ütleb, vaid selles, kui suur on reaalselt kellegi sissetulek.
Kui vanem on kohtus tõestanud, et ei saa üle 100 euro maksta, siis nii on. Kui laps tõestab, et tema ei saa hooldamisse rohkem panustada, siis jääbki nii.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Asi ei ole selles, mida keegi ütleb, vaid selles, kui suur on reaalselt kellegi sissetulek.

Kui vanem on kohtus tõestanud, et ei saa üle 100 euro maksta, siis nii on. Kui laps tõestab, et tema ei saa hooldamisse rohkem panustada, siis jääbki nii.

Nii ongi. Mingit jonni ajamist ei võta arvesse ei KOV ega kohus. Kui see laps tegelikult omab sissetulekut, millest on võimalik hooldekodu arveid maksta, siis ta ka peab maksma. See jauramine, et ‘sina maksid 100, ma nüüd maksan ka 100’ ei huvita kedagi. Mida üldse tähendab see 100? Aeg on ju edasi läinud ja raha väärtus muutub.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Asi ei ole selles, mida keegi ütleb, vaid selles, kui suur on reaalselt kellegi sissetulek.

Kui vanem on kohtus tõestanud, et ei saa üle 100 euro maksta, siis nii on. Kui laps tõestab, et tema ei saa hooldamisse rohkem panustada, siis jääbki nii.

Nii ongi. Mingit jonni ajamist ei võta arvesse ei KOV ega kohus. Kui see laps tegelikult omab sissetulekut, millest on võimalik hooldekodu arveid maksta, siis ta ka peab maksma. See jauramine, et ‘sina maksid 100, ma nüüd maksan ka 100’ ei huvita kedagi. Mida üldse tähendab see 100? Aeg on ju edasi läinud ja raha väärtus muutub.

Jah ja aeg läheb veelgi edasi, elatist vähendatakse, kuna kulud lapsele ”vähenevad” aga hooldekodu arved suurenevad iga aasta. Kas siis ca. 13000 elatiavõlglast on jauramine, see näitab, et probleem saab väga suur olema tulevikus ja juba on ja need 100 euro elatise maksjad on veel  nö. “tublid” tegelikult, aga kas nad ka vähem vanaduses nõudma hakkavad, seda ei tea ju… igatahes vaesed lapsed kellel selline jant ees ootab, kunagi hoiti nende pealt kokku….

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

igatahes vaesed lapsed kellel selline jant ees ootab, kunagi hoiti nende pealt kokku….

Oot, sa väidad, et kui kulutada lapsele 660€ asemel 1000€ kuus, et siis ta oleks tulevikus usinam hooldekodu maksja?? Pigem on vastupidi. Ratsionaalne oleks maksta lastele nii vähe kui võimalik ning ülejäänu investeerida (kinnisvara, väärismetallid jms püsivam). Siis on rohkem raha hooldekodu eest maksmiseks tulevikus. Kui raha lapsele kulutada, siis tarvitatakse see (küll mõistlikel eesmärkidel sageli, aga ikkagi) lihtsalt ära.

Hooldekodu arved on kõrged seetõttu, et vanainimene on täiskasvanu massiga ja vajab hoolitsust. Lapse eneseteenindus on täismahus juba ca 5-aastasena (juba 3-selt teeb suurem osa asju ise) ning edasi on nende kasvatamine kulude mõttes lihtsalt koos elamine. Sa ei pea 10-aastast last voodis pöörama, tassima kuhugi pissile või pessu vms. Sa võid jätta ta üksi koju (mitte küll nädalateks, aga tundideks ikka) ja naastes on kodu alles. Oleks vanainimesega samamoodi, et normaalne kaasinimene, kellega saad koos elada, siis teda ei pandakski hooldekoju üldse.

+5
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

igatahes vaesed lapsed kellel selline jant ees ootab, kunagi hoiti nende pealt kokku….

Oot, sa väidad, et kui kulutada lapsele 660€ asemel 1000€ kuus, et siis ta oleks tulevikus usinam hooldekodu maksja?? Pigem on vastupidi. Ratsionaalne oleks maksta lastele nii vähe kui võimalik ning ülejäänu investeerida (kinnisvara, väärismetallid jms püsivam). Siis on rohkem raha hooldekodu eest maksmiseks tulevikus. Kui raha lapsele kulutada, siis tarvitatakse see (küll mõistlikel eesmärkidel sageli, aga ikkagi) lihtsalt ära.

Hooldekodu arved on kõrged seetõttu, et vanainimene on täiskasvanu massiga ja vajab hoolitsust. Lapse eneseteenindus on täismahus juba ca 5-aastasena (juba 3-selt teeb suurem osa asju ise) ning edasi on nende kasvatamine kulude mõttes lihtsalt koos elamine. Sa ei pea 10-aastast last voodis pöörama, tassima kuhugi pissile või pessu vms. Sa võid jätta ta üksi koju (mitte küll nädalateks, aga tundideks ikka) ja naastes on kodu alles. Oleks vanainimesega samamoodi, et normaalne kaasinimene, kellega saad koos elada, siis teda ei pandakski hooldekoju üldse.

Vabandust aga hooldusvajadus ei käi sugugi alati eluskaalu kilo pealt. Lapse ülalpidamist peetakse teovõimetu täiskasvanu ülalpidamisest odavamaks seetõttu, et temaga koos elava vanema tööpanuse väärtuseks loetakse null. Kui aga seesama laps oleks kusagil ööpäevaringsel tasulisel hooldusel, siis sa ilmselt näeksid seal palju suuremaid summasid. Sest professionaalid nt lastekodudes tahavad ka palka saada. Hämmastav küll. Lapse ema aga lapse kasvatamise eest palka ei saa vaid peab palga saamiseks lapse kõrvalt muud tööd tegema.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lapsel on kohustus mõlema vanema ees.

Siin ongi siis mõtlemise koht, et kas peaks ühe lapsega piirduma. Nii näiteks kui hooldekodu arve osa, mida pension ei kata, on 600€, on seda palju lihtsam katta, kui on 3 last, kes igaüks maksab 200€, võrreldes sellega, kui üks laps peaks katma kõik 600€.

See postitus saab palju miinuseid, sest tegeleb praktilise eluga, mitte ei materda elatisvõlglasi ega kiida takka, et “miinimumelatis” 660€ lapse kohta (mõlema vanema panus+riiklik toetus) on liiga väike.

Kas laste saamine sõltub ainult tahtest?

Pealegi, päris paljud saavad 3-4 last, aga ei jõua neid piisavalt toetada, nt võimaldada hea haridus. Toetusvajadus on kuni 24 aastani, kuni lõpetatakse magister.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas laste saamine sõltub ainult tahtest? Pealegi, päris paljud saavad 3-4 last, aga ei jõua neid piisavalt toetada, nt võimaldada hea haridus. Toetusvajadus on kuni 24 aastani, kuni lõpetatakse magister.

Jah, enamasti laste vältimine on mugavus.

Tohoh. Alla magistri polegi siis ühiskonda panustaja ega vanade toetaja. Elad vist kuskil linnas ja saad palka kabinetis istumise eest.

Muide, meil olevat tasuta kõrgharidus.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Muide, meil olevat tasuta kõrgharidus.

Kui õppimise eest ei pea maksma, siis kulusid ei ole?

0
0
Please wait...

Näitan 13 postitust - vahemik 1 kuni 13 (kokku 13 )


Esileht Pereelu ja suhted Elatis=hooldekoduarved